Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne. Коллектив авторов

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ teatud tegevusteks haldusaktiga loa andmist võib laias tähenduses käsitleda avalikku korda ähvardavat ohtu ennetava meetmena, millega riik kontrollib juba abstraktsel tasandil ohtlikke tegevusi, keelates või piirates nende läbiviimist ilma loa olemasoluta (loareservatsiooniga preventiivne keeld, nt keskkonnakaitseluba, majandustegevuse luba, ehitusluba, mootorsõiduki juhiluba jne).22 Siiski ei ole seadusandja pidanud otstarbekaks laiendada KorS-i reguleerimisala sellisel määral, et see hõlmaks ka niisuguseid menetlusi.

      Loa andmise menetlusena kõnealuse sätte tähenduses tuleks olemusliku sarnasuse tõttu mõista ka selliseid haldusmenetlusi, mille raames ei toimu küll isikule teatud tegevuseks loa väljastamist, kuid mida alustatakse isiku teavitamiskohustuse alusel, nt ehitusteatise, majandustegevusteate jne menetlemine.

      Käesoleva sätte tähenduses ei tuleks mõista isikule soodustava haldusaktiga toetuse andmise all mitte üksnes isikule rahaliste sotsiaaltoetuste määramist sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) ja muude õigusaktide alusel, vaid ka muu sotsiaalhoolekande mõistesse kuuluva abi ja teenuste võimaldamist SHS-i § 4 p 1 mõistes. Sotsiaalõiguslike ja haridusõiguslike meetmete välistamine KorS-i reguleerimisalast põhineb arusaamal, et riikliku järelevalve eesmärk on üksnes olemasoleva avaliku korra osaks olevate väärtuste säilitamine, mitte nende hulga suurendamine või kvaliteedi parandamine23.

      Välistuse praktiline tähendus seisneb eelkõige selles, et nimetatud menetluste läbiviimisel puudub võimalus kohaldada KorS-is sätestatud riikliku järelevalve meetmeid. Kuigi ka loamenetluses võib olla vajalik teabe nõudmine ja muud põhiõigusi riivavad toimingud, peavad selleks olema seaduses ette nähtud eraldi volitused.

      Pärast loa väljastamist või toetuse väljamaksmist kohaldub loatingimuste jätkuva täitmise ning toetuse sihipärase kasutamise kontrollile (nn järelkontroll) KorS üldseadusena – tegemist on riikliku järelevalvega KorS-i tähenduses ning kohaldada tuleb KorS-is sätestatud meetmeid eriseaduses sätestatud ulatuses ja erisustega.24

      Kahe haldusmenetluse liigi väljatoomine sättes ei tähenda enesestmõistetavalt, et KorS kohaldub kõigile muudele haldusmenetlustele. Pigem on need kaks juhtu olnud seadusandja arvates KorS-iga piirnevad ja vajanud selgemat eristamist. Kahtluse korral tuleks tõlgendada riikliku järelevalve menetluse ulatust muude haldusmenetluste suhtes kitsendavalt, st mitte lugeda menetlust riikliku järelevalve menetluseks, kui puudub selge alus näha sellel avaliku korra preventiivse kaitsmise eesmärki. Riikliku järelevalve ja korrakaitseorgani mõistete kitsendav tõlgendamine on vajalik tagamaks isikute põhiõiguste ulatuslikum kaitsmine, sest järelevalvemenetlusega kaasneb riikliku järelevalve meetmete kohaldamise õigus.

      9. KorS-i ei kohaldata vanglateenistuse tegevusele kinnipeetava ja vahistatu suhtes vangistuse ja eelvangistuse täideviimise korraldamisel ning politsei tegevusele aresti täideviimisel ja vahistatu viibimisel arestimajas.

      Nimetatud ülesannete täitmine on reguleeritud vangistusseadusega (edaspidi VangS) (vt VangS-i § 1). Erinevalt haldusõigusesse kuuluvast korrakaitseõigusest on vangistusõigust õigusteoorias loetud karistusõiguse osaks.25 Vangistuse täideviimine toimub siiski suures osas haldusmenetluse raames (VangS-i § 1.1.) ja paljude vangistusõiguslike meetmete kohaldamisel (nt julgeoleku tagamine vanglas VangS-i 2. pt 8. jagu) on materiaalses mõttes tegemist ohtude ennetamise ja tõrjumisega (avaliku korra kaitsmine laiemas tähenduses).26 Vanglas täiendavate julgeolekuabinõude ja ohjeldusmeetmete kohaldamise kohta tehtud kohtulahenditest võib leida paralleele KorS-i preventiivsete meetmete kohaldamise põhimõtetega.27

      VangS-i järgi toimub mitmete olemuslikult riikliku järelevalve meetmetele sarnaste vangistusõiguslike meetmete kohaldamine KorS-is sätestatud korras (VangS-i § 67¹, § 71 lg 3¹– 3⁴). KorS-i ja VangS-i kohaldamisala piiri ei ole võimalik tõmmata üksnes vangla territooriumi või kinni peetavate isikute kui meetmeadressaatide kaudu, sest vanglaametnikul on VangS-i järgi õigus kohaldada põhiõigusi riivavaid meetmeid teatud juhtudel ka väljaspool vanglat ja ka isikute suhtes, kes ei ole kinnipeetavad, arestialused või vahistatud.

      KorS võib olla kohaldatav ka vangistuse täideviimise ülesande täitmisel, kui hädaolukorra lahendamisele vanglas kaasatakse politseiametnikud. VangS-i § 72 lg 2 kohaselt alluvad vanglas hädaolukorra lahendamisele kaasatud isikud hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse õiguspärastele korraldustele. Kuna pole reguleeritud, milliseid põhiõigusi piiravaid meetmeid saab politsei sellise hädaolukorra lahendamisel kasutada, tuleks eeldada, et politsei täidab seda ülesannet üldkorrakaitseorganina KorS-is sätestatud volitusi kasutades.

      VangS-i § 109 lg 4 näeb ette võimaluse kaasata ametiabi korras vangla relvastatud üksus avaliku korra tagamisse. Üksus peab avaliku korra tagamisel järgima ka politsei tegevust reguleerivate õigusaktide nõudeid, sh KorS-i.

      10. Kommenteeritava paragrahvi lõigetest 4–9 tulenevaid välistusi ei saa lugeda ammendavateks. KorS-i kohaldamisalast on välja jäetud ka kõik muud riiklikud tegevused, mis ei ole suunatud avaliku korra preventiivsele kaitsmisele. See tuleb igal konkreetsel juhul välja selgitada normide tõlgendamise teel. Kahtluse korral tuleb lähtuda KorS-i kohaldamisala kitsendava tõlgendamise põhimõttest (vt ka kommentaar 8).

      § 2. Korrakaitse ja riiklik järelevalve

      (1) Korrakaitse on avalikku korda ähvardava ohu (edaspidi oht) ennetamine, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja avaliku korra rikkumise (edaspidi korrarikkumine) kõrvaldamine.

      (2) Korrakaitse on avaliku korra eest vastutava isiku ülesanne.

      (3) Kui vastutavat isikut ei ole või kui tema tegevus ei ole piisav või muul põhjusel eesmärgipärane, on korrakaitse pädeva korrakaitseorgani ülesanne.

      (4) Riiklik järelevalve on korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine.

      1. Kommenteeritav paragrahv defineerib kaks korrakaitseõiguse kui terviku seisukohalt keskset mõistet: korrakaitse (lg 1) ja riikliku järelevalve (lg 4) ning määrab kindlaks korrakaitseliste kohustuste avaliku korra eest vastutava isiku ja KKO vahelise jaotumise aluspõhimõtte (riikliku järelevalve subsidiaarsuse põhimõte) (lg-d 2 ja 3).

      2. Korrakaitse mõiste kasutamisel ei ole Eesti õiguskorras erinevalt riikliku järelevalve mõistest pikka ajaloolist traditsiooni. Enne KorS-i jõustumist on kasutatud pigem õiguskaitse ja õiguskaitseasutuse mõistet.

      Lõike 1 järgi on korrakaitse avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamine. Tegemist on äärmiselt laia tegevuste kogumiga, mis hõlmab nii iga üksikisiku kui ka avaliku võimu kõik tegevused, millele on omane avaliku korra kaitsmise eesmärk, sõltumata kahju tekkimise tõenäosuslikust faasist (ohuennetusest kuni juba tekkinud korrarikkumise kõrvaldamiseni) või muudes asjaoludest. Avaliku korra mõiste ja eelnimetatud korrakaitseetappide sisu on täpsemalt avatud §-des 4 ja 5.

      Korrakaitse mõiste praktiline tähendus ei ole KorS-is suur. See on üldmõiste, mis seob üksikud valdkonnad tervikuks. KorS-i kohaldamisala ulatuse ja üksikute korrakaitse etappide sisu ning piiride kohta saab seevastu järeldusi teha eelkõige KorS-i §-dest 1 ja 5. Oluline on korrakaitse mõiste puhul teadvustada, et seda ei saa samastada üksnes konkreetse ohu tõrjumise (ohutõrje) mõistega, СКАЧАТЬ