Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne. Коллектив авторов

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ Vahetu oht on olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab.

      (6) Ohukahtlus on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud.

      (7) Ohu ennetamine on see osa korrakaitsest, kus puudub ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht. Ohu ennetamine on muu hulgas teabe kogumine, vahetamine ja analüüs, toimingute kavandamine ja elluviimine ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamine avalikku korda tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks, sealhulgas süütegude ennetamine.[RT I, 13.03.2014, 4 – jõust 01.07.2014]

      (8) Ohu liikide kvalifitseerimisel käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 alusel hinnatakse varalist hüve järgmiselt:

      1. olulise väärtusega varaline hüve ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt;

      2. suure väärtusega varaline hüve ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. [RT I, 13.03.2014, 4 – jõust 01.07.2014]

      1. Kommenteeritav paragrahv on KorS-is keskse tähendusega, määratledes peamised kahjutõenäosuse hindamiseks vajalikud mõisted ja määrates sellega korrakaitse ajaliste faaside eristamise põhikriteeriumid. Nagu juba eespool selgitatud, on korrakaitse (sh RJV) eelkõige preventiivse, kahju saabumist ära hoidva eesmärgiga tegevus. Kahju tõenäosus on võimalik välja selgitada aga üksnes selle eelneva prognoosimise teel. Hinnangust kahju tekkimise tõenäosusele ja kahju iseloomule sõltub sekkumise otsustamine ning kahju ärahoidmiseks vajalike vahendite valik.

      Paljudel juhtudel võib kahju ärahoidmine eeldada ka olukorda, kus KKO-d sekkuvad isikute põhiõigustesse. Käesolevas paragrahvis defineeritud mõistete peamine praktiline tähtsus seisnebki selles, et nad määravad ära riikliku järelevalve meetmete kohaldamise aluse ja ka põhiõigustesse sekkumise õigustuse, mis on lävendiks, mille alusel on KKO-l võimalik tegutseda. Kui esineb korrarikkumine, oht, mõni kvalifitseeritud ohuvorm, ohukahtlus või ohuennetuse olukord, tekib KKO-l võimalus kohaldada selleks kindlat hulka põhiõigusi piiravaid riikliku järelevalve meetmeid.

      Paragrahv käsitleb kahju saabumise tõenäosust alates suuremast järjest väiksema poole. Korrarikkumine on juba realiseerunud oht, sellest väiksema tõenäosusega on oht (konkreetne oht) ja selle kvalifitseeritud vormid, veelgi väiksem on kahju saabumise tõenäosus ohukahtluse korral ning kõige väiksem ohu ennetamise olukorras.

      2. Lõikes 1 defineeritud korrarikkumine on juba toimunud avaliku korra (KorS-i § 4) osaks oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine, samuti õigushüve kahjustus. See on konkreetse ohu realiseerumine tegelikkuses. Kahjustus tähendab negatiivset ja püsivat mõju hüvele, selle kvaliteedi halvenemist või kvantiteedi vähenemist, subjektiivse õiguse kasutamise takistust või õigusnormi eiramist. Kahjustus peab olema objektiivselt tajutav ja kindlakstehtav.

      Korrarikkumise mõiste on väga lai: nt karistusseadustiku (edaspidi KarS) eriosas ette nähtud kuriteo toimepanemine, ToiduS-is sätestatud toiduohutusnõude rikkumine, üürilepingu rikkumine üürniku poolt, sõiduki kahjustamine liiklusõnnetuses.

      Kuna avaliku korra kaitseala ei hõlma üksnes füüsilise või juriidilise isiku (õigussubjekti) tekitatavaid kahjustusi, siis on korrarikkumine iga avaliku korra kaitseala elemendi kahjustus sõltumata sellest, kas selle on esile kutsunud inimtegevus, loodusjõud või muu põhjus.

      Korrarikkumine on ka tormi tõttu sõiduteele langenud puu, plahvatus keemiatehases või vigastus, mille tekitab isikule metsloom.

      Veelgi enam ei saa tõmmata võrdusmärki korrarikkumise ja süüteo mõistete vahele. Korrarikkumise mõiste hõlmab kõik süüteokoosseisudega määratletud teod, kuid on süüteo mõistest laiem. Siiski on süüteod ja eriti kuriteod kõige tõsisemad korrarikkumised, mis ründavad avaliku korra tuuma. Süütegude ärahoidmine ja tõkestamine on korrakaitseõiguse keskne ülesanne.

      Hoolimata korrarikkumise mõiste laiast ulatusest on selle tegelik tähtsus korrakaitseõiguse jaoks võrreldes muude sekkumislävenditega (eriti ohu mõistega) tegelikult väiksem. Korrakaitse on suunatud eelkõige kahju saabumise ärahoidmisele ning seetõttu on juba toime pandud korrarikkumise tähendus korrakaitseõiguse jaoks piiratud. Korrakaitselist sekkumist õigustab juba toimuv korrarikkumine üksnes ulatuses, milles see on kestev ja milles sellega kaasneb püsiv oht koos edasise kahju saabumise tõenäosusega. Korrarikkumist tuleks lugeda riikliku järelevalve meetmete kohaldamise aluseks seega üksnes ulatuses, milles see esineb koos kestva ohuga. Seevastu ei ole juba lõpule jõudnud korrarikkumisel, millel pole edasist otsest avalikku korda kahjustavat mõju, korrakaitseülesande täitmise seisukohast tähtsust ja võib tekitada küsimuse eelkõige rikkumise toimepanija karistusõigusliku vastutusega seoses.

      Lubatud sõidukiiruse ületamine või keelava fooritulega ristmiku ületamine on korrarikkumised, mille tõkestamine liiklusjärelevalve menetluses on politsei ülesanne. Kui keelatud tegu on aga juba lõpule viidud ja sellest ei lähtu avalikule korrale edasist konkreetset ohtu, on rikkumisega tegelemine üksnes süüteomenetluse esemeks.

      3. Ohu mõistet tuleb pidada kogu korrakaitseõiguses keskseks. Kõik teised kahjutõenäosust kirjeldavad lävendid omandavad oma tähenduse just ohu mõistest lähtudes ja on sellest tuletatavad.

      Ohu mõistet kasutatakse korrakaitseõiguse kõrval ka teistes õigusharudes, nt muudes haldusõiguse eriosa valdkondades, karistusõiguses ja eraõiguses. Siiski ei saa nende mõistete sisu KorS-i ohu mõistega samastada.

      Õigusteoorias eristatakse ohuvormidena konkreetset ja abstraktset ohtu. Konkreetne oht41 on konkreetses üksikolukorras esinev tegelik kahju saabumise tõenäosus, mis vastab kommenteeritava paragrahvi lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele.

      Kaks rikkis piduritega rongi sõidavad teineteisele samal raudteeharul vastu. Pangaröövel sihib püstolist pangatöötajat. Kõnnitee kohal asuva rõdu kandetrossid on läbi roostetanud.

      Abstraktne oht on seevastu üksnes mõtteliselt kujuteldav kahju saabumise võimalikkus, mida konkreetses olukorras ei esine.

      Õhukese jääga kaetud veekogule minek on abstraktselt ohtlik ka suvel, kui ühelgi veekogul jääd ei ole.

      Aatomienergeetika kasutamine on abstraktselt ohtlik sõltumata sellest, et Eestis ühtki tuumaelektrijaama ei asu.

      Konkreetne oht on seega abstraktse ohu realiseerumine tegelikkuses. Kuigi see ohu mõiste definitsioonist sõnaselgelt ei tulene, peab KorS-i tähenduses ohuna mõistma ainult konkreetset ohtu.42 Abstraktse ohu tähenduses KorS ohu mõistet ei kasuta43, kuid abstraktsel ohul on tähendus konkreetse ohu ennetamise mõiste sisustamisel ja põhjendamisel.

      Kommenteeritav säte loetleb mitu kriteeriumi, mille täidetuse korral on võimalik järeldada konkreetse ohu olemasolu.

      Esiteks tugineb ohu hindamine konkreetses olukorras ilmnenud asjaoludele, ohuhinnangu aluseks peavad olema konkreetses olukorras selgunud faktid. Ohu hindamine ei saa tugineda üksnes arvamusele või oletusele. Samuti ei saa hinnang olla üldine, tuginedes üksnes abstraktsele ohule.

      Ohuhinnang СКАЧАТЬ