Minu Tai saared. Rööprähkleja rahunemiskatse. Annela Laaneots

Чтение книги онлайн.

      Suurim siiani tehtud ost on poja käru. Tahtsin küll kaksikute käru, sest nägin ette, et noorem, kolmeaastane tütar väsib palava käes kõndides ruttu ära, aga 20 000 baati tundus selle eest ikkagi palju. Holger ostis 2000baadise tavalise jalutuskäru.

      Kurss – üks euro on 42 baati. Seega saime käru umbes 48 euro eest.

      Noorem ja keskmine laps kasutavad jalutuskäru kordamööda. Poja on meil siis emmal-kummal kukil, sest siinses tihedas liikluses pole nii pisikese poisiklutiga kõnniteel käest kinni jalutamine mõeldav. Eriti kuna kõnniteed enamasti üldse puuduvad. Mitu rida üksteise kõrval sõitvaid motorollereid trügib ühes suunas, ja vastassuunas sama palju – seda kõike kitsukesel künklikul teel, mida Eestis nimetaksime laiuse poolest jalgrattateeks. Jalakäijad kohe seal kõrval, vastu majade-poodide ääri surutud.

      Minu suured lemmikud siin on aga kosmeetikapoed, kus müüakse kohalikku toodangut. Leian imelised eukalüptilõhnaga määrded, mida nohu korral saab ninasõõrmetele määrida, paljudes erinevates variatsioonides. Saada on ka huvitavaid õlisid, kehakreeme. Prognoosin, et tulen Eestisse tagasi nagu Kunksmoor. Üks purgike eukalüptimääret maksab 100 baati.

      Mida aga müüakse Watsoni kosmeetikatarvete poes ranna ääres suurtes väljapanekutes kohe sissepääsu juures? Päikesekaitsekreemi, valgendavat ihugeeli ja juuste väljalangemist pärssivaid šampoone. Viimase kahe toote võimalikke tarbijaid on hakanud nii päris tihti silma: vanem hallipäine meesterahvas koos noorepoolse asiaadist daamiga. Valge ihu on siin iluideaal, millest saime juba siis aru, kui meie pisipoeg fotostaariks osutus.

      MEIE ESIMENE KODU TAIS

      Kuna eelarve ei võimalda meil mitmeks kuuks Katale hotelli elama jääda, ja ausalt öeldes pole tahtmistki, hakkame kohe saabumisjärgsel päeval ringi vaatama uue elupaiga järele.

      Holger põristab rendirolleriga paar päeva ringi Patongis ja Chalongis, sel ajal kui mina lastega Katal basseinis mulistan.

      Patong on Phuketi ranniku suurim linn, tuntud kui saare peamine lõbukeskus. Ideaalne koht, kus ühendada rannaelu kehalisi naudinguid pakkuvate lõbustustega, mille järgi Taimaad kogu maailmas teatakse.

      Chalong seevastu on rannast pisut eemal asuv piirkond, kus on hajaasustus, ent samuti palju hotelle ja üürimaju.

      Niisiis – kuidas leida hea, ent taskukohane elamine Tais, Phuketil?

      Hakatuseks tuleb määrata kriteeriumid, millest kindlasti ei loobu. Meile on oluline, et lastega oleks kohe maja ees midagi õues teha. See tähendab basseini või mänguväljakut. Kuna me autot ei kavatse rentida, siis on meie puhul määrav, et jalutuskäiguga pääseks kesklinna või selle lähiümbrusesse, kus on poed, söögikohad, turud. Samuti on Holgerile tähtis, et Tai poksi klubi oleks jalutuskäigu või sörkjooksu kaugusel. Ja kuna meid on peres kokku ikkagi viis ja me Holgeriga ka töötame siin olles, siis vajame rohkem kui ühte tuba. Ideaalis soovime, et ka rand oleks jalutuskäigu kaugusel. Et ei peaks iga päev oma pead vaevama, millise transpordiga randa minna. Ja et ei peaks iga päev selle transpordi eest maksma.

      Seda muret, et elupaigata jääks, ei ole. Pakutakse palju ja väga erinevates hinnaklassides. Sildid on teeäärsete majade rõdudel ja akendel väljas igal pool, kus üürikortereid on saada. Oluline on hoopis teada, kas pakutakse ainult üht tuba, mis on meile liiga väike, või siis kogu maja ehk bangalot, mis on tavaliselt liiga kallis. Või asub bangalo kohas, kust ei saa jala lastega liikuma ilma rolleri või tuk-tuk’ita, mis on külgedelt avatud väike kastiauto turistide vedamiseks.

      Üürikorterid on siin valdavalt elementaarselt vajalikuga sisustatud. See tähendab, et olemas on ka televiisor ja külmik. Küll aga pole paljudes tubades kööki, mis kitsendab taas meile sobivate korterite valikut. Siin eeldatakse, et tuleb turist, üksi või kahekesi, üürib magamiseks ühe toa hotellis, kus ongi kõik ühetoalised kööginurgata korterid, ja käib söömas väljas. Samuti on turist enamiku ajast oma toast ära rannas või rolleriga ringi kihutamas, sest ega ta siia tuppa konutama tulnud.

      Olgem ausad, enamik turiste on üksikud meesterahvad, kes leiavad siitsamast linnast paarinädalaseks siinviibimise ajaks tailannast kaaslase, või siis igaks ööks erineva, ja neile ühest laia voodiga toast piisab. Enamik hotelle ongi ehitatud üksikuid meessoost turiste silmas pidades.

      Saame kinnitust ka sellele, et kõik, mida pakutakse veebi vahendusel, on kallim. Kohapeal ringi vaadates leiab elupaiga parema hinnaga.

      Kui Eestis Taisse sõidu ettevalmistusi tegime, hoiatati meid, et kõrghooajaks peaks elupaiga bronnima vähemalt kolm kuud ette. Me küll teadsime seda, aga ei broneerinud, sest tahtsime enne näha kohta, kuhu kuudeks elama asume.

      Inimesed, kes tahavad igal aastal Tais käia, vaatavad eelneval aastal elupaiga valmis ja broneerivad juba suvel selle ära. Nii leiavad parema hinna ja kvaliteedi suhtega elupaigad omale varakult üürilised.

      Meie kavatseme nüüd igal juhul kaheks kuuks Patongi korterisse jääda. Holger leidis selle nii, et lihtsalt keeras rolleriga Patongi äärelinnas ühe hotelli õue ja küsis, ega lähikonnas midagi meile sobivat saada ole. Oligi. Sest hotelli hoovis on kortermaja, kus on peale siinse standardi – ühetoalise – ka kolm kolmetoalist korterit. Kenasti üksteise peal.

      Maja asub äärelinna serval, linna piiravate mägede jalamil. Meie kolmetoaline köögiga korter asub teisel korrusel vaatega siseõue basseinile. Siseõu on ilus, ehkki betoneeritud, mis tundub mulle harjumatu. Ent see-eest lopsaka taimestikuga. Korter ise on seevastu pigem askeetlik.

      Oh, mida annaks kasvõi keskmise maitsega sisekujundajal siin korteris teha. Sellest saaks jumalik elukoht! Meie siis seda apartementi enam muidugi üürida ei jaksaks.

      Nagu öeldud, meie käsutuses on kolm tuba, millest suurim on koos avatud köögiga. See elutoa sein, kus on ka uks, mille kaudu korterisse siseneme, on klaasist. Vaade, nagu öeldud, basseinile. Õhtuti saab laest maani kardinad ette tõmmata.

      Köögimööbli tunduvad olevat ehitanud käepärastest vahenditest keskmiste oskustega käsitööhuvilised. Ega suurt kunsti polegi – võtad mõned lauad, millest teed köögikapi karkassi, sisse riiulid, lükanduks ette ja ongi valmis. Ühte nurka valamu ja teise kapinurga peale on asetatud poest ostetud gaasipliit. Ongi kõik. Ja tegelikult, rohkem polegi vaja. Nõud on nõuderestil sealsamas kapi peal – Eestis kutsuti seda varem laiskliisuks – ja külmkapp toanurgas. Veel on köögis vineerilaadse plaadiga väike söögilaud ja nii palju toole kui meie perel vaja.

      Sealsamas suures toas on ka telekas, mis näitab kümneid kohalikke programme, sealhulgas mitut multikakanalit. Veel on seal diivan ja konditsioneer ja ongi kõik. Põrandat katavad plaadid, millega oleme Eestis harjunud vaid vannitubades.

      Kahes eraldi olevas toas on СКАЧАТЬ