Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne. Коллектив авторов

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ ametnik oleks pidanud olukorda hindama talle meetme kohaldamise otsustamise hetkel teada olnud asjaolude põhjal, nn ex ante perspektiivist.45 Arusaadavalt lähtub iga tegelikkuses ohu olemasolu hindav korrakaitseametnik oma subjektiivsest hinnangust olukorrale, objektiivse korrakaitseametniku mudelit on võimalik olukorrale rakendada selle hilisemaks kontrollimiseks, kui tekib vaidlus või see on vajalik muul põhjusel.

      Päästeametnik eeldab tuule suunda arvestades, et metsatulekahju süütab hoone, ning kohaldab meetmeid selle kaitsmiseks, hiljem tuule suund muutub ja selgub, et hoone ei olekski süttinud.

      Kahjutõenäosus peab olema ohu olemasolu eeldamiseks piisav. Tõenäosus on piisav, kui keskmine korrakaitseametnik oma teadmisele, elukogemusele ja muudele talle hindamise hetkel teada olevatele asjaoludele tuginedes leiaks, et sündmuste ahela edasisel takistamatul kulgemisel toimub lähitulevikus korrarikkumine. Lähitulevik ei ole samastatav vahetu või kohese kahju saabumisega, kuid ei saa teisalt tähendada ka kahju saabumise möönmist määramatus või kauges tulevikus.

      Milline kahjutõenäosus on konkreetsel juhul ohu olemasolu eeldamiseks piisav, ei ole üldiselt määratletav, ametnik peab olema kahju saabumises veendunud (kuigi ei saa ka olla kahju saabumises täielikult kindel, st tulevikku suunatud hinnang on alati mõnevõrra ebakindel). Seejuures sõltub hinnang ohustatud hüvede väärtusest: mida väärtuslikumad on ohustatud hüved, mida suurem ja mida kiiremini realiseeruv võib kahju olla, seda väiksema kahjutõenäosuse korral on võimalik eeldada konkreetse ohu olemasolu.

      Ohtu, et puu langeb tormi tõttu elumajale, võib eeldada väiksema kahjutõenäosuse korral kui ohtu, et puu langeb tormi tõttu viljapõllule.

      Kui olukorda hinnanud korrakaitseametnik ei teadnud ega pidanudki keskmise korrakaitseamentiku vaatepunkti arvestades ex ante teadma, et kahju saabumise võimalus tegelikult puudub või see langeb tulevikus ära, siis on tegemist näiliku ohu olukorraga. Näilik oht on võrdsustatud tegeliku ohuga ja korrakaitseametnik on käitunud õiguspäraselt.

      Pangaröövel sihib pangatöötajat ehtsa relvaga sarnase mängupüstoliga. Metsatulekahju võib ilmaolusid arvestades süüdata metsa ääres asuva hoone.

      Kui korrakaitseametnik hindas aga olukorda keskmise objektiivse korrakaitseametniku vaatenurgast valesti, või ei selgitanud välja kõiki olulisi ex ante olemasolevaid asjaolusid, on tegemist näiva ohuga ning prognoos ja selle alusel kohaldatud ohutõrjemeetmed on õigusvastased.

      Politseinik tungib hoonesse, millest kostavad appikarjed, kuigi avatud aknast on võimalik näha, et toas vaadatakse televiisorist kriminaalfilmi ja filmis karjutakse.

      Samad faktilised asjaolud võivad tähendada nii ohu kui korrarikkumise samaaegset esinemist (vt § 4 komm 8). Sellisel juhul otsustab KKO oma kaalutlusõiguse alusel, millisel õiguslikul alusel tegutseda.

      Lagunenud kandekonstruktsiooniga rõdu tähendab nii konkreetset ohtu isikute elule ja kehalisele puutumatusele kui ka hoone ohutuse tagamist nõudvate õigusnormide rikkumist (korrarikkumist).

      4. Oluline oht, mille legaaldefinitsioon tuleneb lõikest 3, on üks kitsamatest ehk kvalifitseeritud konkreetse ohu vormidest (ohu astmetest), mida KorS sisaldab. Oluline oht ei erine n-ö lihtohust kahjutõenäosuse poolest (st peab vastama samadele ohu eeldamise kriteeriumidele, vt komm 3), kuid kirjeldab kahju saabumise tõenäosust teatud kitsama ja väärtuslikuma osa avaliku korra osaks olevate hüvede suhtes. Oluline oht õigustab lihtohust (lg 2) intensiivsemaid, kuid kõrgendatud ohust (lg 4) vähem intensiivseid isikute põhiõiguste piiranguid.

      Kõigi ohuastmete puhul kehtib reegel, et kõrgem ohuaste hõlmab ka madalamate ohuastmete meetmete kohaldamise õiguse. Nii on olulise ohu korral võimalik kohaldada selle tõrjumiseks ka meetmeid, mille kohaldamine on lubatud n-ö lihtohu korral ja kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Kõiki meetmeid, mida võib kohaldada lihtohu või olulise ohu tõrjumiseks (mõistagi on meetme kohaldamise eeltingimuseks, et KKO-l on vastava meetme kohaldamise pädevus).

      Oluline oht esineb ohu korral isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele, keskkonnale või sellise kuriteo toimepanemise ohuna, mis ei ole hõlmatud kõrgendatud ohtu mõistega (käesoleva paragrahvi lg 5).

      Isiku tervise ja keskkonna (looduskeskkond) mõistete sisustamisel võib aluseks võtta karistusõiguses kasutatavad samasisulised mõisted. Olulise väärtusega varalise hüve väärtus ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. 2017. aastal on see summa 4700 eurot.

      Valu tekitamise või nakkushaigusesse haigestumise oht, kui pole alust arvata, et sellega kaasneks raske püsiva tervisekahjustuse tekkimine. Uue sõiduauto kahjustamine.

      5. Kõrgendatud oht on kõige suurema tähtsusega kvalifitseeritud ohuaste, sest sellega on seotud kõige suurem hulk järelevalve erimeetmete kohaldamise aluseid lihtohu järel. Kõrgendatud oht kaitseb avaliku korra kõige vääruslikumat osa. Ka selle mõiste üksikute osade sisustamisel võib põhimõtteliselt võtta aluseks teistes õigusharudes (nt karistusõiguses, keskkonnaõiguses, eraõiguses) neile hüvedele antud sisu, kui seadusest või kohtupraktikast ei tulene teisiti.

      Kõrgendatud ohu mõistega on kaitstud isiku elu, kehaline puutumatus, füüsiline vabadus, suure väärtusega varaline hüve, suure looduskeskkonna selle kahjustuse tekkimise oht ja riigivastaste või üldohtlike kuritegude toimepanemise oht.

      Oht elule tähendab isiku surma saabumise küllaldast tõenäosust sõltumata sellest, kas oht tuleneb teise isiku tegevusest või on selle põhjustanud loodusjõud, metsloom jne. Ka enesetapu ohtu tuleks lugeda kõrgendatud ohuks kommenteeritava sätte tähenduses (vt ka § 4 komm 3).

      Kehalise puutumatuse riivet tuleb KorS-i tähenduses mõista tavatähendusest kitsamalt. See on kommenteeritava lõike teise lause järgi üksnes seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumine või raske tervisekahjustuse tekitamine. Seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumisena tuleks igal juhul mõista füüsilist või psüühilist sundi (vägivalda) sisaldavat sugulise iseloomuga tegevust, eelkõige vägistamist (KarS-i § 141) ja suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimist (KarS-i § 143). Alaealiste piiratud arusaamisvõimet ja kõrgendatud kaitsevajadust arvestades tuleks seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumise mõistet nende puhul laiendada ka sellisele seksuaalse sisuga tegudele, milles sunni element puudub.

      Raske tervisekahjustuse mõiste sisustamine on võimalik KarS-i § 118 lg 1 alusel. See on tervisekahjustus, millega põhjustatakse tervisehäire vähemalt 4 kuuks, kui sellega kaasneb töövõime püsiv kaotus vähemalt 40 protsendi ulatuses, raske psüühikahäire, raseduse katkemine, nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus, elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine.

      Füüsiline vabadus tähendab KorS-i mõttes liikumisvabadust. Füüsilist vabadust piirab isikule liikumistakistuse loomine, tema kinnipidamine või kinnihoidmine. Oht füüsilisele vabadusele on eelkõige pantvangistamise (KarS-i § 135) või vabaduse seadusliku aluseta võtmise (KarS-i § 136) oht. Samas ei pea oht olema inimtekkeline, kõrgendatud ohu põhjustab isiku faktiline sattumine tingimustesse, millest tal ei ole võimalik lahkuda.

      Suure väärtusega varalise hüvena tuleb KorS-i § 5 lõike 8 p 2 järgi mõista asja, mille väärtus ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt (2016. aastal 43 000 eurot). Varalise hüve mõistega hõlmatuks tuleks lugeda ka muid kindlaks määratavat rahalist väärtust omavaid hüvesid ja õigusi.

      Suure СКАЧАТЬ