Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne. Коллектив авторов

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ üldnõuetest, mis on ette nähtud KorS-is ja muudes Eesti õigusaktides. Kõnealusel normil on tähtsus eelkõige Prümi lepingu ja selle rakendusotsuse alusel läbiviidavate ühiste tegevuste puhul, mis jätavad kaasatavate ametiisikute volituste määramise riigisisese õiguse asjaks (vt komm 4).

      7. Lõige 2 reguleerib Eesti KKO kaasamist avaliku korra tagamisse teise riigi territooriumil. Iseseisvat tähendust sellel normil ei ole ning see tuleb sisustada rahvusvahelise ja EL-i õigusega etteantud nõuete kaudu.

      § 4. Avalik kord

      (1) Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. [RT I, 13.03.2014, 4 – jõust 01.07.2014]

      (2) Eraõiguse normide järgimine ja isiku subjektiivsete õiguste ning õigushüvede kaitstus on avaliku korra osa niivõrd, kuivõrd kohtulikku õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada ja ilma korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole õiguse realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud ning kui ohu tõrjumine on avalikes huvides.

      1. Avaliku korra mõiste on üks korrakaitseõiguse alusmõistetest. Selle seaduses sätestamise eesmärk on piiritleda korrakaitseõigusega kaitstavate õigusväärtuste ring. Avaliku korra mõiste ulatusest sõltuvad seega KKO-de pädevuse ulatus ja volitused.

      Avaliku korra mõistet kasutavad ka põhiseadus ja teised õigusharud ja – valdkonnad (nt karistusõigus, tsiviilõigus, rahvusvaheline avalik ja eraõigus, EL-i õigus).36 Oluline on silmas pidada, et nende mõistete sisu ei pruugi langeda kokku avaliku korra mõistega KorS-i tähenduses.

      2. Avaliku korra mõiste praktiline tähendus on politsei kui üldorrakaitseorgani ja muude korrakaitseorganite (erikorrakaitseorganite) jaoks erinev. Eelkõige on avaliku korra (üld)mõistel tähtsust üldkorrakaitseorgani (politsei) jaoks, sest viimane tegutseb vahetult KorS-ist tuleneva pädevuse alusel ja peab igal sekkumisjuhul otsustama, kas olukord on avaliku korra kaitsega hõlmatud. Erikorrakaitaseorganite puhul tuleneb nende pädevus eriseadusest või määrusest ja on juba eelnevalt piiritletud (enamiku erikorrakaitseorganite puhul konkreetsete õigusnormide täitmise üle järelevalve teostamisega eriseaduse riikliku järelevalve peatükis). Seega ei tugine erikorrakaitseorganid riikliku järelevalve ülesande täitmisel üldjuhul vahetult avaliku korra mõistele.

      3. Avalik kord on KorS-i järgi rahuseisund ühiskonnas, milles on tagatud kolme õigushüvede grupi kaitstus.

      4. Avalik kord on tagatud, kui järgitakse õigusnorme. Õigusnormi rikkumine on avaliku korra rikkumine. Seega on avaliku korra kaitselas kogu õigusnormidest koosnev õiguskord.

      Õigusnormid tulenevad õiguse üldaktidest: otsekohalduvad EL-i õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingute normid, seadused, seadlused ja määrused. Tänapäeval, kui suurema osa nii individuaalsete kui ka kollektiivsete väärtuste kaitsmine on õigusnormidega reguleeritud, on õiguskorra kaitsmine korrakaitse keskne osa. Ülejäänud avaliku korra komponentide roll on teisejärguline ja täidab lünki. Avaliku korra mõiste on suhteline ja selle ulatus muutub pidevalt sõltuvalt õiguskorra muutumisest.

      4.1. Avaliku korra kaitsealas on esmajoones karistusõiguse normide järgimine. Avalikku korda on alati rikutud süüteo toimepanemise korral ning süüteo toimepanemise oht on konkreetne oht KorS-i tähenduses. Seejuures on oluline üksnes koosseisupärase teo realiseerumine või selle realiseerumise oht, õigusvastasuse ja süü tasandi hindamisel ei ole korrakaitseõiguse jaoks tähendust.

      4.2. Avaliku korra kaitselas on ka muud avaliku õiguse normid, mis kehtestavad keelde või käitumiskohustusi halduseväliste isikute jaoks (eelkõige haldusõiguse eriosa normid). Samuti on hõlmatud karistusõiguse normidest tulenevad keelud ja kohustused. Avaliku korra mõiste lai sõnastus ei tähenda siiski KKO-de sekkumisvõimalust kõigi avaliku õiguse normide rikkumise või rikkumise ohu korral, sest arvestada tuleb ka piirangutega, mis välistavad sekkumise riikliku järelevalve vormis haldusesisest tegevust (laiemalt ka täidesaatva võimu osaks mitte olevate avaliku võimu kandjate ja nende organite tegevust) reguleerivate normide alusel. Sellega on sisuliselt välistatud korrakaitseline sekkumine haldus- ja muude riigiorganite tegevust ja omavahelisi suhteid reguleerivate normide (menetlusnormid), üksnes haldusesisese mõjuga normide ja riigiorganisatsiooni ülesehitust ja toimimist reguleerivate normide alusel. Samuti ei saa KorS kohalduda nende õigusnormide puhul, mille täitmise tagamine on seaduse reguleerimisalast selgelt välistatud (KorS-i § 1 lg-d 4–9) või mille täitmise tagamiseks on seadusandja soovinud selgelt ette näha teistsuguse korra.

      4.3. Avaliku korra mõistesse kuuluvad ka eraõiguse normid (lg 2 ütleb seda sõnaselgelt), kuid nende kuulumine avaliku korra mõistesse on piiratud kommenteeritava paragrahvi lõikes 2 sätestatud eeldustega (subsidiaarsuspõhimõte), vt komm 7.

      5. Avaliku korra kaitsealas on õigushüvede kaitstus. Õigushüve tähendab iga õigusnormidega kaitstud väärtust ja on seega samuti väga lai mõiste. Õigushüved võib jagada individuaalseteks ja universaalseteks (kollektiivseteks või üldisteks) hüvedeks. Esimesed on üksikisikule kuuluvad väärtused: elu, tervis, kehaline puutumatus, füüsiline vabadus, asjad ja varaliselt hinnatavad õigused, au ja väärikus. Teise gruppi kuuluvad isikutele kollektiivselt kuuluvad hüved, nagu riigi julgeolek, rahvatervis, avaliku võimu ja avalike teenuste toimimine. Individuaalsed õigushüved on kahtluseta avaliku korra mõistega hõlmatud, kuid nende kaitsmise võimalus riikliku järelevalve menetluses on piiratud lõikest 2 tulenevate eeldustega (vt komm 7). Kollektiivsete hüvede üldine kaasatus avaliku korra mõistesse on seevastu vaieldav. Üldistest õigusriiklikest kaalutlustest ja lõike 1 koostoimest lõikega 2 tuleks õigushüve mõistet hoolimata selle laiast sõnastusest sisustada üksnes individuaalsete õigushüvede tähenduses.37 Vältimaks mõiste laialivalguvust ja sellest lähtuda võivat KKO-de pädevuse ja volituste liialt laia sisustamist, tuleks kollektiivseid hüvesid kaitsta avaliku korra mõiste kaudu üksnes sel määral, mis on hõlmatud õigusnormidega, seega õiguskorra kaitsega (nt rahvatervise mõiste hõlmamine iseseisva hüvena tähendaks, et sekkuda võib mitte üksnes keelava või piirava normi esinemise korral, vaid alati, kui isik suitsetab või tarvitab alkoholi).

      5.1. Erandina on avaliku korra kaitsealas igal juhul nende universaalsete hüvede kaitsmine, mille kaitsmist KorS või eriseadus sõnaselgelt ja õigusnormide järgimisest eraldi riikliku järelevalve osana märgib. Nii nimetavad KorS-i § 5 lõiked 3 ja 4 sõnaselgelt (loodus)keskkonda kui olulise ja kõrgendatud ohu korral kaitstavat õigushüve.

      5.2. Isiku individuaalsete õigushüvede kaitse on sarnaselt subjektiivsete õiguste kaitsmisega piiratud subsidiaarsuspõhimõtte alusel (vt komm 7).

      5.3. Õigushüvede kaitstuse õigusnormide järgimisest eraldi hõlmamine avaliku korra mõistesse on põhjendatav sellega, et õigushüve ohustamisel või kahjustamisel ei toimu alati õigusnormi rikkumist ja seega vajavad õigushüved laiemat kaitset kui üksnes õigusnormide järgimisega tagatav kaitse. Korrakaitseõiguse eesmärk on kaitsta isikute elu, tervist, füüsilist vabadust ja asju ka sellisel juhul, kui oht või kahjustus ei lähtu õigussubjektist – sellisteks on nt loodusjõududest (torm, välk, üleujutus), nakkushaigustest, metsloomadest või õnnetusjuhtumitest lähtuvad ohud.

      Samuti ei kaitse õigusnormid isikut kõigi temast endast oma hüvedele lähtuvate ohtude, nt liigse eneseohustamise või enesetapu vastu. Põhimõtteliselt on isikul põhiseadusest tulenev õigus ka ennast СКАЧАТЬ