Merekultuurilugu. Eesti randade tuletornidest. Peeter Peetsalu

Чтение книги онлайн.

      Toolse päevamärk

      koordinaadid: 59º 32,09’ N

      26º 28,09’ E

      ehitusaeg: 1471

      päevamärgi kõrgus alusest: 11 m

      päevamärgi kõrgus merepinnast: 16 m

      Läänemerest Soome lahe kaudu kulgevat vana idateed (Austrvegr) kasutasid paljud meremehed. Itta ja läände suunduvaid aluseid oli hõlbus navigeerida, tarvitades terristilise (maamärkide järgi ja nende abil) kohamääramise metoodikat. Sisuliselt tähendas see, et võimalikult sageli tuli silmas pidada rannajoone eripära ja visuaalseid tähiseid. Pealt avatud ja tollal kahtlemata ikka veel üsnagi ebatäieliku ning napivõitu merevarustusega alused ei saanud ohutu laevaliikluse tagamiseks teha muud, kui hoida hästi kalda ligi. Purjelaevamehi ähvardavad tormid, sumune ilm ja halb nähtavus ning pimedus olid need, millest vanal ajal just avamerel tuli hoiduda. Ühtäkki oli siin kolossaalne ehitis kindla maamärgina rannalagedal ja meremehele lausa hoomatavas nähtavuskauguses. Mida siis veel õigupoolest tahta ühelt meie põhjaranniku väikeselt sadamakohalt? Toolse oli igati otstarbekas paik kõigi veesõidukite randumiseks, sest ligipääs lähiümbrusest oli soodne.

      Iidse sadamakoha tähtsust rõhutasid ka Toolse sadamast edasi lõunasse kulgenud teed – siinsamas oli Kunda lahte suubuv ammune veeküllane jõgi. Kõik see oli eelduseks, et juba muinasajal kujunes Toolse Virumaa üheks põhiliseks meresadamaks, rannaäärseks kaubitsemiskohaks ja ülisoodsaks võimaluseks meritsi välisühendust pidada. Toolse paremaid päevi ongi seostatud kohaliku rannasadamaga. Arvatavasti võib keskajast tuntud Toolse – nagu ka Mahu – sadamakoha rajamise paigutada juba muinasaegade hämarusse.

      1219. aasta suvel randub Tallinnas Taani kuninga Valdemar II Võitja laevavägi ja Põhja-Eestis kinnitavad kanda taanlastest anastajad. Seejärel korraldavad nad retke Virumaale. Järgmisena maabuvad Toolse rannas mungad ülesandega ristiusustada hiljuti vallutatud paikkonna elanikud. Viru kihelkondade vanemad ristitakse ning samas viiakse läbi ka omamoodi rahvaloendus, mille andmed kantakse „Taani hindamisraamatusse“ (ladina k. „Liber Census Daniae“, taani k. „Kong Valdemars Jordebok“). Tänu sellele on tänaseni säilinud 13. sajandi alguse Eestimaa külanimed ja maakondade suurus adramaades. Seejuures on üksikasjad muistsete külatuumikute kohta korrektselt kirja pandud.95

      Toolses asus ka igiammune sadamakoht. 1471. aastal rajati arvatavasti sadama otseseks kaitseks kõigist sakslastele kuulunud lossidest põhjapoolseim, Toolse ordulinnus. Lisaks sadamale pidi linnus kaitsma ordu ja mõisnike tolle aja kohta laialdast merekaubandust mereröövlite ja muude rahurikkujate eest.96 Ka väliseesti teadlane Ago Vallas kinnitab oma artiklis, et „kolmel juhul oli linnus ehitatud sadama juurde (Tallinn, Jägala ja Toolse). Seal elas suviti kaitsemeeskond, kes kindlustas tururahu.“97 Esialgu teati linnust rahukindlusena – Friedeborg. Ordulossi hilisem nimi on ikka olnud Tolsburg (Toelsburch 1493).98

      Sõjaajaloolane Mati Õun on oma raamatus „Vaateid vanemasse mereajalukku“ avaldanud täiendavat materjali 1558. aasta augustikuul toimunud sündmustest põhjarannikul. Lääne-Virumaa rannakindlusena oli see „rünnatav ainult lõunasuunast. Kuid Toolse foogt, kuuldes lähiümbruse linnuste langemisest, ei üritanudki oma linnust kaitsta. Ta korjas kokku oma sõjasulased, laskis laduda vankrile parima osa varast ning läks sulaste ja väärtkraamiga ära Tallinna. Nii ei jäänud venelastele muud vaeva, kui sinna kenasse kahe-kolmekorruselisse mereäärsesse lossi sisse kolida. Kuid Tallinnas jätkus veel võitlusvaimu ja kui seal Toolse mahajätmisest teada saadi, saadeti kohale paar tublit kaaprikaptenit oma laevadega. Need jõudsid linnuse alla öösel, saatsid paatidel maale väikese dessantrühma ja panid laevakahurid paukuma. Vaevalt et venelased paarimeetriste linnusemüüride taga kahuritulest viga said, kuid nende närv ei pidanud vastu ja nad panid jooksujalu linnusest minema.

      1930. aastal allutati tuletornid kaitseministeeriumile. Majakameestest said meresideposti madrused ja allohvitserid ning koos sellega muutus ka majakalinnaku personali vastutus riigi territoriaalvetes toimuva eest.

      Rahvusvaheliste signaallippude ja vimplite käsitsemine tuli omandada laitmatult, et meresideposti kaudu olla ühenduses mööduvate alustega.

      Toolses seadsid end nüüd jälle sisse sakslased, kuid mitte kauaks. Venelased rüüpasid vahepeal kõvasti põletatud viina, said julgust ja tulid linnuse lähistele tagasi. Nad ehitasid mere äärde käepärasest materjalist välikantsi, seadsid sinna suurtükid ja hakkasid linnuse lähedasel ankrupaigal seisvaid laevu tulistama. Kuna väikesed ja nõrgalt relvastatud kaaperlaevad poleks suutnud kaua suurtükitule all olla, laevade lahkumisel aga jäänuks Toolse linnuses olijad blokaadi, laaditi kogu linnuses olev kraam laevadele ja purjetati Tallinna. Äraminekul pandi linnusele seekord tuli otsa, et moskoviidid seal enam pesapaika ei leiaks.99

      Venelased said Toolse linnuse enda valdusse Liivi sõja ajal 1558. aastal. Millal aga suursugune rajatis hävitati, pole teadlaste sõnul praegu veel päris selge. Ühe arvamuse kohaselt lagunes ordulinnus 16. aastasaja lõpul. Teisalt väidetakse, et sõjaline ehitis oli kasutuskõlblik veel koguni Põhjasõja päevil.

      Juba muinasajal oli Toolse üks Virumaa põhilisi meresadamaid, tuntud kaubitsemiskoht ranna ääres. Madalaveelise ranniku tõttu viidi last hobustega paatidesse ja paatidega kaugemal reidil seisvatele kaubalaevadele.

      Arheoloog Tõnno Jonuks avastas väljakaevamistel Toolse linnuse ammuses väravahoones kultuurkihi, mis pärineb sealsest garnisoniruumist, kuhu venelased Liivi sõja ajal oma sõdureid majutasid. Tegu on niisiis linnuse omaaegsest väravahoonest ümber ehitatud pääslaga, millest on säilinud esialgne palkpõrand. Jonuksi sõnutsi paigaldati põrand arvatavasti 1560. aastate paiku. Huvitaval kombel leiab terane vaatleja tänagi põrandaplankude esmase järjestuse. Kaevetöödega leitud arvukad potikillud ja loomaluud viitavad kindlalt sellele, et vana ordulinnus on tõepoolest olnud sõdurite elupaik.100

      Arhiiviandmed kinnitavad kunagi ammu siinmail rännanud saadikute tähelepanekuid. Haagis ilmunud Anthonis Goeteerise trükis kajastas Hollandi saatkonna reisiaruannet Venemaale aastatel 1615–1616. Meritsi Tallinna saabunud kõrgete aukandjate teekond viis neid muu hulgas meie põhjaranniku ühte asustatud sadamakohta: „Järgmisel päeval söödi lõunat Toolse lossis, mis mainitakse olnud tol ajal rohkesti suurtükkidega varustatud riigilinnus.“101 Omaaegseid tagasihoidlikke olusid arvestades oli Toolse valvatud-kaitstud sadamapaigana hädatarvilik СКАЧАТЬ