Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne. Коллектив авторов

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ alkohol, sigaretid, ebatervislik toitumine) jms kaudu. Siiski on eelduseks, et isik tegutseb oma vaba tahte alusel ega ohusta kolmandaid isikuid. Üldjuhul ei ole võimalik vaba tahte olemasolu enesetapukatse korral eeldada (esineb isiku meeleheitest tulenev abivajadus) ning KKO-de sekkumine isiku elu kaitseks on õigustatud.39

      Isiku õigushüvede vahetul (õiguskorra kaitsmisest eraldatud) kaitsmisel põhinevad kõrgendatud ja olulise ohu mõisted (KorS-i § 5 lg-d 3 ja 4) ja nende ohustamine on KorS-is paljude intensiivselt põhiõigusi riivavate järelevalvemeetmete kohaldamise eelduseks.

      6. Avalik kord hõlmab ka isikute subjektiivsete õiguste kaitse. Isikute subjektiivsed õigused tekivad nii avaliku kui ka eraõiguse normide (objektiivne õigus) alusel vahetult, haldusakti alusel, eraõiguslike tehingute või avalik-õiguslike kokkulepete alusel (nt võlaõiguslik leping või haldusleping). Nagu ka eraõiguse normid ja isiku õigushüved, on isiku subjektiivsete õiguste kaitsmine korrakaitseõiguses allutatud subsidiaarsuspõhimõttele.

      KorS-i kontekstis saab subjektiivsete õigustena mõista ainult füüsiliste ja eraõiguslike juriidiliste isikute eraõiguslikest suhetest tulenevaid nõudeid, see tähendab, et avaliku õiguse normide alusel eraõiguslikele isikutele riigi või muu võimukandja vastu tekkinud subjektiivseid õigusi avaliku korra osaks lugeda ei saa, sest korrakaitseõiguslike vahendite kohaldamine selliste subjektiivsete õiguste kaitsmiseks ei ole võimalik. Riikliku järelevalve vahenditega ei saa sekkuda avaliku võimu loodud õigussuhetesse. Oma õiguste kaitsmiseks tuleb eraisikul sellisel juhul kasutada haldusmenetluslikku vaideõigust, halduskohtumenetlust või muud kohast erimenetlust.

      7. Lõige 2 piirab avaliku korra mõiste ulatust, sätestades isiku erasfääri kaitsmisel korrakaitse subsidiaarsuse ehk teisesuse põhimõtte. Tegemist ei ole absoluutse välistusega, vaid konkreetse normi, õiguse või hüve kuuluvuse avaliku korra mõiste alla peab pädev KKO igal konkreetsel juhul välja selgitama eraldi, lähtudes konkreetsest olukorrast oma kaalutlusõiguse alusel.

      Subsidiaarsuse põhimõte tähendab, et riik sekkub üksnes konkreetse isiku õiguste realiseerimiseks ja üksnes konkreetsete tingimuste täitmise korral. Oma õiguste ja hüvede kaitsmine on esmajoones igaühe enda kohustus (omavastutuslik tegutsemine) ning avaliku võimu vahendid isikute õiguste kaitsmiseks on piiratud (menetlusökonoomia). Oma õiguste kaitsmist on isikul võimalik realiseerida, kasutades talle riigile antud õiguskaitsevõimalusi, eelkõige tsiviilkohtu poole pöördudes. Seetõttu on korrakaitseline sekkumine üksnes lünki täitva rolliga ja rakendub seal, kus isikul endal ei ole oma õigusi võimalik kaitsta või seda ei saa temalt eeldada.

      Nii võib isik riknenud toiduaine tarbimisest tingitud tervisekahju hüvitamiseks pöörduda toidutootja või kaupmehe vastu kohtusse. Kuna isiku elu ja tervis on aga väärtuslikud hüved, mille riivamine võib olla pöördumatu, kaitseb riik isiku elu ja tervist siiski juba preventiivsete korrakaitseliste vahenditega, hoiatab avalikkust ja teeb ettekirjutuse riknenud kauba müügilt kõrvaldamiseks või kõrvaldab selle ise. Isiku enda võimalused oma elu ja tervist sellises olukorras ennetavalt kaitsta on piiratud.

      7.1. KorS esitab kolm eeldust, mis peavad esinema samaaegselt ehk kumulatiivselt:

      1. kohtulikku õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada;

      2. ilma KKO sekkumiseta ei ole õiguse realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud;

      3. ohu tõrjumine on avalikes huvides.

      Kui vähemalt üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, langeb ära vajadus kontrollida ülejäänute täidetust, sest korrakaitseline sekkumine on välistatud.

      7.2. Kohtuliku õiguskaitse saamine on välistatud eelkõige juhul, kui isikul ei ole võimalik kohtu poole pöörduda olukorra kiireloomulisuse tõttu (nt öine aeg, nädalavahetus vmt). Kohtulik õiguskaitse on võimalik tagada ka hagi tagamise või esialgse õiguskaitse vormis. Muud oma õiguste kaitsmise võimalused ei ole relevantsed, nt pole nõutav, et isik kaitseb oma õigusi hädakaitset või omaabi kasutades.

      7.3. Õiguse realiseerimise võimatus või oluline raskendatus ilma KKO sekkumiseta tähendab, et isiku õiguse teostamiseks esineb objektiivne takistus, mida isik ei saa ise kõrvaldada kas faktilisel põhjusel (nt pole selleks füüsiliselt võimeline) või õigusliku takistuse tõttu (nt teise isiku põhiõigustesse või subjektiivsetesse õigustesse sekkumise vajadus ohu või korrarikkumise kõrvaldamiseks). Kaheldamatult on hüve või õiguse edaspidine realiseerimine võimatu olukorras, kus see võib mittesekkumisel minna pöördumatult kaotsi (surm, kehavigastus) või puuduksid võimalused kasutada eraõiguslikke kaitsevahendeid (nt kahju tekitab isik, keda pole võimalik ilma KKO sekkumiseta tuvastada).

      7.4. Kõige keerulisem on sisustada avaliku huvi kriteeriumi kui isiku subjektiivsete õiguste kaitsmise eeldust. Tänapäeval on seadusandja reguleerinud suure osa avaliku huviga kaetud isiku õigushüvede ohustamise või kahjustamise juhtudest avaliku õiguse normidega ning sellistel juhtudel on võimalik sekkuda isiku kaitseks vahetult nende normide alusel, ilma vajaduseta avaliku huvi olemasolu eraldi hinnata. Avaliku huvi olemasolu võib eeldada sellistel juhtudel, kui oht või korrarikkumine on nii raske või üldohtlik, et peaks huvitama kogu ühiskonda tervikuna. Sellega on kahtluseta hõlmatud juhud, mil ohtu on sattunud isiku elu, kehaline puutumatus või füüsiline vabadus (v.a kui tegemist on ühiskonnas aktsepteeritud eneseohustamisega, vt komm 5.3). Asjade ja muude varaliste õiguste, isiku au ja väärikuse riivamine samas avaliku huviga kõigil juhtudel kaetud ei ole.40

      8. Praktikas esineb tihti olukordi, kus samaaegselt on ohustatud mitu avaliku korra elementi. Nii võib samas olukorras olla tegemist nii õigusnormi rikkumisega kui ka selle normiga kaitstud õigushüve ohustamisega või isiku subjektiivse õiguse rikkumisega. Nt kehavigastuse tekitamisega rikutakse nii karistusõiguse normi kui ka seatakse ohtu isiku elu ja tervis. Selline kattuvus ei ole problemaatiline, vaid tagab hüvede võimalikult laiaulatusliku kaitse. Korrakaitseliseks sekkumiseks on piisav, kui riivatud on vähemalt üht avaliku korra osa. Kuna tänapäeval on väga suur osa eluvaldkondadest õigusnormidega reguleeritud, siis on alati otstarbekas esmalt kontrollida, kas ohu või rikkumise tekitanud olukord ei ole mõne õigusnormi reguleerimisalas. Alles siis, kui see on välistatud, tuleb kontrollida isiku subjektiivsete õiguste ja õigushüvede kahjustatust.

      9. Avaliku korra mõiste määrab küll KKO-de pädevusala piirid, kuid selle laiast ulatusest ei saa järeldada, et KKO-d peaksid avalikku korda ähvardava ohu või korrarikkumise korral alati sekkuma. Oportuniteedi ehk otstarbekuse põhimõttest tulenevalt on KKO-del sekkumise üle otsustamisel lai kaalutlusruum. KKO määrab oma pädevusalas, millised on tema prioriteedid ning milliste ohtude tõrjumiseks ja millisel viisil ta samme astub (vt ka § 8 komm).

      § 5. Oht avalikule korrale ja korrarikkumine

      (1) Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine.

      (2) Oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine.

      (3) Oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele, keskkonnale või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht.

      (4) Kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud СКАЧАТЬ