Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne. Коллектив авторов

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ toimingute ettevalmistamine, teenistuslike korralduste andmine), vt ka § 1 komm 2.

      Lõige 4 seostab riikliku järelevalve mõiste KKO mõistega (KKO mõiste sisu ja ulatuse kohta vt § 6 kommentaarid).33

      8. Riikliku järelevalve mõiste kõrval kasutatakse õiguskirjanduses ka inspektsioonilise riikliku järelevalve mõistet. Seda on sisustatud kui erikorrakaitseorganite (ametite ja inspektsioonide) riikliku järelevalve teostamist, kui konkreetset ohukahtlust või ohtu ei ole veel tekkinud.34 Praktilist tähendust sellel mõistel KorS-is ei ole.

      9. Riiklikku järelevalvet kommenteeritava paragrahvi tähenduses tuleb eristada muudest haldusmenetluse liikidest ja haldusesisestest järelevalvemenetluse liikidest. Enesestmõistetavalt tuleb riiklikku järelevalvet eristada ka süüteomenetlusest.

      Muude avalike ülesannete täitmisest haldusmenetluse vormis eristab riiklikku järelevalvet tema suunatus avaliku korra kaitsmisele. Kas konkreetse haldusorganile pandud ülesande täitmise näol on tegemist korrakaitseülesandega, see tuleb välja selgitada normide tõlgendamisega, arvestades eelkõige KorS-i § 1 lg-test 4–9 tulenevaid erandeid ja konkreetse ülesande olemust. See võib olla riikliku järelevalve mõiste laiast ulatusest tulenevalt keerukas. Eesmärk peab olema selgelt suunatud avaliku korra osaks olevate õigushüvede ennetavale või tõkestavale haldusevälisele (erinevalt haldusjärelevalvest) kaitsmisele. Riiklikku järelevalvet iseloomustab ka suunatus üksnes olemasolevate hüvede kaitsmisele nende vähenemise eest, mitte hüvede suurendamise või nende kvaliteedi paranemise tagamisele (see eristab riiklikku järelevalvet nt sotsiaalsete, hariduslike, planeerimisõiguslike jms meetmete kohaldamisest). Kindlasti on korrakaitseülesande täitmisega tegemist neil juhtudel, mil see on ülesande kirjelduses kas üldiselt või konkreetse korrakaitse etapi täpsusega välja toodud (nt politsei puhul KorS-i § 6 lg-d 3 ja 5 ning PPVS-i § 3 lg 1 p 1) või kui need on sätestatud eriseaduste riikliku järelevalve peatükkides.

      Riikliku järelevalve eristamise kohta süüteomenetluse läbiviimisest vt § 1 komm 4.

      § 3. Rahvusvaheline koostöö

      (1) Välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel võib kaasata avalikku korda tagama Eesti Vabariigi territooriumil teise riigi pädeva haldusorgani või Euroopa Liidu pädeva asutuse. Teise riigi pädeva haldusorgani ametiisiku osalemise korrakaitseorgani tegevuses otsustab asjaomane minister, kui välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti. Kaasatud organil on Eesti territooriumil pädevus ja volitused Euroopa Liidu õigusakti või välislepingu kohaselt. [RT I, 13.03.2014, 4 – jõust 01.07.2014]

      (1¹) Teise riigi pädeva asutuse ametiisik, kes osaleb politsei tegevuses, võib Eesti territooriumil kohaldada käesoleva seaduse §-des 30, 32, 39, 46, 47 ja 49 sätestatud meetmeid, kui seadusest, välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti. [RT I, 13.03.2014, 4 – jõust 01.07.2014]

      (2) Välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel võib Eesti korrakaitseorgani kaasata avalikku korda tagama teise riigi territooriumil. Eesti korrakaitseorganil on teise riigi territooriumil pädevus ja volitused välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt.

      [RT I, 13.03.2014, 4 – jõust 01.07.2014]

      1. Kommenteeritav paragrahv reguleerib korrakaitselisel eesmärgil tehtavat rahvusvahelist ja supranatsionaalse (Euroopa Liidu, edaspidi EL) tasandi koostööd. Hoolimata paragrahvi laialt sõnastatud pealkirjast on selle sisuline tähendus siiski üsna piiratud järgmistel põhjustel:

      1. Korrakaitse-alane koostöö teiste riikidega ja EL-i institutsioonidega on tänapäeval esmajoones teabe (sh isikuandmete) vahetamine (nt EL-i toimimise lepingu art 87 lg 2 p a; Prümi lepingu art 27 lg 2). Rahvusvaheline ja EL-i õigus näevad ette teabe vahetamise nii rahvusvaheliste ja EL-i infosüsteemide (nt Interpoli infosüsteem, Europoli infosüsteem, Schengeni infosüsteem) kaudu kui ka riikide vahel otse. Samuti võib koostöö hõlmata ühe riigi poolt teise riigi taotluse alusel oma territooriumil teatud toiminguid (nt isiku vahistamine, mingi kindla teabe kogumine jne). Käesolev paragrahv eelnimetatud koostööd ei reguleeri, vaid käsitleb suhteliselt piiratud koostöövorme, millega kaasatakse ühe riigi ametiasutus või EL-i institutsioon vahetult teise riigi territooriumil avaliku korra tagamisse.

      2. KorS-i reguleerimisalast (KorS-i § 1 lg 1 ja lg 4) tulenevalt saab koostöö kommenteeritava paragrahvi tähenduses hõlmata üksnes korrakaitselise eesmärgiga koostööd. Kuna rahvusvaheline ja EL-i õigus ei erista riigi korrakaitselisi ja süüteomenetluslikke ülesandeid sama selgelt kui KorS, siis võib küsimusi tekitada see, kas mõni konkreetne koostöövorm on käsitletav korrakaitseülesande täitmisena Eesti õiguse mõttes (vt nt PPVS-i §-des 7⁴²– 7⁴⁵ ette nähtud meetmed, mis on sõnastatud korrakaitse erimeetmetena, kuid suunatud kurjategija piiriülesele jälitamisele).

      3. Paragrahvi tähendus on eelkõige selgitav, sest rahvusvaheline õigus ja EL-i õigus on niigi riigisiseste õigusaktide suhtes ülimuslikud ja tihti ka otsekohalduvad ning sisaldavad sageli juba ise piisavalt täpseid koostöö reegleid, vajamata sel juhul lisaks rakendusakte.

      2. Võimu teostamine oma territooriumil on iga riigi suveräänne õigus. PS ei keela aga rahvusvahelise kokkuleppe alusel või EL-i õigusest tulenevalt seda õigust vähemalt teatud ulatuses piirata teiste riikide võimuorganite kasuks, samuti kaasata Eesti riigiorganeid ülesannete täitmisse teise riigi territooriumil.

      3. Teise riigi asutuse või ametiisiku tegevus välisriigi territooriumil on mõeldav kahes põhivormis:

      1. isik või organ teostab omal algatusel iseseisvalt oma riigi võimu ja tegutseb oma riigi nimel (nt piiriülene jälitamine või jälgimine Schengeni konventsiooni alusel, vt PPVS-i §-s 7⁴²– 7⁴⁵);

      2. isiku või organi tegevus loetakse asukohariigi võimu teostamiseks, rakendub asukohariigi õigus ja tema tegevuse eest vastutab asukohariik. Isik allub asukohariigi suunistele või kaasatakse teatud ulatuses selle riigi struktuuri.35

      4. Eesti jaoks olulisemad teise riigi territooriumil tegutsemise aluseks olevad korrakaitselise tähendusega normid on käesoleval ajal Prümi lepingu art-d 24–27 ja EL Nõukogu otsuse 2008/615/JSK art-d 17–23. Schengeni lepingu 19.06.1990 rakendamise konventsiooni artiklites 40 ja 41 ette nähtud piiriülene politseiline vaatlus ja piiriülene kurjategija jälitamine on suunatud kriminaalmenetlusliku eesmärgi saavutamisele.

      5. Lõige 1 reguleerib avaliku korra tagamist Eesti territooriumil teise riigi haldusorgani või EL-i institutsiooni poolt. Paragrahvi sisust tuleneb, et silmas peetakse siin tegutsemist Eesti riigi nimel ja selle haldusstruktuuri integreerituna.

      Kaasatud võib olla nii teise riigi haldusorgan, selle ametiisik kui ka EL-i pädev asutus. Näiteks EL-i asutuse kaasamisest on Europoli töötajate osalemine liikmesriikide ühistes uurimisrühmades (seondub küll süütegude uurimisega), mis on ette nähtud EL Nõukogu otsuse 2009/371/JSK artiklis 6.

      Kaasatud organite ülesanded ja volitused (mis võivad hõlmata ka sunnijõuga rakendatavaid meetmeid) peavad tulenema EL-i õigusest või rahvusvahelisest kokkuleppest. Erandi sellest teeb kommenteeritava paragrahvi lõige 2.

      6. Lõige 1¹ on erinorm, mis reguleerib teise riigi pädeva ametiisiku kaasamist politsei tegevusse. Kui välislepingust või EL-i õigusaktist ei tulene teisiti, võib selline isik kohaldada oma ülesannete täitmisel СКАЧАТЬ