Kuidas rääkida lastega nii, et nad kuulaksid ja kuulata lapsi nii, et nad räägiksid. Elaine Mazlish
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Kuidas rääkida lastega nii, et nad kuulaksid ja kuulata lapsi nii, et nad räägiksid - Elaine Mazlish страница 11
Название: Kuidas rääkida lastega nii, et nad kuulaksid ja kuulata lapsi nii, et nad räägiksid
Автор: Elaine Mazlish
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Зарубежная прикладная и научно-популярная литература
isbn: 9789949948567
isbn:
„See ajas sind kindlasti endast välja,” vastas ema hoolivalt.
Poiss torkas: „Oh, alati pead sa nende poolel olema!”
Ema võttis pojal õlgadest: „Jimmy, sa vist ei kuulnud, mida ma ütlesin. Ma ütlesin, et see pidi sind kindlasti endast välja ajama.”
Poiss pilgutas silmi, vaatas emale otsa ja lausus siis: „Isa peaks ka neile loengutele minema.”
Siiani oleme keskendunud sellele, kuidas saab vanem aidata lapsel ebameeldivate tunnetega hakkama saada. Nüüd sooviksime tähelepanu pöörata sellele, kuidas lapsevanem omaenda negatiivsete tunnetega ümber peaks käima.
Üks vanemaks olemisse sissekodeeritud probleeme on igapäevane võitlus, mis seisneb soovis panna lapsi käituma nii, nagu see tundub õige meile ning ühiskonnale. See võib olla hulluksajav ja vaevaline töö. Probleemi üks osa on vajaduste konflikt. Lapsevanemale näiteks on tähtis puhtus, kord, viisakus ja rutiin. Lastele on see täiesti ükskõik. Kui paljud neist läheksid vanni omaalgatuslikult „palun” ja „aitäh” öeldes või vaevuksid oma aluspesu vahetama? Või kui paljud neist üldse paneksid aluspesu selga? Suur osa vanemlikust energiast kulub selleks, et aidata oma lapsel sotsiaalsete normidega kohaneda. Millegipärast on nii, et mida rohkem me nõuame, seda suuremat vastuseisu kohtame.
Ma tean, et on olnud aegu, mil mu lapsed on mind pidanud vaenlaseks – inimeseks, kes kogu aeg sunnib neid tegema asju, mida nad ei taha: „Pese käsi… Kasuta taskurätikut… Räägi vaiksemalt… Riputa jope nagisse… Kas kodused ülesanded on tehtud? … Oled sa kindel, et pesid hambaid? … Tule tagasi ja tõmba vett… Pane pidžaama selga… Mine voodisse… Jää magama.”
Ma olin ka see, kes peatas neid tegevuse juures, mis neile meeldis: „Ära söö sõrmedega… Ära toksi lauda… Ära loobi pori… Ära hüppa diivanil… Ära kisu kassi sabast… Ära topi ube ninna!”
Lapsed võtsid hoiaku „teen, mis tahan.” Minu hoiakuks sai „tee, mida ma ütlen.” Ja võitlus jätkus. See jõudis nii kaugele, et mu sisemus läks keema igakord kui pidin lapsel paluma teha kas või kõige tühisemat asja.
Mõelge nüüd mõni minut, mis on see, mida te oma lapsel keelate või käsite teha ühe tavalise päeva jooksul. Seejärel märkige oma igapäevased „peab” ja „ei tohi” allolevasse tabelisse.
Ühe päeva jooksul käsin oma lastel või lapsel teha järgmist:
Ühe päeva jooksul keelan oma lastel või lapsel teha järgmist:
Ükskõik, kas nimekiri sai pikk või lühike, kas teie ootused on realistlikud või mitte, iga rida väljendab teie aja- ja energiakulu ning sisaldab ainest huvidekonfliktiks.
Kas on olemas ka mingeid lahendusi?
Kõigepealt vaadakem, milliste suhtlusmeetoditega täiskasvanud kõige sagedamini püüavad lapsi endaga koostööd tegema panna. Igat meetodit illustreerivat näidet lugedes püüdke minna tagasi oma lapsepõlve ning kujutage ette, et teiega räägib teie vanem. Las sõnad jõuavad teile kohale. Kuidas te ennast tunnete? Kui olete vastanud, kirjutage vastus üles. (Teine võimalus seda harjutust teha, on paluda appi sõber, kes loeb näite valjusti ette, teie kuulate suletud silmadega.)
1. Hukkamõist ja süüdistamine
„Sinu mustad sõrmejäljed on jälle uksel! Miks sa seda kogu aeg teed?.. Mis sul viga on? Kas sa ei suuda kunagi mitte midagi õigesti teha? … Kui palju kordi ma olen sul palunud ukselinki kasutada? Sinu häda on selles, et sa ei kuula mitte kunagi.”
Lapsena tunneksin ennast nii:
.......................................
.......................................
.......................................
2. Sildistamine
„Väljas on külmakraadid ja sul on seljas õhuke jope! Kui rumal võib inimene olla? Jumal küll, on see alles loll tegu.”
„Tule siia, las ma parandan selle ratta parem ise ära. Sa tead, et sa pole just suurem asi mehhaanik.”
„Vaata, kuidas sa sööd! Seda on vastik vaadata!”
„Peab vist ise asotsiaal olema, et sellises räpases toas elada. Sa elad nagu loom.”
Lapsena tunneksin ennast nii:
.......................................
.......................................
.......................................
3. Ähvardamine
„Kui sa seda lampi veel üks kord puudutad, annan sulle laksu!”
„Kui sa seda nätsu kohe välja ei sülita, siis ma tulen ja kangutan su suu lahti ning nätsu vägisi välja.”
„Ma loen kolmeni. Kui sa selleks ajaks riides ei ole, siis ma lähen ilma sinuta.”
Lapsena tunneksin ennast nii:
.......................................
.......................................
.......................................
4. Käsutamine
„Ma tahan, et sa oma toa minutipealt ära koristad.”
„Aita mul kotid tuppa tassida! Kohe! Kiiresti!”
„Sa ei viinud ikka veel prügi välja? Tee seda kohe!.. Mida sa ootad? Liiguta ennast!”
Lapsena tunneksin ennast nii:
.......................................
.......................................
.......................................
5. Loengu pidamine ja moraliseerimine
„Kas sa arvad, et see oli ilus – see raamat minu käest niimoodi ära krabada? Ma näen, et sa ei mõista, kui tähtsad on head kombed. Kui me ootame, et inimesed meiega viisakalt käituksid, siis peame ka ise viisakad olema. Sa ei soovi ju, et keegi sinult midagi niiviisi haarab, ega ju? Siis sa ei tohiks ka ise sedasi teha. Kuidas küla koerale, nõnda koer külale.”
Lapsena tunneksin ennast nii:
.......................................
.......................................
.......................................
6. Hoiatamine
СКАЧАТЬ