Treener ehk kohtumine Kogemusega. Jaanus Kriisk
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Treener ehk kohtumine Kogemusega - Jaanus Kriisk страница 3
Название: Treener ehk kohtumine Kogemusega
Автор: Jaanus Kriisk
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Биографии и Мемуары
isbn: 9789949775484
isbn:
15
Kasvamine
Kuna vanem poeg Veiko hakkas rohkem ja rohkem tegelema teivas-hüppega, siis mingil hetkel tundus, et midagi me teeme õigesti, aga midagi on puudu. Konsultatsioonid meie erinevate selle ala treeneritega ei toonud edu. Lõpuks õnnestus kinni püüda pidevalt mööda maailma staadione ehitav Eesti rekordiomanik teivashüppes Valeri Bukrejev. Vaatas, mis me teeme, kuidas me teeme, ja võttis asja lühidalt kokku: „Te teete kõike hästi ja õigesti ning õiges suunas, aga teil on üks suur probleem − teil puuduvad umbes pooled lihased, mida teivashüppes
Aastal 2000 kirjutasin Eesti kergejõustikuliidule projekti „Eesti lühimaa tõkkejooks olümpiale”. Vaadati natuke imelikult, aga otseselt ära ka ei keelatud. Pildil vasakult: Tarmo Jallai, kolleeg Mehis Viru, Mirjam (Liimask) Lehismets ja selle raamatu autor. Selles koostöös ja minekus oli nii otsimisi, vaidlusi, leidmist ja kaotamist, aga ka suu-remaid ja väiksemaid võite nii konkurentide kui iseenda üle. Oli kõike, mis teel tipu poole ette tuleb. Kui see kõik läbi saab, siis aja möödudes jääb mälestustesse ainult üks suur rahulolu tehtust: aeg, kui elus oli suurt ootusärevust, ja hetked, mida varem pol-nud kohanud.
16
TREENER ehk kohtumine Kogemusega
vaja läheb!” Vot nii, saime küll õige otsa kätte, aga lahendust Eestist ei olnud ikka võtta. Neid lihaseid sai arendada ainult läbi spetsiaalse töö, läbi sportvõimlemise. Lähim koht, kus me seda võisime leida, oli Läti. Nii me läbi tuttavate jõudsimegi Riia Sportvõimlemise kooli, uueks abiliseks sai meile Bronislav Konstatinovitš. Ja pilku tagasi heites oli see edasist arengut silmas pidades määrava tähtsusega otsus.
Kuid oli veel midagi, mis mind meeldivalt üllatas: see, kuidas oli üles ehitatud laste ja noorte sportvõimlejate treeningud, just vanuseliselt; kuidas oli ära jagatud treenerite vastutusvaldkond. See oli ideaalne.
Kui sportlane lõpetab karjääri ja soovib tööle minna treenerina spordikooli, siis seal oli esimene aste nn juuniorite klass: midagi juba oskavad, aga vajavad ette inimest, kes ka ise suudab ja tahab koos nen-dega nii harjutusi teha kui ka mööda võistlusi käia. Ehk noor treener saab kohe oma energiat panustada tulemuse realiseerimisele. Aga tema
Selleks, et tunnetada paremini, mida sport-lane mõtleb, mida tunneb, miks eksib ja miks õnnestub, on hea, kui ka treeneril endal on mingi sportlik tegevus, mis on mõõdetav. Eesti Ekspressi golfivõistlusel „Käbid ja kän-nud” (paarismäng isad ja pojad) 2011. aastal võitjatele ettenähtud kõnet pidamas. Üks mees (noorem poeg Jan Erik) on eriti õnnelik − auhinnaks oli iPad.
17
Kasvamine
tegevust jälgivad ka vanemad kolleegid nii alt kui ülevalt poolt. See periood läbitud, vanust ja kogemust lisandunud, saab treener minna juba täiskasvanute gruppidega tegelema ja absoluutses konkurentsis proovile panna oma mõtteid ja ideid. Ning kõige lõpuks, kui vanus on juba päris soliidne, siis on võimalus treenida algettevalmistuse rühma-sid. Ja siis need suure kogemusega treenerid juba teavad täpselt, mida ja kuidas peab tööd tegema lapsega, et tema karjäär oleks pidev ja areng jätkusuutlik, samas forsseerimist vältides. Midagi nii lihtsat ja samas geniaalset polnud varem näinud kuskil.
Ja nii arendes, otsides-leides, vahel õigelt rajalt kõrvale pöörates, et katsetada, siis jälle õiget teeotsa kätte saades liigud uuesti ja uuesti täiuslikkuse poole. Asja poole, mis kunagi ei lõpe, mis kunagi ei saa otsa, millel mõneti puudub algus ja lõpp, sest meie töö, treeneri töö on -
kunst!
Vormida kellestki aastatega
KEEGI!
Sportlikku saavutusprotsessi mõjutavad treeneril-sportlasel igas riigis kolm välist ja sisemist tegurit.
Tingimused. Kõik tingimused, mis on vajalikud selle spordiala arenguks ja arendamiseks sellel tasemel või tasemele, kuhu te koos sportlasega olete planeerinud.
Oskusteave e know-how. Tasemel teadmiste ja õpetusoskuste kogum, mis on antud ajahetkel olemas, ja mida on võimalik kasutada konkreetse sportlase/võistkonna edasiseks arenguks.
18
TREENER ehk kohtumine Kogemusega
Sisekonkurents. Maailmatasemel sisekonkurents, mis ei lase manduda, ei lase rahul olla saavutatuga, sunnib arenema, otsima ja sunnib kesken-duma iga päev, iga treening.
Kui mõni neist sinul puudub, ole
aus
enda ja õpilase suhtes ning küsi abi selles vallas, kus sa tunned, et jääb vajaka, sest lisaks sinu elule on veel sportlase elu. Ja elu sportlasena on tal lühike. Temal ei ole aega oodata, kui sina arened ja õpid, kui tekivad tingimused või kui tekib sisekonkurents. Seega -
sportlane on alati number ÜKS......, kuid protsessi juhib alati TREENER
Esimeste koostööaastate järel tulevase Eesti tõkkejooksu rekordi-omaniku Tarmo Jallaiga sai kindlalt selgeks üks asi: Eestis ja Tartu toonastes sisetingimustes jäävad olümpiamängud heledaks unistuseks. Sportlase tervis püüdis kogu aeg viiruseid kinni, sisehall oli ajast ja arust, kutsusime seda hellitavalt „juurviljabaasiks” ning Eestis tõkkejooksu sisekonkurents puudus. Mingi muutuse pidi ette võtma. Ainuke koht, kus need kolm suuremat probleemi leidsid lahenduse, oli USA üliõpilas-liiga. Pärast väikest otsimist leidsimegi sooja kliimaga ülikooli Texase osariigist. Miinuseks oli, et sealsel treeneril oli ülisuur treeningrühm, üle kolmekümne õpilase enam-vähem korraga staadionil. Aga Tarmo suurt enesedistsipliini arvestades lootsime sellest suuremate valudeta üle saada. Algus oli positiivne, kuni avaldus USA üliõpilaskergejõustiku üks karm külg − eriti jooksjatele. Selleks oli väga suur võistluskoormus, mis algas jaanuaris ja lõppes juuni algul. 2003. aastal tegi Tarmo näiteks
19
Kasvamine
ühel päeval seitse starti: 100 m eeljooks, 110 m tõkkejooksu eeljooks, 200 m, 110 m tõkkejooksu finaal, 4×100 m ja 4×400 m teatejooksud ning kõige lõpuks 100 m jooks, mille järel oli treeningpäevikus märge: „Tulemus 11,08, ei jõudnud enam!”
Oli aru saada, et niimoodi jätkates esimest Eesti tõkkejooksjat järg-mise aasta olümpiamängudel Ateenas Eesti kergejõustik küll ei näe. Mida teha? Oli jälle vaja teha muutus, liikuda järgmisele tasemele. Kuid nagu võluväel hakkasid Ameerikast tulema paremad uudised. Ameerika treener Brent Eriksen oli ka ise vist sellele olümpiamõttele tulnud, sest talv-kevad 2004 oli Tarmo saadetavatest kokkuvõtetest näha, et
Koos ühe aegade parima kettaheitja Virgilius Alekna ja Tarmo Jallaiga 2006. a Euroopa meistrivõistlustel.
Kui võistlused läbi, siis on tavaks liikuda ringi ja kohtuda-rääkida erinevate maade sportlaste ja treeneritega. СКАЧАТЬ