Täheaeg 17. Päästa meid kurjast. Reidar Andreson

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ lahkamisaruandega, kuid analüüside sisu jäi talle segaseks.

      «Need lapsed on nakatunud ühe Oregoni mageveekogudes elava mikroobiga,» selgitas Yael poolihääli. «Ilmselt oli äge põletik surmapõhjuseks. Hetkel on tekkinud tagasihoidlik võimalus, et kogu meie jäätmekäitluskeskus on bioloogiliselt saastatud.»

      Kapten Mayhewsi ja Deschaneli verbaalne mõõduvõtt oli vahepeal tuure kogunud.

      «…pole mingil määral kooskõlas vabakaubanduse reeglistikuga…» teatas Mayhews häält tõstes.

      «Vabakaubanduse reeglistikul on omad selged erandid, nagu te väga hästi teate,» põrutas Deschanel vastu.

      «Jah, hr audiitor – need erandid hõlmavad kauplemist relvadega,» ei jäänud Mayhews alla.

      «Millele lisandub inimkaubandus ja ohtlike materjalide vedu!» Deschanel kõrgendas omakorda häält.

      «Minule teadaolevalt kehtib inimeste veo kohta reegel, et tegu pole inimkaubandusega, kui see on mõlema osapoole seaduste järgi legaalne,» lisas Mayhews täpsustuse.

      «Noh, siis lähtume ohtlike materjalide veost ja võimalikust mõrvast,» ütles Colin vahele ja näitas Deschanelile Yaelilt saadud andmeid.

      «Teil on laevas ohtlik nakkus, kapten Mayhews!» põrutas Deschanel, kui oli visanud pilgu infole. «Sellest teatamata jätmine on väga ränk rikkumine!»

      Turvateenistuse inspektor Hoydt, kes juhatas läbiotsimist, tuli pikal sammul vaidlejate juurde.

      «Te peaksite seda vaatama tulema, hr Deschanel!» teatas ta. Colin nägi, kuidas inspektori näol mänglesid emotsioonid: viha ja põlgus olid peaaegu käega katsutavad nendes pilkudes, mis ta kapten Mayhewsile heitis.

      Colinile avanev vaatepilt pani teda mõttes vanduma ja needma kõike seda, mis tema hinnangul laias Linnutee avaruses valesti oli. Alustades tuumikmaailmade ükskõiksusest piirialadel lokkava anarhia suhtes, jätkates Gildi monopoli kasuahnusega, kaubandusreeglistike puudulikkusega ja lõpetades auditeerimisreeglistiku pinnapealsusega.

      Kaubalaeva trümm oli ehitatud viisil, mis välistas seal reaalse ringiliikumise, kui sa just polnud kusagil remondidokis töötav erivarustusega operaator või turvateenistuse inspektor. Pisteliseks kontrolliks telliti kaubakonteinerid ühele või teisele laadimissillale, kus need siis avati, üle vaadati, uuesti suleti ja tagasi trümmi saadeti. Sellega seoses selgus üks huvitav tõsiasi, mille väljaselgitamiseks oli läinud tarvis turvateenistuse IT-spetsialisti. Konteinerite tellimissüsteem oli üles ehitatud nii, et mistahes registris sisalduva konteineri kohta tellimuse esitamisel noppis laeva süsteem välja kindlad ettemääratud «puhtad» metallkarbid. Nende metainfo, mida audiitor oli kontrollimiseks välja valinud, kirjutati käigu pealt üle, et andmed vastaks ootusele. Nii olidki Colin ja Orlando saanud rahuliku südamega veenduda, et kõik on korras.

      Probleem seisnes Colini hinnangul selles, et tõrksa moega kapten Mayhewsit ähvardas taolise rikkumise eest üksnes tagasihoidlik trahv ja märkus tema Gildi toimikus. See tähendas põhimõtteliselt, et tulevikus pööratakse tema alusele mõnda aega tavapärasemast rohkem tähelepanu.Üks turvateenistuse meestest seikles oma erivarustusega mööda laevatrümmi vaakumit ringi ja edastas neile otsepilti, mis näitas, et seal on teiste kaubasaadetiste vahele välja ehitatud mingit sorti elutagamissüsteemidega konteinerite võrgustik. Üks nendest erikonteineritest oli just äsja laadimissillale toimetatud ja avatud.

      Seal sees olid lapsed. Kurnatud, hirmunud ja suhteliselt kasimatus olekus inimolevused näisid esmapilgul olema vanusevahemikus kümme kuni viisteist aastat. Veidral kombel ei paistnud nad ülemäära kõhnad või näljast nõrkenud olevat. Kui suur otsaluuk avanes, uhkas konteineri sisemusest sillal seisjatele vastu lääge haisupahvakas, mis oli segu higist ja väljaheidete ning pahaks läinud toidu lehast.

      Mõlemad konteineri seinad olid ääristatud – Colin tegi oma mõttes korrektuuri – riiulite, mitte naridega. Need olid kitsukesed vahed, mille põhja kattis õhuke matt. Täiendav komplekt kõrgus konteineri keskjoonel. Luugi ees oli mõneruutmeetrine ala, millel oli põranda külge kinnitatud laud, mille all põrandas oli ilmselt jäätmekäitlussüsteemi ühilduv moodul. Tagumises seinas paistis võrdlemisi algeline sanitaarsõlm. Kiire loendus näitas, et konteineris on kohti kuuekümnele inimesele.

      «Laeva trümmi ametlik mahutavus 50 tuhat TEU’d,» ütles inspektor Hoydt vaikselt.

      Situatsioon oli sürreaalne. Kumbki osapool avatud konteineri juures justkui ei osanud midagi teha. Colin mõtles natuke hajameelselt sellest, et kui 50 tuhat TEU’d oleks isegi poolenisti täidetud nende lastega, teeks see hinnanguliselt pea kolmveerand miljonit inimhinge. Mõni ime, et laevas niipalju sitta tekkis. Ja kummaline, et kapten sai olla nii rumal, et lootis märkamatult läbi lipsata. Ja tegelikult – kui lähedal ta oli olnud selle plaani õnnestumisele!

      Colin jõudis oma ettekujutuses parasjagu sinnamaale, mis kapten Mayhewsist konteineri asukate juurde sulgemisel järele jääks, kui laevasillale ilmus elavalt mõtteid vahetav paar, keda saatsid relvastatud laeva meeskonnaliikmed.

      «No nii, hr Hoydt ja hr Deschanel!» pöördus lühikest kasvu, justkui maadleja kehaehitusega hallipäine mees teravalt operatsiooni juhtfiguuride poole. «Tõmmake nüüd oma pidu siin kokku, võtke oma jõmmid kaasa ja kolige tagasi oma urgudesse!»

      Viienda Ratta peajuristi Dominique Servantes’i korraldused mõjusid justkui kõrvakiil, vallandades protesti Hoydti meeskonnas. Konteineri luugi juures algas rüselus, kus mõned lapsed üritasid välja tungida ja keda relvastatud laevnikud tagasi sisse sundisid.

      «Päästa meid!» kõlas hele lapsehääl üle lärmi. «Päästa meid kurjast! Päästa…» sulguv luuk lõikas appikarje läbi.

      Hoydt ja Deschanel karjusid läbisegi koos Servantes’iga üksteise peale. Ainukesed suhteliselt rahulikud inimesed olid kapten Mayhews ja koos peajuristiga kohale tulnud keskmisest veidi pikem piitspeenike naisterahvas, kes tutvustas end juriidilise nõustaja preili Wellstone’ina. Ta vahetas laevakapteniga käepigistuse saatel vaikselt mõned laused ja ühines seejärel karjuva kolmikuga. Range moega naisterahva ligiastumine rahustas kuumaks köetud meeli ja Colin suutis eristada repliike nagu «vabakaubandus», «esmane õiguskaitse», «inimõigused», «orjapidamine», «mitte sekkumine» ja muud taolist.

      «Mis siis nüüd?» küsis Orlando nõutu moega. «Kas need sellid siin pääsevadki puhtalt?»

      Colin kehitas õlgu ja viipas käega Yaelile, kes toimuvat sünge ilmega seiras.

      «Yael siin peab ilmselt leiutama mingi väga geniaalse põhjenduse laeva arestimiseks.»

* * *

      Nad olid kogunenud auditiosakonna kõige suuremasse nõupidamisteruumi. Deschanel, turvaülem Arnold Carter ja inspektor Hoydt moodustasid ühes lauaotsas kolmiku. Seljaga sissepääsu poole istusid laua ääres Colin, Orlando ja Yael Chaikin. Nende vastas oli Dominique Servantes koos oma abiga, tusase ilmega, kõhn, halli ülikonda kandev mees, kelle silmade ümber olid tumedad ringid ja habe oleks vajanud ajamist.

      Kusagil kivipinnasel aega veetes oleks meil praegu päikesetõus, mõtles Colin kella vaadates. Oli varajane hommik. Ta püüdis vähese eduga varjata haigutust.

      Auditiosakond nende ümber oli vaikne, tööpäev ei olnud veel käima läinud.

      «Kogu minu lugupidamise juures, hr Servantes, ei ole mõeldav, et me laseme neil lihtsalt niisama minna! Te ei saa sellisele asjale läbi sõrmede vaadata!» Inspektor Hoydti hääl oli ärritusest kähe. Ta pidi tegema teadlikke pingutusi selleks, et mitte karjuda oma СКАЧАТЬ