Название: Nimetu tüdruk
Автор: Sarah Pekkanen
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Контркультура
isbn: 9789985349090
isbn:
Sean mobiili äratuse tunni aja pärast helisema ja toetan käe ta väikesele soojale kehale.
Kui ma seal niimoodi pikutan, hakkan mõtlema, kas see kõik ikka tasub ära. Ma ei ole sugugi ette valmistatud selleks, kui intensiivne on see kogemus ja kui palju erinevaid emotsioone mind oma võimusesse haaravad.
Veeretan end külje peale ja sulgen rasked laud, kinnitades endale, et küllap tunnen end paremini, kui olen kord välja puhanud.
Ma ei tea, mis võib juhtuda homme, milliseid uusi asju doktor Shields minult küsib. Keegi ei sunni mind seda tegema, tuletan endale meelde. Võin teeselda, et magasin sisse, või jäljendan Taylorit ega näita nägugi.
Ma ei pea tagasi minema, mõtlen veel enne, kui unne vajun.
Aga ma tean, et valetan endale.
NELJAS PEATÜKK
Laupäev, 17. november
Sa rääkisid ära ühe valetamise juhtumi, mis on irooniline sissejuhatus uurimusse moraalist ja eetikast. Üsna söakas ka.
Sa ei olnud asendajaks hommikul kella kaheksaks kokkulepitud isikule.
Esialgne osaleja helistas ja ütles ära kell 8.40, selgitades, et ta magas sisse, ja see oli hulk aega pärast seda, kui sind saadeti uuringuruumi. Sul lubati siiski jätkata, sest selleks ajaks olid sa osutunud huvipakkuvaks subjektiks.
Esimesed muljed: sa oled noor; sinu juhiluba tõendab, et oled kahekümne kaheksa aastane. Su kastanpruunid kiharad on pikad ja veidi tõrksad ning sa kannad nahkjakki ja teksaseid. Sul ei ole abielusõrmust, aga su nimetissõrmes on reas kolm õhukest hõberõngast.
Hoolimata juhuslikust välimusest, on sinu hoiakus professionalismi. Sa ei kõndinud, kohvitass käes, ega haigutanud ja hõõrunud silmi nagu mõned teised varahommikused katseisikud. Sa istusid sirge seljaga ega heitnud küsimuste vahepeal vargsi pilke oma telefonile.
See, mida sa avalikustasid oma esimesel seansil ja mida sa tahtlikult ei avalikustanud, on võrdselt väärtuslik.
Õrn teema hakkas pinnale kerkima juba su kõige esimesest vastusest, mis eraldas sind viiekümne ühest ülejäänud noorest naisest, keda siiani on hinnatud.
Kõigepealt sa kirjeldasid, kuidas sa valetasid, et rahustada klienti ja kindlustada suurem jootraha.
Seejärel sa kirjutasid, kuidas sa ütlesid ära sõbraga õhtu veetmise ega hakanud rääkima viimase minuti kontserdipiletitest või paljutõotavast kohtingust, nagu tegi enamik teisi. Selle asemel pöördusid sinu mõtted tööväljavaadetele.
Raha on sulle eluliselt tähtis. Ilmneb, et see on sinu eetikakoodi alusmüür.
Kui raha ja moraal omavahel lõikuvad, võivad tagajärjed valgust heita huvitavatele tõdedele inimese iseloomus.
Inimesed on motiveeritud purustama oma moraalikompassi tervel real põhjustel: ellujäämine, viha, kadedus, kirg. Ja raha.
Edasised vaatlused: sa panid esikohale oma armastatud inimesed; seda tõendab informatsioon, mida sa varjasid oma vanemate eest, et neid kaitsta. Ent sa kirjeldad ennast kui kaassüüdlast ühes teos, mis võis hävitada ühe teise suhte.
Kõige huvipakkuvam oli küsimus, millele sa aga ei vastanud, see, millega sa võitlesid, kui oma küüsi kribisid.
See test võib su vabastada, katseisik 52.
Alistu sellele.
VIIES PEATÜKK
Laupäev, 17. november
Mu energiauinak hajutab mõtted doktor Shieldsist ja tema veidrast katsest. Tass kanget kohvi aitab keskenduda klientidele, ja selleks ajaks, kui ma pärast tööd oma korterisse tagasi jõuan, tunnen end jälle peaaegu iseendana. Mõte homsest seansist ei tundu enam nii kohutav.
Mul jätkub isegi energiat koristamiseks, mis suures osas kujuneb tooli seljatoele kuhjunud riiete kokku korjamiseks ja kappi riputamiseks. Mu tuba on nii väike, et seal pole ainsatki seina, mis poleks blokeeritud mõne mööblitükiga. Võiksin lubada endale ka suuremat eluruumi, kui üüriksin seda koos toakaaslasega, aga olen juba aastaid tagasi teinud otsuseks elada üksinda. Mu privaatsus väärib seda kompromissi.
Hilise pärastlõuna tuhmuva valguse kiir piilub sisse ainsast aknast, kui sean ennast madratsiservale istuma. Otsin välja tšekiraamatu, lootes, et mul ei tarvitse arvete tasumist nii palju karta kui tavaliselt, sest sel kuul lisandub kontole ju viissada lisadollarit.
Kui hakkan kirjutama tšekki Antonia Sullivanile, on mu mõtetes jälle doktor Shields:
Kas olete kunagi hoidnud midagi salajas kellegi eest, keda armastasite, et vältida tema häirimist?
Mu pastapliiats tardub.
Antonia on eralogopeed – kõne- ja tegevusterapeut, üks paremaid Phillys2. Riigipoolse toetusega spetsialist, kes töötab Beckyga teisipäeviti ja neljapäeviti, ei ole kuigi edukas. Aga neil päevil, kui tuleb Antonia, juhtub alati väike ime: katse patsi punuda või lause kirjutada. Küsimus raamatu kohta, mida Antonia on talle lugenud. Ununenud mälestuse taas pinnale toomine.
Antonia võtab ühe tunni eest 125 dollarit, ent mu vanemad arvavad, et talle makstakse libiseva graafiku alusel, ning tasuvad sellest vaid murdosa. Mina katan ülejäänud summa.
Täna teadvustan tõde: kui vanemad teaksid, et mina tasun suurema osa arvest, oleks isal piinlik ja ema hakkaks muretsema. Nad võivad mu abist keelduda.
Parem, kui neil valikut poleks.
Olen Antoniale maksnud viimased kaheksateist kuud. Ema annab pärast visiite mulle alati aru.
Ma ei olnud enne teadlikki, kui raske on olla seotud niisuguse peitemänguga, kuni ma kirjutasin sellest tänahommikusel seansil. Kui doktor Shields vastas, et see on ilmselt tõesti raske, oleks ta nagu andnud lõpuks mulle sellega loa väljendada oma õigeid tundeid.
Lõpetan tšeki kirjutamise ja pistan selle ümbrikusse, hüppan siis püsti, lähen külmiku juurde ja haaran õllepurgi.
Ma ei taha täna õhtul enam analüüsida neid valikuid, mida mul tuleb teha; kavatsen õige pea selles maailmas tagasi olla.
Sirutan käe telefoni järele ja saadan Lizziele sõnumi: Kas saaksime kokku veidi varem?
Astun Lounge’i ja vaatan ruumis ringi, aga Lizzie pole veel tulnud. Ma ei olegi üllatunud, sest jõudsin ju kohale kümme minutit varem. Silman paari vaba baaritooli ja napsan need endale.
Sanjay, baarmen, noogutab mulle. „Hei, Jess.” Käin siin tihti; see on mu korterist kolme majadeploki kaugusel ja happy hour’i õllepurk maksab siin vaid kolm dollarit.
„Sam Adams?” küsib ta.
Raputan pead. „Viin-jõhvikas-soodavesi, palun.” Happy hour’i hinnad lõppesid juba peaaegu tund aega tagasi.
Olen СКАЧАТЬ
2
Philly – Philadelphia kõnekeelne nimelühend.