Surnute laul. Douglas Lindsay
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Surnute laul - Douglas Lindsay страница 9
Название: Surnute laul
Автор: Douglas Lindsay
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Современная зарубежная литература
isbn: 9789985343548
isbn:
Kui ma viimast korda Abby majas viibisin, oli see mattunud kurbusse, aga nüüd oli kurbus igaühes ja igal pool. Leina oli nii palju, et oli raske aru saada, kas ta viibib ikka veel siin ja otsib lohutuna perekonnalt tröösti.
Nende ülejäänud aeg siin maamuna peal saabki niisugune olema. Leinamise aeg. Nende tütar on surnud ja nende elu ei muutu enam iial endiseks. Nüüd, seitse aastat hiljem näen ma neid inimesi mõnikord linna peal. Nad pole praeguseks toibunud ega toibugi enam kunagi.
11
Ma seisan piki Eesti rannikut pikkamisi Tallinna lahe poole liikuva parvlaeva pardal. Kuusk seisab paremas käes sigaretti hoides minu kõrval. Me viibime suitsetamiskeelu alal, kuid keegi ei paista sellest hoolivat.
Madal hall pilv. Õhus on niiskust, aga vihma tegelikult ei saja. Külm lõikab ihusse. Mul ei ole säärase ilma jaoks sobivaid riideid. See on üks kiire asjade pakkimise tagajärgedest. Ma arvasin, et me oleme Dingwallis üsna kaugel põhjas ja Tallinn ei erine tõenäoliselt just liiga palju. Lisaks sellele, et panin paarisaja miili võrra mööda, oli see eeldus nagunii rumal, sest Suurbritannias on soojem kui peaaegu kõikidel sellelsamal laiuskraadil asuvates paikades mandril.
Mul on seljas lühike sinine jopp ja veel kolm kihti rõivaid selle all, käed taskusse surutud ning kohver tekil minu kõrval.
Kõigepealt me näeme Tallinnast kai ääres seisvate parvlaevade suuri valgeid keresid ning seejärel ilmuvad hämarusest välja mõned tornid ja kirikute tornikiivrid.
„Kas kehv päev või on see alati nii?” küsin ma.
Kuusk muheleb, tõmbab suitsust viimase mahvi ja nipsutab selle siis üle reelingu.
„Praegu on november. Kõige närusem kuu. Päevad on lühikesed ning ilm külm ja märg. Enesetappude arv kasvab taevani. Kõik on kurvad.”
„Te liialdate.”
„Lume tulekuga läheb paremaks. Detsembrikuu mingisugusest hetkest kuni aprillini on lumi maas. Linn näeb pisut parem välja. Vähemalt pargid ja katused. Teed mitte eriti. Need muutuvad lihtsalt järjest räpasemaks. Räpane lumi on sama masendav kui see siin.”
Laev on sooritanud pöörde ja äkki hakkab sellest hämust kähku paistma sadam.
„Nii et mis teie häda on?” küsib ta. „Te olete sügava põhjaga vaga vesi.”
„Mida te sellega öelda tahate?”
„Ma olen lugusid lugenud. Kõikidest nendest boheemlikest Briti politseinikest. Neil kõikidel on mingisugune häda. Uimastid, alkohol, naised … Milline on teie häda?”
„Enda arvates ma ei ole boheemlik. Ma olen lihtsalt üks mees.”
„Te ei joo?”
„Veini joon. Vähesel määral. Võin täiesti õnnelikult ka nädala ilma veinita läbi saada.”
„Uimastid?”
„Mitte kunagi.”
„Naised?”
Õlakehitus.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.