Nimetu tüdruk. Sarah Pekkanen
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Nimetu tüdruk - Sarah Pekkanen страница 4
Название: Nimetu tüdruk
Автор: Sarah Pekkanen
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Контркультура
isbn: 9789985349090
isbn:
„On küll,” vastan. „Taylor mainis, et saadaolev summa on viissada dollarit, on see õige?”
Ta noogutab. „Ma saadan teie andmed tekstisõnumina doktor Shieldsile, siis viin teid üles testimise ruumi.”
Kas see kõik on tõesti nii lihtne?
TEINE PEATÜKK
Laupäev, 17. november
Sa ei ole see isik, keda täna hommikul oodati.
Kuna sa aga vastad uurimuse demograafilistele kriteeriumitele ja see koht oleks muidu raisatud, saadab assistent Ben sind kabinetti number 214. Testimise ruum on suur ja neljakandiline, selle idapoolses küljes katavad aknad tervet seina. Läikival linoleumpõrandal on reas kolm rida laudu ja toole. Ruumi etteotsa on paigutatud nutitahvel, mille ekraan on tühi. Tagumisel seinal ülal kõrgel tiksub vanamoodne ümmargune seinakell. See võiks olla mis tahes loenguruum mis tahes kolledžilinnakus mis tahes linnas.
Välja arvatud üks asi: sina oled siin ainuke inimene.
Niisugune tegevuskoht valiti sellepärast, et miski ei tõmbaks su tähelepanu kõrvale, vaid hoopis hõlbustaks keskendumist eesseisvale ülesandele.
Ben selgitab, et instruktsioonid ilmuvad sinu käsutusse antud arvuti ekraanile. Siis sulgeb ta ukse.
Ruum on vaikne.
Sülearvuti ootab esimese rea laual. See on juba avatud. Su sammud kajavad põrandalt vastu, kui sa selle poole astud. Sa kohendad istet, tõmmates seda lauale lähemale. Su tooli metalljalg kriibib linoleumi.
Ekraanile ilmub sõnum:
Katsealune 52, täname teid, et otsustasite osaleda doktor Shieldsi moraali- ja eetikauuringute projektis.
Liitunud uurimistööga, oodatakse teilt mõistagi konfidentsiaalsust. Teil on sõnaselgelt keelatud arutada uuringute sisu kellega tahes.
Õigeid ega valesid vastuseid ei ole. Oluline on, et oleksite aus ja annaksite oma esimese instinktiivse reageeringu. Teie selgitused peavad olema põhjalikud. Teil ei ole lubatud liikuda edasi järgmise küsimuse juurde, kui eelmise vastus pole lõpetatud.
Viis minutit enne teie kahe tunni lõppu antakse hoiatus.
Vajutage sisestusklahvile, kui olete valmis alustama.
On sul üldse aimu, mida oodata?
Viid sõrme sisestusklahvile, aga selle asemel, et seda puudutada, jääb su käsi hõljuma klaviatuuri kohale. Sa pole ainuke, kes kõhkleb. Pea viiskümmend üks katsealust enne sind on siin samuti demonstreerinud erinevaid ebakindluse tasandeid.
Võib vist olla päris hirmutav tutvuda oma selliste külgedega, mille olemasolu sa ei tahaks tunnistada.
Lõpuks vajutad klahvile.
Jääd ootama, jälgides kursori plinkimist. Sinu pähkelpruunid silmad on pärani.
Kui ekraanile ilmub esimene küsimus, sa võpatad.
Võib-olla tundub imelik, et keegi uurib su psüühika intiimseid alasid nii steriilses ümbruskonnas, ilma et ta avaldaks, miks see informatsioon on nii väärtuslik. On loomulik häbeneda haavatavuse tundeid, aga protsessi õnnestumise nimel peab sellele alluma.
Tuleta meelde reegleid: ole avatud ja räägi tõtt ning väldi ära-pööramist piinlikkusest või valust, mida küsimused võivad esile kutsuda.
Kui juba esimene päring, mis on suhteliselt leebe, viib su rivist välja, võid sa olla üks neist naistest, kes uurimusest välja jäävad. Mõnedki katsealused ei tule tagasi. Selline test pole igaühe jaoks.
Sa jätkad küsimuse põrnitsemist.
Võib-olla soovitavad sinu instinktid sul lahkuda isegi enne, kui sa alustad.
Sa ei oleks esimene.
Aga juba sa tõstad käed klaviatuuri kohale ja hakkad tippima.
KOLMAS PEATÜKK
Laupäev, 17. november
Jõllitades sülearvutit ebaloomulikult vaikses õpperuumis, tunnen seletamatut ärevust. Instruktsioonid väidavad, et valesid vastuseid ei ole, aga kas mu reageeringud sellise kõlblustesti küsimustele ei paljasta siiski liiga palju mu iseloomu kohta?
Ruum on külm ja ma tahaksin väga teada, kas see on meelega nii korraldatud, et hoida mind ärksana. Ma peaaegu et kuulen fantoomhelisid kõrvus – paberite krabinat, jalgade tatsumist kõval põrandal, üliõpilaste tunglemist ja naeru.
Puudutan nimetissõrmega sisestusklahvi ja jään ootama esimest küsimust.
Kas te saate valetada, ilma et tunneksite süümepiina?
Jõnksatan tagasi.
Seda ma küll ei oodanud, arvestades Taylori ükskõikset käelööki, kui ta mainis küsimustikku. Ma ei osanud aimatagi, et minult küsitakse midagi minu enda kohta; mingil põhjusel eeldasin, et tegemist võib olla valikvastustega või siis jah/ei-testiga. Seista silmitsi küsimusega, mis tundub nii isiklik, otsekui teaks doktor Shields juba liiga palju minust, nagu ta teaks, et ma valetasin Taylori kohta … see ajab mind rohkem kui ainult natuke närvi. Püüan end sellest lahti raputada ja tõstan sõrmed klaviatuurile.
On olemas erinevat tüüpi valesid. Võiksin kirjutada vähe tähtsatest või siis tohututest, elukäiku muutvatest valedest – tean piisavalt sedasorti valesid −, aga ma valin ohutuma kursi.
Loomulikult, toksin. Olen jumestuskunstnik, aga mitte nende hulgast, kellest teie loete. Ma ei tööta modellide ega filmitähtedega. Mina aitan Upper East Side’i teismelistel valmistuda lõpupidudeks ja nende emmedel heategevusüritusteks. Teen pulmamaalinguid ja meike bat mitzvah-tseremooniateks1. Niisiis jah, võin lohutada närvilist ema, sest temalt võidakse tõepoolest küsida vanust tõendavat dokumenti, või siis veenda kuueteistaastast, et ma isegi ei märganud ta vistrikku. Eriti just sellepärast, et mulle antakse kena jootraha, kui ma neid meelitan.
Vajutan klahvile, teadmata, kas see on seda laadi vastus, millist ootab professor. Aga saan kohe aru, et teen õigesti, sest selle järel ilmub kiiresti teine küsimus.
Kirjeldage üht korda oma elus, kui te petsite.
Ohoo. Milline ülbus.
Aga ilmselt on kõik petnud … kas või näiteks noorena Monopoly lauamängus. Mõtlen pisut, siis toksin: Neljandas klassis spikerdasin kontrolltöö ajal. Sally Jenkins oli klassi parim õigekirjas, ja kui ma üles vaatasin ning närisin pliiatsi roosat kustutuskummist otsa, püüdes meelde tuletada, kas „hommikul” kirjutatakse ühe või kahe m-iga, langes mu pilk tema lehele.
Tuli välja, et kahe m-iga. Kirjutasin sõna ära ja tänasin mõttes Sallyt, kui sain kontrolltöö eest A.
Vajutan sisestusklahvile.
Naljakas, kuidas sellised detailid meenuvad nüüd, kui ma pole aastaid Sallyle mõelnud. Lõpetasime koos keskkooli, ent ma ei ole enam käinud viimastel СКАЧАТЬ
Bat mitzvah – juudi tseremoonia tütarlaste 12-aastaseks saamise tähistamiseks.