Täheaeg 17. Päästa meid kurjast. Reidar Andreson
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Täheaeg 17. Päästa meid kurjast - Reidar Andreson страница 3

Название: Täheaeg 17. Päästa meid kurjast

Автор: Reidar Andreson

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Научная фантастика

Серия:

isbn: 9789949578573

isbn:

СКАЧАТЬ silmi avamata vaikselt pead ning tegi sõrmedega paar nipsu.

      Orlando püüdis vägisi tõsist ilmet säilitada.

      Colin näis Tony väljendusi ja grimasse ignoreerivat nagu mingit loomulikku taustsüsteemi. Ta toetus tooli seljatoele ja asetas käed kuklale. «Mida Tony meile siin kannatlikult selgitada püüab, on asjaolu, et seekord polnud meie näpud kuigivõrd kleepuvad – meil jäi midagi olulist kahe silma vahele.»

      «Et neil on laevas rohkem inimesi, kui nad deklareerisid?» küsis Orlando kõhklevalt.

      «Täpselt!!!» kraaksatas Tony, voltis nägusid ja pööritas silmi. «Sellise pasalaadungi võiks üle anda ainult kuhugi piirialade urruauku uusi koloniste vedav kuradima autonoomne asustusüksus!»

      Colin lasi kuuldavale vaikse vile.

      «Neil on siis laevas väga palju deklareerimata inimesi?» täpsustas Orlando, vaadates vaheldumisi Tony ja Colini otsa.

3. Deklareerimata inimesed

      «Deklareerimata inimesed?» küsis Deschanel, kui Colin, Orlando ja Tony olid tema töötuppa tunginud ja info edasi andnud.

      «Nii on meil alust arvata,» ütles Colin.

      «Topeltkontrolli nõudmiseks peab olema väga mõjuv põhjus,» sõnas Deschanel ettevaatlikult.

      «Inimkaubandus on minu meelest piisavalt tõsine asi,» ütles Colin külmalt.

      «Vau!» hüüatas Deschanel ja tõstis justkui tõrjuvalt käe. «Sinna jõudsid sa nüüd küll ühe ülipika hüppega. Milline enneolematu deduktsioon, hr Detektiiv! Selliste süüdistustega ära tule vehkima, kui sul puuduvad konkreetsed tõendid!»

      Sünge ilmega läks Colin oma töönurka tagasi. Tony kadus vaikselt podisedes oma asjatoimetustele ja Orlando järgnes pisut nõutult vanemale kolleegile.

      «Miks hr Deschanel arvab, et sa tegid ülisuure hüppe?» küsis ta Colinilt, jäädes töönurga servale riiuli juurde seisma. «Ja tõesti – miks sa arvad, et tegemist on inimkaubandusega?»

      «Kust see laev tuleb ja kuhu läheb?» küsis Colin vastu.

      «Nad on märkinud lähtepunktiks Oregoni ja sihtkoht on Stonehenge,» vastas Orlando.

      «Ja mida sa nendest maailmadest tead?» Colini hääles oli varjamatut ärritust.

      Orlando kehitas õlgu. «Suurt muud midagi, kui et mõlemad on piirialade maailmad. Oregon on väheste sisemeredega, peamiselt mägine-metsane maailm, millest väga suur osa on mandriliustike all. Suhteliselt jahe maailm, palju maavarasid, soojemates ekvatoriaalpiirkondades arenenud põllumajandus. Stonehenge’ist ei tea ma muud, kui et nime sai see oma pinnavormide järgi: neil on üle kogu planeedi levinud sambalaadsed kaljumonoliidid.»

      «Noh, oluliste faktide kohalt on sul tõesti puudujääke,» sõnas Colin süngel ilmel. «Oregonil on situatsioon umbes nagu Maal oli kunagi keskaegses Euroopas või aastatuhande taguses Aafrikas. Suur hulk väikeseid kohalikke fraktsioone sõdivad maavarade pärast. Samuti on sinna sekkunud mõned naabermaailmade valitsused. Stonehenge’il on levinud orjapidamine. Pane nüüd mõttes kokku pilt kodusõjast vaevatud planeedilt tulevast kaubalaevast, mis suure hulga deklareerimata inimestega suundub orjapidamist praktiseerivasse maailma!»

* * *

      Colin oli jäänud ühe silmaga kuvaris uudiseid ja teise silmaga seinaekraanilt meelelahutusprogrammi jälgides tugitoolis tukkuma, kui sissetulev kõne ta ärkvele ehmatas.

      Yael Chaikini väsinud nägu ilmus kuvari holoväljas teiste avatud teemade kõrvale.

      «No tere õhtust!» Colin tundis sisimas heameelt naise nägemise üle, isegi kui helistamise aeg oli tavapäratu ja jaama turvateenistuse bio-ohutuse peaspetsialisti olek tõsine.

      «Tere, Colin…» ta vaatas korraks kuhugi kõrvale justkui otsides silmadega midagi. «Selle Stonehenge’i kaubalaevaga on meil intsident.»

      Colin elavnes ja kummardus Yaeli näopildile lähemale. «Mis juhtus?»

      «Nende jäätmed, see hull kogus kõntsa, mis nad oma pilsiruumist välja pumpasid,» Yael heitis taaskord pilgu kõrvale, lükkas silmadele vajuva juuksekahlu kõrva taha ja pöördus uuesti Colini poole. «See sisaldas inimeste kehaosi!»

      «Inimeste? Mitme inimese?» Voilà! mõtles Colin laeva kaptenile. Nüüd oled meil peos…

      Yael neelatas ja tundus, et ta püüdis peaaegu pisaraid tagasi hoida. Nende aastate jooksul, mis Colin teda tundunud oli, ei olnud just tihti ette tulnud, et miski naist niivõrd liimist lahti oleks löönud.

      «Need on lapsed…» Yael püüdis oma hingamist kontrolli alla saada. «Seni oleme tuvastanud vähemalt kolme erineva alla 15-aastase nooruki kehaosi.»

* * *

      «Mõrv!?» Deschanel oli keset ööd äratamise peale olnud parasjagu pahur, kuid tundus, et alles Colini poolt kasutatud sõna põhjustas lõpliku virgumise. «Oled sa päriselt peast põrunud!?»

      «Vaata, mis ma sulle edasi saatsin,» ütles Colin ülemuse emotsioonidest välja tegemata. «Yael Chaikin kolmandast osakonnast edastas need mulle.»

      «Bio-ohutus…» mõmises Deschanel ja õiendas kuvari kallal natuke, et näha, mis Colin talle saatis. Ta jäi vait ja ohkas siis natuke hiljem sügavalt. «Ma annan selle edasi turvateenistusele,» sõnas ta viimaks uuesti Colini poole pöördudes. «Kas sa saad aru, et kui see sitt peaks laiali lendama, siis ilmselt oleme meie sinuga kõige enam määritud?»

      Colin kehitas õlgu. «Ma olen juba suur poiss, oskan puhtust pidada küll… Ja mis mul sinust?»

4. Vabakaubanduse reeglid

      Kaubalaeva «Nicolay Wezselyow» kapten – igas mõttes ülemõõduline, umbes viiekümnendates mehemürakas – oli kõike muud kui rahul. Turvateenistuse hambuni relvastatud töötajad, kellest ilmselt suurem osa oli poole une pealt välja aetud eesotsas vaneminspektor Hoydtiga, valgusid mööda suure kaubalaeva sisemust laiali, et tuvastada, kust on pärit hukkunud alaealiste maised jäänused, mis kosmosejaama jäätmetöötluskeskuses välja ilmusid.

      Colin, Orlando ja Yael olid samuti platsis. Nendest mõned minutid hiljem jõudis dokkimisalasse laeva juurde Deschanel.

      Kapten luges talle üle antud läbiotsimisluba ja tõstis imestunult pilgu: «Mõrvajuurdlus!?»

      «Kapten Mayhews, pärast korralise auditi läbiviimist ja teile tulemuste esitamist on toimunud kaks olulist sündmust,» ütles Deschanel parimal ametlikul toonil.

      «Ja need oleks?» päris kapten. «Ma ei kujuta ette, mis võiks tingida taolise meelevaldse sekkumise meie toimetamistesse. Kindlasti ei jäta ma selle kohta Gildi Peaaudiitorile raportit esitamata. Eks siis ole näha, kuivõrd kergekäeliselt te edaspidi taolist jampsi genereerite.»

      «Esiteks,» ütles Deschanel kapteni ähvardusest välja tegemata, «teie poolt üle antud jäätmete kogus ja koostis ei ole vastavuses laeva väidetava koosseisu ning laadungiga.»

      «Suur kosmos, audiitorid!» hüüatas kapten Mayhews naerdes. «Meie sitas sonkimine on teil vist katuse pealt ära lennutanud!»

      «Teiseks leiti teie jäätmete hulgast inimeste kehaosi,» ütles Deschanel. «Mis annab aluse laeva läbiotsimiseks jaama turvaosakonna poolt.»

      Yael, СКАЧАТЬ