Название: Painav söögiisu. Mida tähendavad isud teatud toitude järele ja kuidas neist jagu saada?
Автор: Doreen Virtue
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Общая психология
isbn: 9789949529599
isbn:
Neil juhtudel oleks kõige õigem halba unenägu või isu mingi toidu järele tõlgendada. Tõlgendamine on nagu peegelpilt, kuhu pilku heites mõistad kohe emotsionaalse ebamugavustunde või valu tegelikke allikaid. Kui allikas on avastatud, astud sa kohe vajalikke samme minevikust vabanemiseks.
Unenägusid on uuritud juba alates Freudi ajast ning enamik terapeute, mina sealhulgas, kasutavad teraapias ka unenägude tõlgendamise meetodit. See aitab terapeudil ja patsiendil kaitsevallid ületada ning kiiresti aru saada, millised sügavad uskumused ebatervet käitumist vallandavad.
Kui hakkasin aastaid tagasi söögiisusid tõlgendama, avastasin, et need tõlgendused olid hoopis usaldusväärsemad kui unenägude seletused, sest muutujaid esineb vähem. Unenägude puhul tuleb terapeudil hinnata, mida erinevad sümbolid unenäo nägijale tähendavad. Vesi, värvid, ehitised, sõidukid ja inimesed on üldlevinud unenäosümbolid, mis hõlmavad erinevatest isiksustest sõltuvalt täiesti erinevaid tähendusi.
Aga isude puhul on iga toiduga seotud palju järjekindlamad tähendused. Näiteks tõlgendus selle kohta, mida krõbeda maapähklivõi himu tähendab, jääb samaks: seda tüüpi isu annab peaaegu alati märku, et inimene on stressis, vihane või masenduses ja vajab meelelahutust.
Igale toidule vastab teatud meeleolu. Iga kord kui su isu kontrolli alt väljub, on põhjuseks see, et soovid tunda end energilisemana, lõõgastunumana või heatujulisemana. Intuitiivselt tunned isu just selle toidu järele, mis soovitud efekti tekitaks.
Peale minu on ka teised teadlased uurinud seoseid meeleolude ja isude vahel. Nende uurimused kinnitavad minu järeldusi, et emotsionaalset probleemi saab täpselt hinnata juba ainuüksi selle põhjal, millise toidu järele tekib isu.
Näiteks British Columbia Ülikooli õppejõud doktor Bernard Lyman palus 200 katsealusel kujutleda end 22 erinevasse emotsionaalsesse seisundisse, sealhulgas viha, igavus, masendus, üksindus ja rõõm. Samal ajal kui katsealused kujutasid endale ette mingit emotsiooni, küsis doktor Lyman, millist toitu nad tahaksid süüa.
Tulemused olid statistiliselt tähelepanuväärsed – tähendusrikkad ja juhuslikkust välistavad. Kindlad toidueelistused vastasid järjekindlalt kindlale emotsioonile. Järgmisel leheküljel toodud tabel illustreerib doktor Lymani avastust. Minu meelest on eriti huvitav see, et ärevus tekitas niivõrd suurt isu nii tervislike kui rämpstoidu alla kuuluvate näkside järele, ning et armastuse ja õnne puhul kaldus valik valdavalt magustoidu järele (arvatavasti peeti silmas šokolaadi, kuigi uurimuses ei olnud seda selgelt välja toodud). Selle uurimuse põhjal järeldas doktor Lyman, et „kindlad toidueelistused käivad käsikäes kindlate emotsioonidega”.1
200 üliõpilasel tekkinud söögiisu vastuseks kindlatele ettekujutatud emotsioonidele.
Arv tabelis näitab protsenti.
Allikas: Lyman, 1982
Isu pole vaja tappa, vaid tervendada
Ma arvan, et sulle meeldib isude tõlgendustega tutvumine. Kui ma pean vastupandamatu söögiisu teemalisi ettekandeid ja korraldan kursusi, siis soovib publik alati, et nende isusid tõlgendatakse. Otsustasin kirjutada selle raamatu selleks, et saaksid teada, kuidas ise nii enda kui oma pereliikmete ja sõprade isusid tõlgendada.
Üllatud kindlasti oma söögiisu tarkusest ja sellest, kui täpses vastavuses on sinu intuitsioon sellega, millist toitu sa kindlas emotsionaalses seisundis või energiatasemel himustad!
Luba mul küsida: kas sulle näib, et söögiisu, söömisharjumused, kehakaal või lakkamatud isud valitsevad sinu üle? Kas sul on mõnikord tunne, et sa lihtsalt ei suuda vastu panna kiusatusele teatud toitu süüa? Kas esineb selliseid hetki, mil sa ei suuda mõelda mitte millestki muust kui toidust? Pole vahet, kas sul on isu šokolaadi, juustuburgerite, saia või jäätise järele – kas selle isuga võitlemine ei vii sind masenduse sügavaimasse auku?!
Kõht ütleb: „Tahan seda süüa – KOHE!”
Kuidas su mõistus vastab? „Ei, seda ei tohi süüa. See teeb paksuks. Ma pean kaalust alla võtma. Unusta see toit!”
Kuid kõht vastab: „Aga ma tahan seda!” Mida tungivamalt mõistus ütleb „ei!”, seda tungivamalt ütleb kõht „tahan!”.
Me kõik teame, et näljal on väga harva füüsiline põhjendus. Näljatunne väljendab tavaliselt soovi tunda end paremini nüüd ja kohe. Nagu närviliselt ringiratast tiirutav puuri pistetud loom, nii kulgeb ka söögiisu mööda ringi: mõtted-plaanid-energia. Sa manad silme ette ihaldatud toidu üksikasju: kuidas see maitseb, kust seda osta, kuidas valmistada. Samuti kujutled sa end kaloreid kulutamas ja arvad, et suudad rasvagramme vahelejäänud hommikusöögi või ohtra treeninguga hävitada.
See on sõltuvuse ring, kus toiduga seotu võtab enda alla suurema osa sinu elust. Äkitselt ei ole rool enam sinu käes. Toit istub juhiistmel. Aga kui oled nagu mina, siis ei soovi sa elu lõpuni endaga sõdida. Hea uudis on see, et sa ei pea seda tegema. Kehakaal ja söögiga seotud teemad ei pea pidevalt võitlema tahtejõu ja söögiisu lahinguväljal, kui sa:
pöörad oma tähelepanu kaalulangetamiselt kõrvale
ja keskendud selle asemel meelerahu säilitamisele.
Seni, kuni püsib meelerahu, ei välju söögiisu enam kunagi kontrolli alt! Mõnikord ei ole kerge täpselt teada, mis sind keerisest välja tõmbaks ja meelerahu annaks. Siin tulevad sulle appi isude tõlgendused – neist saad teada, milline valdkond sinu elus vajab erilist tähelepanu.
Iga isu viitab mingile tähelepanu vajavale emotsioonile või teemale. Kui oled masendunud, on sul tõenäoliselt isu piimatoodete, nagu juustu või jäätise järele. Ärevana tahad midagi krõbedat, näiteks krõpse või pähkleid. Tegelikult on igale isule olemas ka bioloogilised ja psühholoogilised põhjendused. Kui allhoovustena kulgevaid emotsioone mõista, valdab sind kergendus, sest oled olnud endaga aus. Sellest hetkest alates hakkab isu vähenema.
Igal toidul on mineraalid, aminohapped, tekstuur, lõhn ja teised meeleolu või energiataset mõjutavad omadused. Mõned ergutavad, mõned masendavad, mõned aktiveerivad aju naudingukeskusi. Õigupoolest on toidul mitmeid meeleolu mõjutavaid ehk psühhoaktiivseid omadusi, mis on identsed neile omadustele, mida leidub depressiooni, ärevuse ja astma korral välja kirjutatud retseptiravimites!
Meeleolu, mida sa intuitiivselt soovid kogeda, määrab ära ka selle, millise toidu järele isu tekib. Näiteks kui oled masendunud või loid, soovid süüa toitu, mis teeb su meele rõõmsamaks. Kui oled pinges või ärritunud, vajad närverahustavat toitu. Kas sul on igav? Siis kisub sind kangesti sellise toidu poole, mis vallandaks ajus naudingut või erutust tekitavad keemilised ained.
Oma teooria kinnituseks olen lisanud siia raamatusse laiaulatuslikud uurimistulemused kolmest allikast:
1. Erinevate toitude psühhoaktiivseid (meeleolu mõjutavaid) omadusi käsitlevad teaduslikud uurimused ülikoolidest üle maailma. Lisaks neile olen kokku kogunud viimased andmed imikute, täiskasvanute ja loomade söögiisu ja söögieelistuste kohta; samuti kirjutan treeningu mõjust ajukeemiale ja söögiisule.
2. Hiina meditsiiniteooriad toidu „energiate” СКАЧАТЬ
1
Lyman, B. (1989), A Psychology of Food: More Than a Matter of Taste. New York: AVI Publishing