Kuidas rääkida lastega nii, et nad kuulaksid ja kuulata lapsi nii, et nad räägiksid. Elaine Mazlish

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ style="font-size:15px;">      .......................................

      .......................................

      7. Märterlikkus

      „Kas te kaks lõpetaksite oma karjumise! Mida te minuga teete? … Tahate, et ma haigeks jään… Tahate, et ma saaksin infarkti?”

      „Oodake vaid, ühel päeval on teil endal lapsed. Siis te saate aru, kui raske see on.”

      „Näed sa neid halle juukseid? See on sinu pärast. Sa ajad mu hauda.”

      Lapsena tunneksin ennast nii:

      .......................................

      .......................................

      .......................................

      8. Võrdlemine

      „Miks sa ei võiks rohkem oma venna moodi olla? Tema saab oma töödega alati õigeks ajaks hakkama.”

      „Lisal on nii head lauakombed. Sina talle küll kuidagi järele ei jõua.”

      „Miks sa niimoodi ei riietu nagu Garry? Ta näeb alati hea välja – lühikesed juuksed, särk püksis. Teda on lausa nauding vaadata.”

      Lapsena tunneksin ennast nii:

      .......................................

      .......................................

      .......................................

      9. Sarkasm

      „Sa teadsid, et sul on homme kontrolltöö, aga jätsid raamatu kooli? Tarkpea. Milline geniaalsus!”

      „Nii panedki ennast riidesse – ruuduline ja mummuline koos? Noh, sa peaksid täna küll palju komplimente saama.”

      „Kas selline näeb välja kodutöö, mille sa homme kooli viid? Võib-olla su õpetaja oskab hiina keelt. Mina küll ei oska.”

      Lapsena tunneksin ennast nii:

      .......................................

      .......................................

      .......................................

      10. Prohvetlikkus

      „Sa valetasid mulle oma kontrolltöö kohta, eks ole? Kas sa tead, kes sinust suurena saab? Inimene, keda keegi ei usalda.”

      „Ole edasi isekas. Siis sa näed, et mitte keegi ei taha sinuga koos mitte kunagi mängida. Sul ei ole ühtegi sõpra.”

      „Muud sa ei tee, kui virised. Sa ei ole kunagi ennast ise aidata püüdnud. Ma näen sind kümne aasta pärast – sa oled ikka kinni oma probleemides ja virised.”

      Lapsena tunneksin ennast nii:

      .......................................

      .......................................

      .......................................

      Nüüd kui te teate, kuidas teie sisemine laps erinevatele lähenemistele reageeris, huvitab teid ehk, milliseid tundeid on tundnud teised sama ülesannet tehes. Ilmselt reageerivad erinevad lapsed samadele sõnadele erinevalt. Järgnevalt mõned tüüpilisemad reaktsioonid, mis grupitöödes esile on tulnud.

      Hukkamõist ja süüdistamine. „Uks on tähtsam kui mina.”… „Ma valetan ja ütlen, et see polnud mina.”… „Ma olen tobe.” … „Ma tahan ära kaduda.” … „Ma tahaksin talle halvasti öelda.” … „Kui sa ütled, et ma kunagi ei kuula, siis nii ma teengi.”

      Sildistamine. „Tal on õigus. Mul pole üldse tehnilist taipu.” … „Milleks üldse pingutada?” … „Ma talle alles näitan! Järgmisel korral lähen üldse ilma jopeta.” … „Ma vihkan teda.” … „Oh Jumal, hakkab jälle peale!”

      Ähvardamine. „Ma katsun lampi siis, kui ta ei näe.” … „Nutt tuleb peale.” … „Ma kardan.” … „Jäta mind rahule.”

      Käsutamine. „Tule ja vaata, kas saad mind sundida!” … „Ma kardan.” … „Ma ei taha liigutada.” … „Ma ei salli teda.” … „Ükskõik, mida ma teen, ikka ei olda rahul.” … „Kuidas sa küll võid nii nõme olla?”

      Loengu pidamine ja moraliseerimine. „Blaa, blaa, blaa… Kas keegi kuulab ka üldse?” … „Ma olen loll.” … „Ma olen väärtusetu.” … „Ma tahan siit kaugele ära.” … „Igav. Igav. Igav.”

      Hoiatamine. „Maailm on hirmuäratav, ohtlik.” … „Kuidas ma kunagi ise hakkama saan? Ükskõik, mida ma teen, jään ikka hätta.”

      Märterlikkus. „Ma tunnen end süüdlasena.” … „Ma kardan. See on minu süü, et ta haige on.” … „Keda see üldse huvitab?”

      Võrdlemine. „Ta armastab mind vähem kui teisi.” … „Ma vihkan Lisat.” … „Ma tunnen ennast luuserina.” … „Ma vihkan Garryt.”

      Sarkasm. „Mulle ei meeldi, kui minu üle naerdakse. Ta on õel.” … „Tunnen ennast alandatuna ja segaduses.” … „Milleks üldse üritada?” … „Ma talle alles näitan!” … „Ükskõik, mida ma ka ei teeks, ei võida ma kunagi.” … „Löön parem kõigele käega.”

      Prohvetlikkus. „Tal on õigus. Ma olen küündimatu.” … „Mind võib ka usaldada. Ma tõestan, et tal pole õigus.” … „Sellest pole mingit kasu.” … „Ma annan alla.” … „Olen hukule määratud.”

      Kui täiskasvanutena tunneme taolisi tundeid kõigest paberilt lugedes, siis kuidas võivad end tunda lapsed reaalsetes olukordades?Kas on olemas mingisuguseid alternatiive? Kas saame lapsi endaga koostööd tegema panna ilma nende enesehinnangut kahjustamata ja neid ebameeldivate tunnete kuhja alla matmata? Kas on olemas meetodid, mis ei tekitaks säärast kahju, kuid oleksid vanemate jaoks lihtsad?

      Soovime teiega jagada viit tehnikat, mis on aidanud meid ja meie seminarides osalenud vanemaid. Iga tehnika ei tööta iga lapse puhul. Iga tehnika ei sobi konkreetsele isiksusele. Mitte ükski neist meetoditest ei ole iga kord efektiivne. See, mida need tehnikad aga teevad, on austava õhkkonna loomine, mille puhul saab tekkida ja areneda koostöö.

Koostöösse kaasamiseks

      1. Kirjeldage. Kirjeldage, mida näete või kirjeldage probleemi.

      2. Informeerige.

      3. Väljendage probleem ühe sõnaga.

      4. Rääkige oma tunnetest.

      5. Kirjutage kiri.

СКАЧАТЬ