Rahumeelne lapsevanem, rõõmsad lapsed. Laura Markham

Чтение книги онлайн.

      ▷ Sa käsid mul ära minna – ma lähen siis pisut eemale, aga ma ei taha sind niisuguste hirmutavate tunnetega üksi jätta..

      ▷ Kui sa oled valmis, siis ma olen siinsamas, et sind kallistada.

      ➢ Leidke viis, kuidas käsitleda omaenda tundeid. Just lapsevanemaks olemine on see, mis vallandab kõige ürgsemad tunded. Teil on vaja auru välja lasta, mis tähendab nende tunnete tundmist ja lihtsalt hingamist selle protsessi ajal, ilma et te mingeid samme astuksite. Mõnel õnnestub see kõige paremini päevikut pidades või nuttes, kuid võib juhtuda, et teil on vaja kedagi, kes teid lihtsalt ära kuulaks. Inimest, kes ei üritaks teile nõu anda. Inimest, kes poleks šokeeritud, kui te tunnistate, et teil on vahel tahtmine laps vastu seina tõugata või ta toidupoodi jätta. Sest see inimene teab, et kõik on aeg-ajalt midagi sellist tundnud, aga ei teeks seda ju tegelikult eales. Teil on vaja inimest, kes ei läheks paanikasse mõttest, kas selliste tunnete tundmine on ikka teile või teie lapsele hea. Inimest, kes laseb teil nutta ja on teile toeks samamoodi, nagu teie olete toeks oma lapsele.

      Lapsevanemale on see raske töö, lastele aga suur kingitus. Kuid on hea teada, et niipea kui me suhtume kogu lapse tundeskaalasse jaatavalt, õpivad nad oma tundeid juhtima nii, et see ei tee neile halba. Tegelikult näete te positiivseid tulemusi juba kohe pärast igat „jonnihoogu“, millesse te olete suhtunud armastusega, sest laps tunneb end palju paremini, kui on tundekoormast vabaks saanud. Ja seda nimetatakse tingimusteta armastuseks.

      Te saate küll enda eest hoolitseda, samal ajal last kasvatades

      Milline on lapsevanemate seas kõige populaarsem otsus? Olla kannatlikum. Aga kui kannatlikkust on vaja koguda, siis viitab see sellele, et tass on juba ohtlikult tühi. Tahtejõust pole alati abi. Õige on hoida tassi kogu aeg täis, nii et teis oleks rohkelt rõõmu ja energiat, mida lastele jagada. Lastele meeldib teie heatujuline kohaolek. Siis on ka nemad rõõmsamad ja kuulavad teid paremini.

      Kui tabate, et olete tihti pahane, tühi või kurnatud; kui teil keerlevad peas negatiivsed mõtted lapse kohta või kui te karjute pidevalt tema peale, siis võib juhtuda, et te olete olukorras, mida ma nimetan enese ohverdamiseks lapsevanemaks olemise nimel. Selles seisundis unustame endale tähelepanu pööramast. Tunne, et oleme millestki ilma jäänud, ei tee meile head. See tapab meie loomupärase heatujulisuse. Ja lastele pole sugugi hea, kui neil on pahur, negatiivne ja kärsitu lapsevanem. (Arvake ära, kas see paneb neid paremini käituma!)

      Lõppkokkuvõttes vastutate teie selle eest, kuidas te selle lühikese elu veedate, mis teile on antud. Kui olete õnnetu olnud, ei saa te surivoodil mitte kedagi teist süüdistada. Täiskasvanuea varjatud töö seisneb selles, et me kasvame-areneme ikka edasi, ning lapsevanemaks olemine sunnib meid kasvatama niihästi iseennast kui ka oma last. Kui olete nii vana, et ise last saada, siis on teie vanemad kasvatamisraskustest pääsenud. Nüüd on see teie vastutus. Te väärite ka kogu seda õrnust, millega te vastsündinu üle külvate. Selline armastav suhtumine iseendasse muudab meie kasvatusstiili ja elu.

      Kas see tähendab, et peaksite lastele ütlema, et unustagu oma vajadused ära; et teie enda vajadused on olulisemad? Ei, üldse mitte. Lapsevanemaks olemine tähendab hoolitsemist oma lapse eest, mis tähendab, et tuleb märgata, mida ta vajab, ning vaadata, et ta seda saab. Lõppkokkuvõttes olete teie ju täiskasvanu. Kuid me saame rahumeelsed lapsevanemad olla üksnes sellisel määral, nagu me ise ennast selliseks „kasvatame“.

      Osaliselt tähendab see mingeid muudatusi igapäevategevustes: iga päev tuleks leida väikesi võimalusi iseenda eest hoolitsemiseks. Ning osaliselt tähendab see hoiaku muutmist: tuleb endas rahu leida. Iga päev tuleb hoolitseda enda eest samamoodi, nagu me hoolitseme lapse eest. Pidada au sees nii enda kui laste vajadusi. Kahjuks eeldab see aga tööd. Kuid see töö – sisemine töö, et endasse hästi suhtuda – muudab meid. Niimoodi:

      Muutke harjumuseks häälestuda iseendale iga päev ja nii sageli kui võimalik. Hingake sügavalt sisse ja laske heaolutundel üle kogu keha valguda. Hingake sisse rahu ja välja stressi. Ainuüksi see, et te olete enesega kontaktis, on väga olulise tähtsusega tähelepanu vorm.