Ehatähe rüütel. Kaupo Pähkel

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ hetkelise häire, mida kallalekippujad olid varmad ära kasutama. Keegi heitis talle selja tagant silmuse kaela ja tõmbas selle otsekohe kokku. Ta püüdis küll pistodaga tahapoole lüüa, et köit läbi lõigata, kuid tera tabas hoopis kellegi kilpi. Muidugi oli teda õpetatud selja tagant kägistamise korral ettepoole kerra tõmbuma ja vastast üle pea kukutama, kuid selleks pidanuks ta vähemalt kükakil olema. Tugev käsi sikutas silmust, noormees läkastas õhupuuduses ja tundis, kuidas teadvus tasapisi kaob. Ta ülakeha vajutati uuesti maha. „Ärge teda lööge,” karjus kellegi hääl. „Ta tuleb elusalt kohale toimetada!” Keegi surus põlvega tema parema käe maha, randme ümber heideti nöör ja tõmmati otsekohe kinni. Meie kangelane üritas küll veel vastu rabeleda, kuid silmus soonis tugevasti kaela ja õhupuudus röövis jõu. Ka vasak käsi vajutati alla ja seoti kinni. Vähemalt kolm kaalukat meest pressis talle põlvedega peale, kuna neljas aasa ta kõri ümber halastamatult pingutas.

      Vähemalt kinnisidumise koha pealt tundsid mehed oma tööd. Üha nõrgemaks muutuvast ja õhupuudusest kammitsetud vastuvehkimisest hoolimata kulus neil kõige rohkem minut, et esmalt noormehe käed selja taha väänata ja randmete juurest tugevasti kokku köita, siis seoti vastamisi ka tema jalad. Alles pärast seda lasti lingu ta kaela ümber veidi lõdvemale, kuid köideti mingi erilise nipiga otsapidi randmete külge, nii et see iga liigutuse juures tugevasti kõri nööris. Siis ajasid neli meest end püsti, teda õhku ahmiva ja läkastavana lamama jättes.

      „Nägite nüüd,” karjus kellegi raevukas hääl, arvatavasti oli see püüdjate salga juht. „Mida ma teile ütlesin!? Kurat võtku, kas teie nõdrameelsetesse peakoludesse peab kõike kaikaga sisse peksma! Ma rääkisin teile, et see mees on püsti kurat! Paremini relvastatuna oleks ta võinud meid kõiki tümaks tampida! Sina seal ära ulu midagi oma murtud käe kohal, mida sa siis ootasid? Et ta sind kättpidi tervitaks või? Sa, arulage tõbras, tahtsid temaga maadlema hakata, jah? Ma ütlesin teile selge sõnaga, et esmalt tõugake ta pikali ja alles siis… Aga noh, mõnele tümikale ei jõua see enne kohale, kui…” Pealikul tuli arvatavasti õhust puudu, sest pröökamisse tekkis korraks mõnesekundiline paus. Siis jätkus monoloog vanas vaimus. „Vaadake nüüd ennast, see läbiklobitud täikraede kari tahab olla sõjasalk? Üksainus mees seitsme vastu, preestrikuues ja pistodaga! Ning mis on tulemus? Gernik on surnud, lasi endal kõri läbi lõigata nagu lammas! Ja mis Drelgon teeb? Kurat võtku, ma küsin teie käest! Vaadake, kuidas Drelgoniga lood on! Või ootate, et mina seda teeksin?”

      Meie kangelase selja tagant kostis valuhüüatus ja sellele järgnes oigamine. „Ta ei saa tõusta ega ennast pöörata, pealik,” kostis mõne silmapilgu pärast hääl „See papinäru on vist ta selgroo murdnud…” – „Torka ta ära,” katkestas pealik ootamatu vahelehüüdega diagnoosipaneku. „No mida, kurat, sa jõllitad? Aru ei saa või? Tuleb sulle ehk pärast lossis paarkümmend sirakat turjale laduda? Lükka talle mõõk ribide vahele ja asi tahe!” Oigamine noormehe selja taga katkes ootamatult. „Vaat nii,” resümeeris pealik. „Ise oli loll ja tahtis kõva meest mängida. Nüüd sai kah, mida otsis. Ei ole meie asi teda ravida, pealegi on meie vaevatasu nüüd tema osa võrra suurem. Ja nüüd vaatame selle preestriraipe lõusta üle. Sest kui me Temale kogemata kombel vale mehe viiksime, siis oi-oi-oi… Tex, tule siiapoole ja viska pilk peale. Kas on sama mees?” Tugev käsi haaras noormehel juustest ja kergitas veidi ta pead. Üks kinnivõtjatest astus lähemale ja kummardus alla.

      „Tema ise, auline pealikuisand,” kostis ta hetke pärast vastuseks. „Justament sama mees.”

      „Ah et Tex,” sähvatas meie kangelasel läbi pea. „See on ju siis üks neist kolmest sõdurist, kes mu tapalava lähedal kinni võtsid ja kes kuhugi „sinna üles” minu tabamisest teatama saadeti! See tähendab, et nad teavad minust ikkagi palju rohkem, kui ma arvata võisin! Kuidas muidu oskasid nad mind just nimelt siin oodata? Nad pidid selles nii kindlad olema, et saatsid siia ainukese sõduri, kes mind nägupidi tunda võis!”

      Noormehe mõttelõng katkes või õigemini katkestati ootamatult, sest Texiks hüütu ajas end ootamatult sirgu ja karjus hüsteerilisel häälel: „Sa, raibe, tapsid…” Tema jalg võttis laias kaares hoogu ja noormees tõmbas end rautatud saapa löögi ees instinktiivselt kõverasse, ent nüüd tuli pealik vahele. Texil kraest haarates rebis ta sõduri järsu rapsakuga eemale. „Mida, kurat, see siis veel tähendab,” möirgas ta. „Ma küsin, mida, kurat, see tähendab? Kas oli käsk peksta? Oli või ei olnud? Ah ei olnud? Aga mida sa, tohman, siis tõmbled siin? Tuleb su enda lõustast ehk korra rusikaga üle käia, et su peakolusse pidama jääks – ei mingit isetegevust! Käsk oli ta kinni võtta ja võimalikult tervena kohale tuua! Kõik! Muu pole ei sinu ega kellegi teise asi! Küll need seal keldris juba hoolitsevad selle eest, et ta nii mõnelgi korral oma sündimise tunni maapõhja neaks, ega neidki või nende lõbust ilma jätta.”

      „Ainult ma ei tea,” jätkas pealik nüüd juba veidi rahulikumalt, „kuidas me ta lossi viime. Sest nagu nägite – see mees võitleb nagu loom. Kui ta vabaks peaks pääsema, ei saaks me vist isegi relvastatult neljakesi tema vastu. See tohman Egor ju lasi endal käe murda ja temast pole asja. Aja siis vähemalt vanker siia, sellega saad sa ikka toime. Ja jooksuga!”

      Mõne aja pärast, kui hobusekapjade plaginat ja rattakolinat kostma hakkas, jätkas pealik: „Upitate ta vankrile. Sedamoodi. Egor juhib hobust, seda saab ka ühe käega teha. Teie istute kõik kolmekesi tema kõrval ja peate valvet. Niipea kui sahmima hakkab, kohe piki pead! Sest mõistate isegi – kui see mees peaks nööridest lahti pääsema, siis olgu Jumal meile kõigile armuline, paljaste rusikategagi teeb ta meid tümaks. Aga nüüd peame kiiresti kaduma, sest ega keegi meist vist ei tahaks siia pimedat ootama jääda…”

      Kolm paari tugevaid käsi haaras meie kangelasest toorelt kinni ja pealik surus talle mõõga vastu külge. „Nagu rabelema kavatsed hakata, nii torkan,” lausus ta ja jämedate kanepinööridega kinniköidetud keha visati vankripõhjale. „Keerake kõhuli,” käskis pealik nüüd. „Me peame ta käsi kogu aeg nägema, sest meie kõigi elu sõltub praegu sellest, kui hästi need nöörid peavad.Tema juba teiesugustega nalja ei mõista. Või tegelikult, mis kindel, see kindel. Egor, kui sa juba nii möku olid ja oma käe ära murda lasid, siis olgu sinust vähemalt nii palju kasu, et anna oma veinilähker siia.”

      Nägupidi vastu põhjalaudu surutud noormees kuulis, kuidas keegi vandudes tema kõrvalt midagi otsib. „No mida kuradit sa seal koperdad! Tahad pimeda peale jääda,” kisendas pealik uuesti. „Kui me peaksime veel pärast päikeseloojangut kusagil siin läheduses viibima, poleks meie elu mitte närust vaskmüntigi väärt!”

      Hoolimata oma vägagi lootusetust, isegi lausa ahastamisväärt olukorrast teritas meie kangelane kõrvu. „Mis see siis veel olema peaks? Ah et sellepärast ei tulnudki mul palvetamisest midagi välja, seda tähendas see kummaline äng kabeli kohal,” suutis ta veel arutleda. „Siis on selle kohaga ikka tõesti midagi väga põhjalikult viltu, mingid kummitused või…”

      Rohkem tal arutleda ei lastud, seltskonna tähelepanu pöördus uuesti tema poole. „Selliselt siis,” kostis pealiku poolt uus korraldus, „pöörake ta ümber ja tõstke istuli. No kurat, mitte selili, värdjakari! Te ei tohi ta käsi hetkekski silmist lasta!” Kui noormees oli isteasendisse upitatud, kükitas pealik ta ette ja surus noa otsapidi talle vastu suud. „Suu lahti, ja kähku! Ära oota, et ma seda oma väitsega avama hakkaksin! Ainult mõnest hambast jääd ilma!” Kõnetatul ei jäänud muud üle kui kuuletuda, tervist tuli hoida nende väga ränkade katsumuste jaoks, mis tal tõenäoliselt üsna varsti ees seisavad. „Kuidas ma küll nii lihtsa asja peale ei tulnud,” ahastas ta mõttes. „Lasin end nii lollisti kinni nabida! Ju nad teavad minust rohkem, kui ma arvata oskasin…”

      Avatud veinilähker topiti talle otsapidi suhu. „Kallake talle see värk kõrist alla,” andis pealik korralduse. „Ja kui sa siin midagi suust välja peaksid ajama…” Jõuline käsi haaras tal juustest ja keeras pea tahapoole täpselt sellise nurga alla, et kui СКАЧАТЬ