Sõda nähtamatu vaenlasega: Eesti Tšernobõli katastroofis. Helle Tiikmaa
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Sõda nähtamatu vaenlasega: Eesti Tšernobõli katastroofis - Helle Tiikmaa страница 7

Название: Sõda nähtamatu vaenlasega: Eesti Tšernobõli katastroofis

Автор: Helle Tiikmaa

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: История

Серия:

isbn: 9789949270651

isbn:

СКАЧАТЬ style="font-size:15px;">      /…/ On kätte jõudnud teine nädal pärast avariid. Olukord on endiselt keeruline. Ent peamine on see, et olukord on aatomielektrijaama ümbruses kui ka naaberrajoonides kontrolli all. Radiatsioonitase on alanenud.

      /…/ On rakendatud lisaabinõusid avarii tagajärgede likvideerimiseks.

NOORTE HÄÄL7.05. 1986AATOMIST TUGEVAMPRESSIKONVERENTS TŠERNOBÕLIS (TASS 6.MAIL)

      /…/ Sajad energeetikud jätkavad oma töövalvet jõujaamas. Tegutsevad ka muud talitused – isegi raamatupidamisosakond. Nagu tavaliselt, maksti palgapäeval välja inimestele töötasu. /…/ „Avarii ajal ilmutas enamik kommuniste tõelist kangelaslikust,” ütles Tšernobõli aatomielektrijaama parteikomitee sekretäri asetäitja Gennadi Karjaka. „Hinnates olukorda reaalselt, tegutsesid inimesed ennastsalgavalt, desertööre ei olnud, keegi ei keeldunud tööst, igaüks täitis oma kohust.”

      /…/ Ähvardava jõuga võitlusse astunud tšernobõllased juhindusid kohusetundest, selle mõistmisest, millist ohtu võib avarii põhjustada. Praegu ütlevad nad, et ei tundnud mingit hirmu. Tekkinud oli „ettenägematu” olukord, milleks aatomijaama personal peab alati valmis olema, vaatamata oma tavalise argitöö väliselt rahulikule ja mõõdukale rütmile. Nendel hetkedel avaldusid mitte ainult kogemused ja kutsemeisterlikus, vaid ka inimlikud omadused.

      Nad mõtlesid ka oma peredest, oma lastest, kes viibisid asulas.

      /…/ Tšernobõli aatomielektrijaama aadressil saabub praegu kümneid telegramme. „Palun lubada mul osa võtta avarii likvideerimisest,” kirjutab kogenud dosimeetrist pensionär Mihhail Tsvetajev …

RAHVA HÄÄL8.05. 1986SÜNDMUSTEST TŠERNOBÕLI AATOMIELEKTRIJAAMASNSV LIIDU VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIKESKUSES (TASS)

      Teaduse ja tehnika tormiline progress ei too inimkonnale ainult hüvesid, sest esmaavastajate teed on alati okkalised. Ilma traagiliste kaotusteta ei alistu poolus, kosmoseorbiidid, aatomienergia ega ookeanisügavused.

      Seda tuletas meelde Tšernobõli aatomielektrijaamas toimunud avarii, millele elavad südamevaluga kaasa miljonid inimesed.

      /…/ Avariiga seotud sündmuste kogu kulg ja selle tagajärgede likvideerimise abinõud rõhutavad uue ja erilise jõuga sellist Nõukogude poliitilise ja riikliku süsteemi omadust nagu vastutustunne. Vastutustunne niihästi Nõukogude inimeste kui ka meie maal viibivate välismaa kodanike elu ja tervise eest. /…/

      Mõistagi see, mis toimus Tšernobõlis, on õnnetus. Kuid õppust võetakse mitte ainult saavutustest, vaid ka tragöödiatest. Ei ole meie esimesed, kes on kannatada saanud aatomielektrijaamas aset leidnud avarii tõttu. /…/ Antud juhul on jutt aatomienergia rahumeelsest kasutamisest, juhitavast tuumaagregaadist. Kuid aatomienergiat kätkeb ka tuumarelv ja see on spetsiaalselt ette nähtud massiliseks hävitamiseks, purustamiseks. Käikulastuna muutub tuumarelv reguleerimatuks.

      Tokios toimunud seitsme arenenud riigi juhtide nõupidamisel /…/ Objektiivse ja üldiselt positiivse iseloomuga avalduste kõrval tegid nad etteheiteid meie poolt antava informatsiooni kohta. Seda etteheidet ei ole kuidagi võimalik omaks võtta. /…/

      Meie lähenemine on suunatud sellele, et informatsioon oleks vastutustundlik, objektiivne, usaldatav läbikaalutud, aga kui väljendada ühe sõnaga – aus.

      Nende päevade kogemused tõi ilmsiks ühe väga näotu asja, märkis seejärel Kovaljov. Nimelt: järjekordset hüsteeriat organiseeritakse ja suunatakse ühest keskusest – USA-st ja ilmselt ühetüübilise stsenaariumi järgi.

      /…/ Rakendatud abinõude tulemusena radiatsiooniolukord Tšernobõli piirkonnas normaliseerub. Möödunud ööpäeva jooksul langes radiatsioonitase veelgi.

      /…/ Mehiselt ja organiseeritult käituvad need, kellele on langenud osaks küllaltki raske ülesanne likvideerida avarii, teha desaktiveerimine ja taastada nendes piirkondades normaalne elu. /…/

      Timberg meenutab ka 1. mai traditsioonilist paraadi. Kiievis peetut näidati üle Nõukogude Liidu kui ohutuse tunnismärki.Tartus oli kombeks, et linna parteieliit kogunes paraadi vaatama praeguse Atlantise vastu pargiveerde, Emajõe kaldale püstitatud tribüünile.

      „Meie (Nikolai) Preimann seisis seal ees koos oma jüngritega,” kirjeldab Timberg. „Meid, sõjaväe-tegelasi, oli ka ikka tribüünile kutsutud, me olime siis ju uhked, pikad, sirged poisid ja suhteliselt noored ka. Olin mina, siis oli üks sõjakomissar, (Džohhar) Dudajev koos oma staabiülemaga ja siis oli kohaliku KGB ülem ka. Kogu Tartu võim oli seal tribüünil. Parteiliine pidi oli juba Tšernobõli avarii teada ja siis keegi küsis mu käest, et Kalev, et kuidas on, et miks sa siis gaasitorbikus ei ole. Ma ütlesin, et võtke rahulikult – kui tsiviilkaitse staabiülem ei ole gaasitorbikus ja ei ole linnast ära jooksnud, siis võib seda asja rahulikult võtta.”

      Kuid võtta rahulikult midagi, millest piisavalt aru ei saa ja millest ametlikult vaikitakse, aga millest see-eest seal, avatud ühiskonna avatud teabesüsteemis murelikult räägitakse, oli väga keeruline. Mujalt hangitud infokübemed lõid viljaka pinnase kuulujuttudele nii radiatsiooni tohutust tõusust kui kõikvõimalikest ohtudest Eestis: saastunud veest randades, paljapäi käimise ohtlikust mõjust, radioaktiivse vihmaga saastunud viljadest nii meie enda peenardel kui ka sissetoodud toiduainetes.Vello Vare kirjeldab kentsaka näitena hirmupalangut Tartus, kui konservidelt leiti poolkulunud märge valmistamispaigast, mis algas täheühendiga tšerno, kuigi Tšernobõl polnud Nõukogude Liidus kaugeltki ainus paik, mille nimi selliselt algas. Teisal anti käsk poodi saabunud lihalt paar sentimeetrit pealt maha „pügada” ja niimoodi radiatsioonioht prügikasti toimetada – liha olevat saabunud müügile laost, mis asus saastatud piirkonnas. Emad-isad keelasid lastele väljas mängimise. Mure oli täiesti tõsine, sest meile oli õpetatud, et radiatsioon on ohtlik – tuumapommi tuli ju karta. Lõpuks ei saanud sellest hirmust mööda vaadata ja ajakirjanduses hakkasid ilmuma selgitused. Ajastu- ja asjakohased.

RAHVA HÄÄL13.05 1986RUBRIIK: TOIMETUSSE HELISTATIRADIOAKTIIVSUSEST EESTIS

      Lugeja kirjale vastuseks intervjuu Vabariikliku Sanitaar-Epidemioloogiajaama peaarsti Heino Lutsojaga.

      „/…/ Meie jaam uurib ka toiduaineid. Kinnitan, et sellist võimalust, et õhust langeb toiduainetele radioaktiivset tolmu, pole. Sama võib öelda ka puu- ja köögivilja kohta. Kahjustus võib tekkida alles siis, kui toiduained on pikemat aega väljas radioaktiivse tolmuga saastatud piirkonnas. Meil aga sellist keskkonda pole.”

      Kas kartus, et vihmaga ei tohi palja peaga käia, on põhjendatud?

      „Muidugi mitte. Võetud proovid kinnitasid ju, et selliseks ettevaatuseks pole mingit põhjust. Ei saa vihmapiisad midagi alla tuua, kui kontrollimine kinnitas õhu puhust.

      Kui aga siiski näiteks langes vihmaga koos radioaktiivsete ainete imeväikeseid osakesi rabarberi suurtele lehtedele, kas see on rikkunud kogu rabarberi?

      Ei, sugugi mitte. Radioaktiivseid osakesi võib langeda nendele lehtedel niisamuti kuiva ilma puhul tolmuna. Vihm ju neid osakesi ei lahusta. /…/ Kõigest sellest hädast saab lahti tavalise pesemisega. Riideid tuleks kloppida, nagu seda tehakse ikka siis, kui tahetakse tolmust vabaneda.”

      /…/ On teada, et meie naaberriikides täheldati aatomielektrijaama avarii järel kiirituse suurenemist. Meil seda oluliselt polnud, ometi asume ju Tšernobõlile lähemal. Milles asi?

      „Siin sõltub kõik meteoroloogilistest tingimustest. On ju teada, et tsüklonis õhumassid tõusevad ja liiguvad päripäeva, antitsükloni korral on kõik СКАЧАТЬ