Minu Tai saared. Rööprähkleja rahunemiskatse. Annela Laaneots

Чтение книги онлайн.

      Nii avastangi end ka Tais ikka ja taas tööd tegemast. Ühelt poolt – töö on ju vaja ära teha, nagu lubatud. Teisalt – ka Tai ülikuum päike pole suutnud mind ennast niivõrd muuta, et eelistaksin lihtsalt laisalt lebada ja olla. Eriti kuna lapsed seda nagunii ei lasegi. Neil on ju ikka vaja joosta sinna-tänna ja mul on vaja neil silma peal hoida, pojaga ka pidevalt kaasas tatsuda, sest õues on sügav bassein ja sinna viivad me korteri juurest teravate äärtega betoonastmed. Nii et kui on ametlik töövajadus, saan rahumeeli Holgerile teatada, et mul on vaja tööd teha, ja sukeldungi sellesse kergendustundega. See on endist viisi mulle oluline puhkus lapsehoidmisest, ka siin Tais.

      Ilma abita ööpäev ringi väikelapsi kasvatada on raske. Kolme lapse hoidmisest 24/7 (jah, ilma võimaluseta minna koos kaasaga õhtul teatrisse, kui tuju tuleb, või lihtsalt spontaanselt trenni) olen valmis rääkima ainult nendega, kes samuti oma kolme või rohkema väikelapsega igapäevaselt ilma hingetõmbevõimaluseta tegelevad.

      Ma pole ammu enam nõus vestlema oma nõu küsimata jagavate prouadega, kelle lapsed kasvatas nõukogude lasteaed üles alates teisest eluaastast või isegi enne aastaseks saamist. Ka pole ma valmis rääkima minust põlvkond vanemate seast nendega, kes elasid koos või samas külas oma vanavanematega ja sestap ei teagi, mida tähendab, kui lapsed on ainult sinu. Ohked, et küll ma oleksin vaid olnud oma lastega, kuid karm aeg sundis mind tööle, poesabasse jne, viivad teema käesolevas kontekstis oluliselt kõrvale: nad polnud mitu aastat järjest ööpäev läbi oma väikelastega koos ja ei tea, mida see tähendab. Kaudselt saame meie, tänapäeva emad, tädide-ämmade oskamatuse lapsi hoida ja tahtmatuse rohkemaks kui tund aega meie eneste silmade all lastele pluti-pluti teha oma kaela. Rohkemaks pole neil endi sõnul mahti – trenn ja kooriproov ootavad neid tööpäevaõhtuti ja esinemised nädalavahetuseti, sest nemad pole teatavasti pensionärid, kel laialt käes aega lapsi hoida. Kuna nad pole ise oma lapsi hoidnud, ei oska nad ka lapselastega midagi peale hakata.

      Erialase töö tegemine on pisikeste lastega ilma puhkepausideta koos olemise kõrval tõeline puhkus. Ütlen seda politsei eesliini endise pressiesindajana, kelle eelkäijad pidasid enne täielikku läbipõlemist vastu kõige rohkem paar-kolm aastat. Või siis rahvusvahelise korporatsiooni osakonnajuhatajana, kes vastutab kolme riigi eest ja keda kimbutasid töömõtted ka unenägudes. Autoga tööteed sõites tabas mind toona nii mõnigi kord küsimus, et oot-oot, kumba pidi ma nüüd praegu sõitma peaksingi: töölt koju või kodust tööle. Ühesõnaga, ma tean, mida tähendab pingeline töö. Tagumikutundide tegijad või need, kelle lapsed kasvatas üles lasteaed või kellele pakkus abikätt lähedal elav ema või lähisugulane, ärgu tulgu näppu viibutama.

      Eriti keeruline on aga mu enese kogemusele tuginedes neil naistel, kes on karjääris saavutanud selle taseme, mis neile tõesti rahuldust annab. Töö on huvitav, pakub väljakutseid ja oma võimed saab realiseerida täies mahus – ja natuke pealegi. Sealt on mähkmete, iganädalaste beebikoolide ja lause „ei, me ei osta täna poest kommi“ (365 päeva aastas, viis aastat järjest) juurde plartsatada päris raske. Eriti kui näed, kuidas meessoost eakaaslased saavad rõõmsalt edasi teha seda tööd, mida sinagi teeksid heameelega. Ent see va bioloogiline kell… ja tegelikult võiks peres ikkagi olla lapsi. Mitu. Lihtsalt väga-väga raske on lahti lasta rahuldust pakkuvast tööelust.

      Mäletan, kuidas esimese lapsega oli eriti keeruline. Mis mõttes ei saa heegeldada seda rida just valmivas linikus lõpuni, ja alles siis minna köögist lapsele süüa tooma? Mul läheb mustrijärg ju käest ära! Aga vaat kus kapriisitar, tema tahab süüa ja sülle kohe! Või et mis mõttes ma ei saa raamatus huvitavat kohta lõpuni lugeda, või no vähemalt leheküljegi lõpuni!

      Pärast, teise ja kolmanda lapse lisandudes oli juba lihtsam. Harjudki ära, et sind – no praegusel juhul siis mind – ei olegi olemas. On olemas lapsed, nende vajadused ja soovid – ja sina oled ööpäev läbi teenindav personal. Väidetavalt tasuvad lapsed selle kõik oma hambutu või siis valgete kikidega naeratusega.

      Mina ei ole suutnud kolmekümneaastaselt värske noore emana, väljakujunenud soovide ja mõningase elukogemusega isikuna lahti lasta rahuldust pakkuvast tööst, ja hakata pelgalt oma laste kasvatajaks. Eriti kuna ma polnud enesele peale gümnaasiumi lõpetamist valinud tulevaseks ihaldatud eneseteostuseks lasteaiakasvataja eriala. Järelikult polnud tõmmet ja soodumust. Au siinkohal kõigile pühendunud lasteaiakasvatajatele ja õpetajatele. Nii ma siis sukeldungi ka siin Tais nii mõnigi kord tänutundega töösse, sest mul on seda lihtsalt vaja, et vaimset tasakaalu hoida.

      Samas on lapseootus ja pisiperega kodus olemise aeg, olgem ausad, ikka ka ülihea aeg nende mõtete elluviimiseks, milleks palgatöölise hommikust õhtuni töövihtumise rattas pole võimalust.

      Oma kogemusest soovitan tõesti kõigile, kel plaanis mõni huvitav projekt, last ootama jääda. Emake loodus annab last ootavatele ja äsja sünnitanud naistele kaasa portsu lisaenergiat. Kas naine selle energia üleni lapse eest hoolitsemise peale ära kulutab, on juba naise valik. Või äkki juhtub tal olema nii hea laps, et boonusena kaasa saadud lisaenergia ei kulugi ära.

      Meie asutasime minu vanemapuhkuse ajal elukaaslasega kommunikatsioonibüroo. Lükkasin hea meeskonna abil käima üle-eestilise kommunikatsiooniajakirja Kaja. Asutasime koos mõttekaaslastega seto laste kooli, mis on mõeldud seto kultuuri õpetamiseks seto juurtega inimeste lastele ja ka teistele huvilistele. Samuti valmistasin tudengitele ülikoolis – kus ma ka varem peale tööaega olin käinud loenguid andmas – ette paar uut loengukursust ja viisin need ka läbi. Vahepeal ka koolitasin natuke.

      Nii et päris mustvalget vastust, kumba pidi on siis parem – teha edukat karjääri või olla lastega kodus ja nende kõrvalt viia ellu mõtteid, milleks hommikust õhtuni palgatööd tehes pole mahti –, mul polegi.

      Kogesin Eestis ja näen ka siin Tais, et ma ise pole ikkagi õppinud asendama, vaid olen suuteline liitma: ööpäev ringi lapsehoidmisele lisan meeldivad ja huvitavad tööd. Neid töid pole küll nii palju, kui oli palgatööd tehes, ent tööl käies polnud mul ka lapsi. Arvan, et rassin noore emana lihtsalt mitme eest. No ei oska teisiti. Ka Tais olles pole siiamaani veel olulist muutust toimunud.

      Ometi ei suuda ma siiani tunda sügavat kahetsust, et ma toona Iirimaa treeninguprogrammist ilma jäin ja üheksa kuud hiljem hoopis lapsevanemaks sain. Olgu öeldud, et see treeninguprogramm on korporatsiooni töötajate seas väga ihaldatud. Paljud, kes minna sooviksid, ei pääse sinna iialgi. Ning programmis osalejate vahel sõlmunud sõprussuhetest on lisaks omandatud teadmistele tulevikus korporatsioonis karjääri tehes palju kasu. Tunned ju tänu sellele isiklikult ettevõtte tulevast Kreeka peadirektorit, oled roninud kaljustel mäekülgedel tulevase Poola tootmisjuhiga, mõistad tulevase kogu Euroopa regiooni turundusjuhi mõttemaailma – kui ta millalgi sinna positsioonile jõuab, nii kümmekonna aasta pärast. Korporatsioon plaanib tulevasi juhte pikalt ette, treenib neid aastaid – annab järk-järgult järjest vastutusrikkamaid töid juurde. Et selleks hetkeks, kui inimene on edutatud positsioonile, milleks teda aastaid treeniti, suudaks ta saavutada tipptulemuse.

      Korporatsioon oli toona pidanud mind selle vääriliseks, et hakata minust kasvatama tulevikujuhti. Ja mina, mina olin jätnud mulle antud võimaluse – hakata sammhaaval ronima meie pisikesest Baltikumist üleilmses suurkorporatsioonis järjest kõrgematele ametipostidele – meiliboksi avamata kirjade hulka.

      Nüüd on sellest seigast muidugi juba nii palju aega möödas, et see meenub mulle vaid hetkedel, kui hakkan mõtlema, kuidas peale lapsepuhkuse lõppu edasi minna. Mõtet, aga mis oleks siis saanud, kui ma toona oleksin Iirimaale jõudnud, mis elu elaksin siis – nende kujutluspiltidega pole ahvatlev mängidagi. Mu praegune elu ja pere on selleks lihtsalt pööraselt kallid.

      SISALIKUD СКАЧАТЬ