Kuidas rääkida lastega nii, et nad kuulaksid ja kuulata lapsi nii, et nad räägiksid. Elaine Mazlish

Чтение книги онлайн.

      Siin nad olid – viis erinevat viisi, mis kutsuvad koostööle ega riiva kellegi tundeid.

      Kui teie lapsed on parajasti koolis või voodis või, imekombel, mängivad kenasti ja vaikselt, siis nüüd saate võimaluse mõned minutid harjutada. Te saate oma oskusi lihvida mõne hüpoteetilise lapse peal, enne kui teie päris lapsed teile kallale sööstavad.

      Harjutus 1. Magamistuppa minnes näete, et äsja vannist tulnud laps on oma märja käterätiku teie voodile visanud.

      A. Kirjutage üles, kuidas oleksite sellele tavaliselt, mittekonstruktiivselt reageerinud.

      .......................................

      .......................................

      B. Kuidas saate samas situatsioonis kasutada uusi lähenemisviise, mis kutsuksid teie last üles koostööle?

      1. Kirjeldage:

      (Kirjeldage, mida te näete või kirjeldage probleemi.)

      .......................................

      .......................................

      2. Informeerige:

      .......................................

      .......................................

      3. Öelge ühe sõnaga:

      .......................................

      .......................................

      4. Rääkige oma tunnetest:

      .......................................

      .......................................

      5. Kirjutage sedel:

      .......................................

      .......................................

      Olete just ühe ja sama situatsiooni puhul rakendanud viite erinevat lähenemist. Järgmistes situatsioonides valige välja tehnika, mis teie arvates on kõige tõhusam just teie lapse puhul.

      Harjutus 2.

      Situatsioon A. Te pakite kingitust, aga ei suuda kääre leida. Teie lapsel on olemas enda käärid, kuid ta laenab pidevalt teie omi ega pane neid siis oma kohale tagasi.

      Mittekonstruktiivne reaktsioon:

      .......................................

      .......................................

      Reageerimine uutmoodi:

      .......................................

      .......................................

      Kasutatud lähenemisviis:

      .......................................

      .......................................

      Situatsioon B. Teie laps jätab oma ketsid pidevalt köögi ukseavasse. Mittekonstruktiivne reaktsioon:

      .......................................

      .......................................

      Reageerimine uutmoodi:

      .......................................

      .......................................

      Kasutatud lähenemisviis:

      .......................................

      .......................................

      Situatsioon C. Teie laps on äsja oma läbimärja jope kappi riputanud.

      Mittekonstruktiivne reaktsioon:

      .......................................

      .......................................

      Reageerimine uutmoodi:

      .......................................

      .......................................

      Kasutatud lähenemisviis:

      .......................................

      .......................................

      Situatsioon D. Avastate, et teie laps pole viimasel ajal hambaid pesnud.

      Mittekonstruktiivne reaktsioon:

      .......................................

      .......................................

      Reageerimine uutmoodi:

      .......................................

      .......................................

      Kasutatud lähenemisviis:

      .......................................

      .......................................

      Mäletan ennast neid lähenemisviise esimest korda katsetamas. Olin kohutavalt agar uusi tehnikaid oma koduste peal katsetama. Tulin loengult koju ja esikus tütre uiskude otsa komistades ütlesin leebelt: „Uisud käivad kapis.” Arvasin, et olin olnud suurepärane. Kui siis tütar mulle tühja pilguga otsa vaatas ning raamatulugemist jätkas, andsin talle obaduse.

      Olen õppinud kahte asja:

      1) Tähtis on olla ehtne. Üritades rääkida kannatlikult, samal ajal kui ma tegelikult olen vihane, töötan ainult ise enda vastu. Ebaaus suhtlemine kukub läbi; ja kuna olen olnud „liiga hea”, siis elan selle ärrituse ikkagi laste peal välja. Küllap oleks rohkem aidanud, kui oleksin möiranud „Uisud käivad kapis!” Selle peale oleks mu tütar end ehk liigutanud.

      2) See, kui esimene kord ei õnnestu, ei tähenda, et peaksin vanade mallide juurde tagasi pöörduma. Minu käsutuses on rohkem kui üks tehnika. Võin tehnikaid omavahel kombineerida ja vajadusel intensiivsust suurendada. Näiteks, märja käterätiku juhtumi korral võiksin ma rahulikult oma tütre tähelepanu juhtida sõnadega: „Käterätik teeb mu teki märjaks.”

      Seda saaks veel kombineerida lausega: „Märjad käterätikud käivad vannitoas.”

      Kui tütar on parasjagu oma mõtetega mujal, kuid ma tõesti soovin temani jõuda, keeraksin häälenuppu valjemaks: „Jill, käterätik!”

      Oletagem, СКАЧАТЬ