Kaval Kilk ja kaksteist lolli. Tarmo Teeväli

Чтение книги онлайн.

      Pärast nädalatepikkusi tulemuseta läbirääkimisi olevat toonane Tartu Kommertspanga juht Rein Kaarepere teatanud Kilgile, et ta teeb politseisse avalduse selle kohta, et Kilk tõi panka katteta või võltsitud tšeki. Tegemist oli juba toona kriminaalkorras karistatava teoga ja selle oleks saanud panna kelmuse paragrahvi alla. Selle ähvarduse peale tekkinud Tartu Kommertspanga ja Kilgi vahel viimase poolt välja võetud summa peale kiirelt laenuleping. Kuna vahepeal oli toimunud rahareform, siis arvestati tšekk ümber 2,8 miljoniks krooniks. Tuletame meelde, et Tartu Kommertspank oli toona madalaima laenuintressiga pank Eestis.

      Neinar Selini jõudis see nõue, kui Tartu Kommertspank 1992. aasta lõpus pankrotti läks ja kõik varad ning laenud müüki pandi. Kuna Selil oli pankrotipesast saada 78 miljoni krooni jagu panka jäänud raha, pakkus Kilk välja idee, et Seli ostaks tema laenu pankrotipesast ära ja ta maksaks raha ise Selile tagasi.

      Tolleks hetkeks oli Kilgi laen kogunud 600 000 krooni eest intresse, Kilk ei olnud aga tagastanud laenu põhiosa ega ka intresse. Seli oli ometi tehinguga nõus ja lubas maha arvata ka laenu peale kuhjunud intressid. Nii vähenes Selil pankrotipesast saada olev summa, Kilgi võlg pankrotistunud Tartu Kommertspanga ees aga asendus kohustusega maksta võlg tagasi Selile. Raha kättesaamine Kilgilt osutus aga tõeliseks peavaluks. Kord lubas ta seda maksta Saksa markades, teinekord oli tal mingi uus häda või mõte.

      Hiljem kuulis Seli linna pealt, et Kilk oli käinud oma toonasele parimale sõbrale olukorda kaebamas hoopis teise nurga alt. Nimelt rääkis ta Hans H. Luigele, et Ansip ja Seli rikastuvad Tartu Kommertspangas külmutatud rahadega äritsedes. Andrus Ansip oli tol ajal Tartu Kommertspanga pankrotihaldur. Sõbrale antud eksitava info põhjal ilmuski Eesti Ekspressis artikkel, mis käsitles Seli ja Ansipi rikastumist. Samal ajal ei ilmunud aga kusagil infot selle kohta, et Kilk ise oli kahtlastel asjaoludel saanud pangast 28 miljonit rubla, mis tolle aja kursiga olnuks tänases mõistes umbes 300 000 eurot, ning sellestki maksis ta Selile aasta või kahe pärast tagasi ainult 120 000 eurot.

      „Uskumatu, et inimene petab panka, siis saab minult laenu ning intressid andeks ja ometi on tal jultumust minna ajalehte ning näidata näpuga teistele inimestele omaenda sigaduste peale. Neile, kes on teda tegelikult aidanud,“ ütles Seli hiljem juhtunu kohta kommentaariks. See on ka põhjus, miks ta ei ole Kilgiga rohkem äritehingutesse astunud.

      Kohe näha, et vanad sõbrad!

      Aastaid on lahatud, miks Tartu kaks suurärimeest Seli ja Kilk omavahel hästi läbi ei saa. Sellest jahedast läbikäimisest on ajakirjanduses esitatud erinevaid versioone, muu hulgas ka eelmainitud juhtum Tartu Kommertspanga võltsitud tšekiga, aga tegelik tõde on palju lihtsam. Süüdi on hoopis Kilgi rotveilerid ja ribadeks näritud diivan.

      See juhtus 1990-ndate keskpaigas, kui ärimees Neinar Selil oli Tartu Annelinna rajoonis moodne korter. Seli ise seal ei elanud ja korter oli ostetud investeeringuna. Samas oli juba toona edukas Seli korteri tolle aja kohta vingelt sisustanud, see oli varustatud Tšehhi mööbli ja kõige moodsama tehnikaga. Seal leidusid ka puldiga televiisor, baarikapid, suured moodsad kõlarid, köögikombainid ja kõik muu, mis tundus tol ajal tavainimesele ülimoodsa, kalli ja defitsiitsena. Seli ütleb tagantjärele, et kui mõni Tallinnast tulnud sõber külla sattus, võimaldas see korter pakkuda tuttavale palju paremat öömaja kui enamik Tartu tollaseid hotelle.

      Kilk oli Seli uhkest Annelinna korterist kusagilt kuulnud ja võttis Seliga ühendust. „Ta sugulasel või tuttaval oli majaremont käimas ja Kilk küsis, kas ma ei tahaks talle oma tühjalt seisvat korterit raha eest paariks nädalaks või maksimum kuuks ajaks kasutada anda…“ meenutab Seli, miks ta otsustas hädas olevale Kilgile või õigemini tema sugulasele vastu tulla. See oli suvine aeg, kui Kilgi tuttav korterisse kolis. Kuna Selil seisis korter nagunii tühjalt, siis ei käinud ta seda ka hiljem kontrollimas. Pealegi oli Kilgil kui tollal kuuldavasti edukal ärimehel raha küllalt ja tundus täiesti ebatõenäoline, et ta sugulane korterist midagi ära viiks või mõne muu jamaga hakkama saaks.

      Mingil hetkel mitu kuud pärast Kilgi tuttava sissekolimist, hakkas kortermaja elanikelt Selile ebameeldivaid kõnesid tulema, majarahvas kurtis, et Seli üürnike haukuvad koerad ei lase inimestel öösiti magada, meenutab Seli. „Mis kuradi koerad,“ mõtles Seli, „kas Kilgi sugulane kolis siis tõesti koertega võõrasse korterisse?“ Seli tegi Kilgile kõne ja küsis, millal korter vabaneb. Kilk ajas talle omast ähmast juttu. Rääkis venivast majaremondist ja sugulase nirust seisust. Haukuvate koertega lubas ta isiklikult tegeleda.

      Suvest sai talv ja Kilgi sugulane või tollel hetkel juba sugulased elasid ikka veel Seli korteris, seda kuude kaupa ning täiesti tasuta. Alles pool aastat hiljem sai Seli Kilgilt korterivõtme tagasi ja läks ühel СКАЧАТЬ