Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil. Seppo Zetterberg
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil - Seppo Zetterberg страница 15

Название: Rändajad Soome sillal. Kontaktid üle Soome lahe 19. sajandil

Автор: Seppo Zetterberg

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: История

Серия:

isbn: 9789985342718

isbn:

СКАЧАТЬ Palménile 5.8.1823.

29

[Gotthard von Hansen], Geschichtsblätter revalscher Gouvernements-Gymnasiums zu dessen 250jährigen Jubiläum am 6. Juni 1881 zusammengestellt und dargebracht von Gotthard von Hansen. Franz Kluge, Reval 1881, lk 217.

30

Joh. Ph. Palmén Tallinnast H. J. Palménile ja Amalia Palménile 10.8.1823 (kirjas on koolide koha pealt segadust); Amalia Palmén Helsingist Joh. Ph. Palménile 16.8.1823; A. Liim, Tallinna kubermangugümnaasium 1805–1890. Rmt-s Tallinna 1. keskkool 1631–1981. NSV Liidu vanima keskkooli minevik ja tänapäev. Koostanud Endel Laul. Valgus, Tallinn 1981, lk 67; A. Liim, Keskhariduskoolid 19. sajandi esimesel poolel. Rmt-s Eesti kooli ajalugu. 1. köide: 13. sajandist 1860. aastateni. Tegevtoimetaja E. Laul. Valgus, Tallinn 1989, lk 427–428.

31

Joh. Ph. Palmén Tallinnast Amalia Palménile 24.8.1823.

32

[Plate 1840], lk 39–48. Vt ka [F. Croessmann], Beiträge zur Geschichte der Ehstländischen Ritter- und Domschule. Einladungsschrift zu der 550 jährigen Jubelfeier der Domschule zu Reval am 19. und 20. Juni 1869. Reval 1869, lk 47–52.

33

Joh. Ph. Palmén Tallinnast Amalia Palménile 24.8.1823; A. J. Wenngren Tallinnast H. J. Palménile 25.8.1823; H. J. Palmén Helsingist A. J. Wenngrenile 17.9.1823.

34

Joh. Ph. Palmén Tallinnast H. J. Palménile 6.9.1823 ja oma vanematele 5.10.1823.

35

[Karl Ernst von Baer], Nachrichten über Leben und Schriften des Herrn Geheimrathes Dr. Karl Ernst v. Baer, mitgetheilt von ihm selbst. Veröffentlicht bei Gelegenheit seines fünfzigjährigen Doctor-Jubiläums am 29. august 1864, von der Ritterschaft Ehstlands. St. Petersburg 1865, lk 86.

36

Joh. Ph. Palmén Tallinnast oma vanematele 5.10.1823 ja H. J. Palménile 29.10.1823.

37

H. J. Palmén Helsingist Joh. Ph. Palménile 17.9.1823 ja oktoobris 1823 ja A. J. Wenngrenile 23.9.1823.

38

Joh. Ph. Palmén Tallinnast Amalia Palménile 26.10.1823 ja H. J. Palménile 29.10.1823.

39

H. J. Palmén Helsingist Joh. Ph. Palménile 16.12.1823. Tegu polnud päris vürstidega. Arseni Zakrevski abikaasa oli sündinud krahvitar Tolstaja, ja tema isa oli senaator, salanõunik ja krahv Fjodor Tolstoi.

40

Joh. Ph. Palmén Tallinnast oma vanematele 5.10. ja 12.11.1823; H. J. Palmén Helsingist Joh. Ph. Palménile 22.11.1823; Amanda Palmén Helsingist Joh. Ph. Palménile 22.10.1823.

41

A. J. Wenngren Tallinnast H. J. Palménile 13.11.1823.

42

Joh. Ph. Palmén Tallinnast H. J. Palménile 27.12.1823 ja Amalia Palménile 17.1.1824; A. J. Wenngren Tallinnast H. J. Palménile 17.1.1824.

43

Joh. Ph. Palmén Tallinnast oma vanematele 27.12.1823; H. J. ja Amanda Palmén Helsingist A. J. Wenngrenile ja Joh. Ph. Palménile 6.1.1824.

44

Joh. Ph. Palmén Tallinnast 17.1.1824 Amanda Palménile ja A. J. Wenngren H. J. Palménile; Joh. Ph. Palmén Tallinnast H. J. Palménile 2.3.1824.

45

Joh. Ph. Palmén Tallinnast H. J. Palménile 2.3.1824.

46

H. J. Palmén Helsingist A. J. Wenngrenile dateerimata [11.2.1824].

47

A. J. Wenngren Tallinnast H. J. Palménile 13.3.1824.

48

H. J. Palmén Helsingist A. J. Wenngrenile ja Joh. Ph. Palménile 24.3.1824; A. J. Wenngren Tallinnast H. J. Palménile 7.4.1824.

49

Joh. Ph. Palmén Tallinnast oma vanematele 7.4.1824; A. J. Wenngren Tallinnast H. J. Palménile 7.4.1824.

50

Joh. Ph. Palmén Tallinnast vanematele 2.3.1824.

51

Jutt on Vene tänaval praeguses majas nr 12 asuva keskaegse Püha Katariina dominikaanlaste kloostri uuest reflektooriumist ehk söögisaalist, mis päras seda, kui tegelik kloostrikirik oli 1799 purustatud, anti katoliku kiriku kogudusele. Samale kohale (Vene 18) rajati 1844 praegune Peeter-Pauli katoliku kirik.

52

Jutt on roomakatoliku kiriku kõrval Vene tn nr 24 asuvast Püha Nikolai Imetegija kirikust, mille ehitamist alustati 1820 ja mis sai valmis 1827. Juba 1823. aasta detsembris oli uue kiriku lõunaosas õnnistatud altar. Uue kiriku kohal oli olnud vana väike ortodoksi kirik, mis oli lammutatud siis, kui uut kirikut hakati ehitama. [Aleksandr Pantelejev, Nikolai i Orest Kormašov], Nikolskaja tserkov v Tallinne. Nikolai kirik Tallinnas. St. Nicholas Church in Tallinn. Tekst Aleksandr Pantelejev, Nikolai i Orest Kormašov. Tallinn 2002, lk 24–36.

53

Joh. Ph. Palmén Tallinnast Amalia Palménile 21.4.1824.

54

H. J. Palmén Helsingist Joh. Ph. Palménile 5.5.1824.

55

Siin viitas isa Niguliste kiriku kabelis puhkavale Madalmaade hertsogi de Croy muumiale, mis oli otsekui pantvangiks hertsogi suurte võlgade pärast. Sellest jutustatakse lähemalt järgmises, J. J. Nordströmi Tallinna-reisi aastal 1834 kirjeldavas peatükis.

56

Joh. Ph. Palmén Tallinnast H. J. Palménile 7.4.1824; A. J. Wenngren Tallinnast H. J. Palménile 7.4.1824; H. J. Palmén Helsingist Joh. Ph. Palménile 21.4. ja 5.5.1824.

57

Joh. Ph. Palmén Tallinnast oma vanematele 8.5. ja 9.6.1824 ning Amalia Palménile 16.6. ja 17.6.1824.

58

Palmén nimetab mõisa Vietinghofiks, kuid jutt on ilmselt seal suhteliselt Löwenruh’ lähedal olevast Wittenhofi mõisast. (Endla 77.)

59

Alo Särg, Tallinna mõisad ja mõisnikud. Argo, Tallinn 2010, lk 9–12, 63–66, 99–100.

60

Joh. Ph. Palmén Tallinnast H. J. Palménile 26.5.1824 ja oma vanematele 9.6.1824.

61

H. J. Palmén Helsingist Joh. Ph. Palménile 23.6.1824.

62

Palmén 1915, lk 16–17.

63

Baer 1865, lk 66.

64

Palmén 1915, lk 16–18.

65

Helsingfors Morgonblad 15., 18., 22., 25. ja 29.8.1834 (61–65/1834) („Hvarjehanda Anteckningar under en utflygt från Helsingfors till Reval”) ka 8. ja 12.2.1836 (11, 12/1836) („Schwarzenhäupter-Korpsen i Reval”); [J. J. Nordström], Hvarjehanda anteckningar under en utflygt från Helsingfors till Reval. Ur Helsingfors’ Morgonblad, med några tillägg. Frenckell & Son, Helsingfors 1837.

66

Osmo Jussila, Suomen historian suuret myytit. WSOY, Helsinki 2007, lk 88–89 ja passim. J. J. Nordströmist üldiselt vt näit. Wilh. Lagus, Johan Jakob Nordström. Helsingfors 1877, passim.

67

1767 on ilmselt õigem aastaarv. Vt asja kohta ka Juhan Kreem, Johann von Üxkülli juhtum. Sirp 19.8.2011.

68

Oleviste kiriku ja selle torni kõrguse ja saatuse kohta vt eriti: Ants Hein. Linna auw ninck illo. Olevistest ja tema tornist. Tuna 4/2014, lk 33–49. Torni on peetud kõrgemaks, kui see tegelikult on. Jutud sellest, et Oleviste kiriku torn oli keskajal Euroopa või koguni maailma kõrgeim, on puhas legend. Keskaja lõpus oli selle kõrgus 115–125 meetrit ja näiteks aastal 1799 oli torn 118,9 meetrit kõrge. Pärast tulekahjut ja remonti aastal 1931 mõõdeti aastal 1957 ristist torni tippu torni kõrguseks täpselt 123,72 meetrit. Nii on torn läbi sajandite olnud üsna ühekõrgune.

69

1870 lõpetati muumia näitamine ja hertsog maeti 1897 – keisri korraldust järgides vaikselt. Muumia suurt tähendust Tallinna külaliste jaoks näitab ka see, et esimeses Tallinna reisijuhis (1833) kirjelda СКАЧАТЬ