Название: Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne
Автор: Коллектив авторов
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Юриспруденция, право
isbn: 9789985672860
isbn:
Kõrgendatud ohu mõiste hõlmab ka esimese astme riigivastase kuriteo toimepanemise ohu (KarS-i 15. peatükis sätestatud I astme kuritegu) ja üldohtliku kuriteo toimepanemise ohu (KarS-i 22. peatükis sätestatud kuritegu).
Nende kuriteoliikide kaasamine kõrgendatud ohu mõistesse on põhjendatav sooviga kaitsta individuaalsete õigushüvede kõrval ka teatud karistusnormidega kaitstud kollektiivseid hüvesid, nagu põhiseaduslik kord, riiklik julgeolek, rahvatervis, üldine turvalisus jne. Seadusandja arvates kaalub nende kuriteokoosseisudega kaitstavate hüvede väärtus ohuolukorras üles üksikisikute õiguste tõsisemad piirangud. Kõrgendatud ohu mõiste ei hõlma neis KarS-i peatükkides sätestatud väärtegude ja II astme riigivastaste kuritegude toimepanemise ohtu. Eristuse tõmbamine I ja II astme kuritegude vahele võib tekitada praktilisi probleeme, sest paljudel juhtudel ei ole üksnes väliste asjaolude (objektiivse kuriteokoosseisu) järgi ja enne kuriteo tegelikku toimepanemist võimalik hinnata, kas tegemist võib olla esimese või teise astme kuriteoga.
KorS-is on üksikute eriti intensiivseid põhiõiguste piiranguid võimaldavate järelevalvemeetmete kohaldamise alusena kasutanud ka mõnda eraldiseisvat kõrgendatud ohu elementi, nt tulirelva kasutamine on KorS-i §-s 81 seostatud ohuga elule või kehalise puutumatusele.
6. Vahetu ohu korral on korrarikkumine vahetult eelseisev või juba alanud. Sel juhul puudub selge eristus korrarikkumisest, hüve sisuliselt juba kahjustatakse ja püsib edasise kahju tekkimise oht. Vahetu ohu mõistel on praktiline tähendus eelkõige kombinatsioonis kõrgendatud ohuga, et õigustada eriti intensiivsete põhiõigusi riivavate meetmete kohaldamist.
Naabrit tappa ähvardanud A astub tema poole, nuga käes.
7. Ohukahtluse mõiste kirjeldab olukorda, mil KKO on tuvastanud küll ohu olemasolule viitavaid asjaolusid, kuid tal puudub lg-s 2 kirjeldatud tingimustele vastava ohuhinnangu alusel piisav veendumus ohu olemasolus. Teisisõnu on tegemist allapoole konkreetse ohu lävendit jääva kahju saabumise tõenäosusega, mille korral kahju saabumine pole siiski välistatud.
Kaubanduskeskusele tehakse pommiähvardus. Veterinaar- ja Toiduametile laekub teave, et Eesti riigipiiri vahetus läheduses on tuvastatud sigade Aafrika katk.
Ohukahtlus annab KKO-le aluse kohaldada meetmeid ohu väljaselgitamiseks (KorS-i § 27). KorS-i § 27 on siiski käsitletav üksnes pädevus-, mitte volitusnormina ja põhiõigusi piiravaid meetmeid on ohukahtluse korral võimalik kohaldada üksnes siis, kui see on riikliku järelevalve meetme koosseisus alusena eraldi ette nähtud. KorS räägib mitmes meetmekoosseisus nende kohaldamise alusena ohu väljaselgitamisest. Sellisel juhul on meetme kohaldamine lubatud ohukahtluse korral.47 Samuti viitab ohukahtlusele kohaldamisalus „on alust arvata“ või on tehtud selge viide ohukahtlusele (nt § 26). Ohukahtluse korral on võimalikud üksnes edasise teabe kogumisele ja töötlemisele suunatud meetmed, mis aitavad otsustada ohu esinemise või puudumise üle. Seega pole neil iseseisvat eesmärki ning need üksnes valmistavad ette ohutõrjemeetmete kohaldamist.
Ohu ennetamisest eristab ohukahtlust see, et ohukahtluse korral peab KKO konkreetse ohu esinemist (kuigi pole selles kindel) võimalikuks, ohu ennetamisel lähtutakse aga teadlikult sellest, et konkreetset ohtu ei esine (puuduvad selle olemasolule viitavad asjaolud) ja kahju saabumise võimalus on üksnes abstraktne või ei küündi konkreetse ohuni.
8. Ohu ennetamine 48 on korrakaitse kõige varasem faas, mil konkreetse ohu hinnangu järgi ei esine ohukahtlust, rääkimata konkreetsest ohust. Ometi nõuab ettenägelikkus, et nii iga isik kui ka avalik võim tegeleksid ohtude ärahoidmisega juba ka väga varases staadiumis, mitte ei ootaks konkreetse ohu tekkimist. Ohu ennetamise mõiste on võrreldes konkreetse ohu tõrjumise ja ohukahtluse olukorraga väga lai, sest hõlmab palju rohkem erinevaid kahju tekkimise võimalusi ja võimalikke tõenäosusi. Siiski peab konkreetse ohu või ohukahtluse tekkimine olema tulevikus vähemalt teoreetiliselt võimalik, st saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht. Üksnes eelarvamusel, ebausul vmt põhinev seisukoht ei ole küllaldane, et ohu tekkimist võimalikuks pidada. KorS-i § 24 nõuab ohu ennetamisel põhiõigusi riivava järelevalvemeetme kohaldamise eeldusena kahju saabumise tõenäosust hindava ohuprognoosi läbiviimist (vt § 24 komm).
Ohu ennetamine on seotud abstraktse ohu mõistega (vt eespool komm 2). Abstraktne oht eksisteerib üksnes mõtteliselt, kuid võib tulevikus realiseeruda konkreetse ohuna. Kohaldades meetmeid kujuteldavate, teoreetiliselt võimalike ohtude vastu, hoitakse ära konkreetsed ohud. Siiski ei toimu konkreetse ohu ennetamine üksnes abstraktse ohu korral, vaid võib hõlmata ka juba tegelikkuses realiseerunud, kuid konkreetsest ohust (ja ohukahtlusest) madalama kahjutõenäosuse olukordi.
Tulenevalt mõiste laiusest hõlmab ohu ennetamine suurt hulka erineva sisuga meetmeid. Ohu ennetamise eesmärgil läbi viidavat riikliku järelevalve menetlust nimetatakse ka inspektsiooniliseks riikliku järelevalve menetluseks.
Kuna ohu ennetamine toimub olukorras, kus konkreetset ohtu veel ei esine, on see eelkõige seotud teabe kogumise ja analüüsiga, et konkreetse ohu tekkimiseks valmistuda või selle tekkimise tõenäosus juba eos minimeerida. Eelkõige kogutakse sellist teavet põhiõigusi mitte riivavate meetmete kohaldamisega, kuid KorS koos inspektsioonilise järelevalve eriseadustega võimaldab ennetusliku teabe kogumiseks ka mitmesuguste põhiõigusi riivavate meetmete kohaldamist.
Ohu ennetamiseks põhiõigusi piiravate riikliku järelevalve meetmete rakendamise üldtingimused on sätestatud KorS-i §-s 24, mis nõuab meetmete kohaldamise alusena ohuprognoosi läbiviimist (vt § 24 komm). Ka ohuprognoos tähendab kahju saabumise tõenäosuse hindamist, kuid seda ei saa samastada konkreetse ohu olemasolu hindamisega kommenteeritava paragrahvi lõike 2 tähenduses.
9. Lõikes 8 sätestatud kahju määrad on seotud kehtiva töötasu alammääraga ja muutuvad seega vastavalt Vabariigi Valitsuse määratavale suurusele. Tuleb silmas pidada, et olulise ja suure kahju summalised määratlused ei lange täpselt kokku olulise ja suure kahju ulatusega karistusõiguse mõttes (KarS-i § 121).
§ 6. Korrakaitseorgan
(1) Korrakaitseorgan on seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik.
(2) Kui ohu väljaselgitamine ja tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine ei kuulu ühegi muu korrakaitseorgani pädevusse, siis on see politsei pädevuses. [RT I, 12.07.2014, 1 – jõust 13.07.2014]
(3) Kui pädev korrakaitseorgan ei saa või ei saa õigel ajal tõrjuda olulist või kõrgendatud vahetut ohtu või kõrvaldada korrarikkumist, siis kohaldab politsei edasilükkamatuid meetmeid käesoleva seaduse alusel (edasilükkamatu pädevus) ning teavitab viivitamata pädevat korrakaitseorganit. Politsei kohaldab edasilükkamatuid meetmeid vahetu ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kui see ei takista ülemäära politsei enda ülesannete täitmist. [RT I, 12.07.2014, 1 – jõust 13.07.2014]
(4) Politsei edasilükkamatu pädevus lõpeb, kui on ära langenud asjaolud, mis takistasid СКАЧАТЬ
46
Sootak ja Pikamäe 2015, lk 843, p 4.2.
47
Eelnõu 49 SE (Riigikogu XI koosseis) seletusk, lk 24.
48
Vt ohu ennetamise kohta üldiselt ka nt Laaring 2013, lk 197–205, Schoch 2004, lk 473–479.