Vihavald. Herman Sergo

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ ainult hoida kokku toidukraami, mis just selleks ongi kaasas, et meil elu sees seisaks. Seega tuleb tema eksimuseks lugeda ainult vanema käsu täitmatajätmine. Ülekohus oleks panna temale süüks teiste surma, mida ta küll ise kahetsuses on valmis oma kaela võtma.Teiseks pole sugugi kindel, kas Taara just selle ohvri andmatajätmise pärast vihastas. Kust võime meie teada, et need mehed juba ammu millegi muuga jumalate raevu enda peale pole kutsunud? Kolmandaks, kas pole küll ja küll juhtunud säärastki, et enne mereleminekut on ohverdatud terve oinas või koguni härg, aga ikkagi on retk lõppenud õnnetult?»

      Vaieldi vastu. Mehed olid kindlad, et seekord seisis asi ainult ohvris. Miks siis muidu jumalad oma suures pahameeles kogu teise paadi toidutagavara endale olid võtnud? Paremad sõjariistad pealekauba.

      Mina jälle püüdsin selgeks teha, et kui Pikkjalg tõesti nii suur süüdlane on, mispärast siis temale elu alles jäeti ja teised hukka said.

      «Seepärast, et kaaslaste kohus on kõige õiglasem, surm sõbra käe läbi kõige valusam.Vaata, mispärast Taara Pikkjala meie kätte nuhelda jättis,» ei andnud mehed karvavõrdki järele.

      Kasutasin oma pealikuvõimu ja tegin otsuse:

      «Kui ülejäänud kolm paati inimkaotusteta kohale jõuavad, tuleb lugeda, et vahekord jumalatega on jällegi enam-vähem korras. Siis kannab Tõmmu karistust ainult vanema käsu täitmatajätmise pärast, mis aga õnnetust kaela ei toonud.Vanad mehed tõmbasid seesuguse süüdlase kolm korda paadi alt läbi. Kui aga veel teisi mehi kaduma peaks jääma, siis raiuda temalt parem kõrvaleht, et tal ikka ja igavesti meeles seisaks: pealiku käsku ei tohi ühest kõrvast sisse, teisest välja lasta!»

      Mehed nurisesid liiga pehme otsuse üle. Mis on kalapaadi alt läbitõmbamine? Lõbuasi, mida iga rannakarjamaa lehmaajaja, vaevalt vibukandjaks saanud jõmpsikas otse omatahtsi ja naljapärast teeb. Ka kõrva maharaiumine olla ainult nimepärast karistus ning ei vastavat sugugi kuriteo suurusele. Ainult niipaljukest, et märk küljes.

      Paistis, et Pikkjalg ise ka nii nigelat nuhtlust ei oodanud. Ei öelnud küll teiste kombel otse välja, kuid seda oli näha tema silmist.

      Olime nüüd mures ülejäänud kaaslaste saatuse pärast.Teistest kõige enam Tõmmu, kes koguni pika männi otsa ronis ja sealt silmapiiri uuris. Ent keskhommik hakkas kätte jõudma ja meie pähe tekkisid mustad mõtted. Ka Tõmmu, kel märgades riietes ülal tormi käes olemine pikapeale kõhedaks läks, astus oks-oksalt männi otsast maha. Just siis, kui Pikkjalale mõistetud karistuse täidesaatmist hakati nõudma, tuli kaldajärsakul kasvavast metsast välja hulk mehi. Enamikul neist paistsid mõõgad vööl, käes oda või amb. Haarasime oma nuiad-mõõgad ja taprid. Pingutasime vibud vinna.Valisime lahinguks kõrgema koha, kust hea ja lahe allapoole lüüa, ning jäime ootama. Paistis aga, et säärasele meestesummale vastuhakkamine oleks tõotanud vähe tulu.

      Korraga hüüdis Tõmmu: «Mede poisid!» ja pani suurest rõõmust kisades neile vastu jooksma.Mees tegi oma hüüdnimele au – samm ja süld.

      «Kui kõik omad on, siis pole neid merel mitte vähemaks jäänud, pigem juurde sündinud,» lausus keegi. «Naisi noil kaasas polnud, küllap ikka Hiiumaa Kõpu kandi rootslased. Näe, riidedki sedamoodi.»

      Tuli välja, et õigus oli mõlemal. Meestesalgas, kes meieni jõudis, olid segamini niihästi meie poisid kui ka rootslased. Need ei kandnud saarlaste kombel nahast kintspükse, lühikest hamet ja pätte, vaid värvimata villasest lõngast kootud vammuseid, pikki koivakatteid ja nahksaapaid. Rootslastel olid head sõjariistad, mõnel koguni kaelakaitsega raudkübar. Kuid oli näha, et vaenu polnud meeste vahel mitte, sest mõõgad olid tupes.

      Meie mehed rääkisid, kuidas torm neid hommikuhämarikus Ristininast mööda oli kandnud, kuid pika ja raske sõudmisega saanud nad siiski lõpuks teispool poolsaart pisikese kruusasääre varju. Paadid olla terved, kõik mehed alles. Seda kuuldes läks Pikkjalal nägu naeru täis ja tema käsi paitas oma paremat kõrva.

      Nüüd tuli mulle hansakogel õpitud rootsi ja saksa keel suureks kasuks. Kui rootslaste pealik meie meeste vanemat küsis, sain temast aru ning võisin talle saarele tuleku põhjuse selgeks teha. Kuid nende hulgas leidus ka üks, kes päris hästi maakeelt oskas. See rääkis teistele vahelt.

      Rootslased, kelle sumbküla asub Ristinina lähedal künkal metsatuka sees, pidanud meie mehi algul randröövliteks. Löödud lahingulokku. Nüüd aga, kus asi selge on, tulgu me julgesti nende külla. Kas või vähemalt niikauaks, kui riided kuivavad ja tormil selgroog pooleks murdub.Ainult tapaterad jätku meie siiski igaks juhuks paatidesse. Keegi ei võivat teada, millised mõtted sigivad pähe merelt tulnud meestele, nähes võõrast vara ja naisi.

      «Aga kui me sõjariistadest lahku läheme, kes ütleb, et meid siis Soome randa jõudmise asemel paari päeva pärast Liivimaa mõisnikele maha ei müüda? Ka Saaremaa saksad maksaksid teile meie tagasitoomise eest hea kotitäie kulda,» vaatasin ma rootslaste pealikut altkulmu, käsi mõõga käepidemel.

      «Su ettevaatuse ja sõnaseadmise järgi võiks sulle anda aastaid rohkem, kui sul neid paistab olevat,» kiitis rootslane ning jätkas: «Kuid miks sina, Muhu meeste ja saarlaste vanem, minu tarkust nii madalalt hindad? Oleksin ma tahtnud teid vangi võtta, kas poleks mul siis kergem olnud seda teha sellal, mil te eraldi salkades olite? Milleks ma teid enne ühte lasksin ja nüüd pärast sõdima hakkan? Ei, üle mere tulnud sõber, saarlasi oleme alati vastu võtnud nagu vendi, ka siis, kui nende laevades on olnud kallis last ja mehi hoopis vähem kui teid praegu. Pole te esimesed, kes siia tuulepakku on tulnud. Meil, rootslastel, jätkub vara ka ilma selle piskuta, mis me teilt saaksime. Tulge julgesti! Olge külalised! Teadke, et Sigurd Thorkeli poeg, kõigi Hiiumaa vabade rootslaste pealik, teise nimega Õiglane, ei söö mitte oma sõnu.»

      Vägeva kasvuga Thorkeli pojal oli peas kõrge, hõbedase kaelakaitsega sõjakübar.Tema vammuse hõlmade vahelt paistis haljas raudvõrgust särk.Tupes kallis mõõk.Pealiku habemekasv oleks au teinud kas või kuningale. Nähes aga, et ma tema sõnade sirguses ikkagi veel kahtlen, tegi ta ettepaneku: mõlemad meeskonnad, niihästi meie kui ka rootslased, välja arvatud pealikud, panevad sõjariistad küla servale maha, kumbki eri hunnikusse ning kummagist leerist üks vahimees juurde. Pärast seda minnakse taredesse riideid kuivatama ja sööma. Sellega jäime nõusse.

      Hiiumaa rootslaste majad on meie, saarlaste omadest elamiseks palju mõnusamad seepoolest, et neil ei tule suits elutuppa. Ahjusuu asub kõrvalruumis, mida kutsutakse suitsukojaks.Aknaavad on neil suuremad ja klaasist, mitte nagu meie taredel, kus valguse jaoks pisike seapõiekilega kaetud auk. Meie eluruum on alati, ka päise päeva ajal, hämar, neil aga paistab päikesevalgus otse tuppa. Meie põrandad on savist, neil aga tahutud palkidest. Kõik see muudab nende majad palju kuivemaks kui meie omad. Ka õhk on suitsuta ja selgem hingata. Hiiumaa rootslased elavad hästi. Inimestel söönud näod peas, naistel helmed kaelas isegi töö juures.Tüdrukud tugeva kondiga, prisked ja prullakad, lapsi küla vahel nii palju nagu okaspuumetsas oravapoegi.

      Mind kutsus pealik enda tallu, teised jaotati külaperede peale, kuhu keegi. Sigurd Thorkeli poja eluhoone, loomalaudad ja aidad-keldrid asusid künka otsas, palktara ümber nagu linnusel. Sigurd ütles endal olevat viisteist lehma, kakskümmend hobust ja peale selle veel mitu härjapaari, sead-lambad, kuked-kanad ja koerad-kassid. Peamist tulu saavat ta aga kaladest, mida tema kahe naise sünnitatud üksteist poega Hiiu madalatelt püüavad. Tema ise käivat neid mereande Visbys, Stockholmis ja vahel koguni Saksamaal soola, raua, riiete ja muu kauba vastu vahetamas.

      Toas käsutas Sigurd naisi mind märgadest riietest lahti koorima, ühe poegadest puid lõhkuma ja ahju kütma. Polnud mul algul sugugi mõnus võõraste inimeste ees alasti jääda, pealegi kuuldus ahju tagant tüdrukute sosistamist ja naeruturtsatusi. Küllap pealiku tütred, mõtlesin, ehkki Thorkeli poeg neist midagi ei kõnelnud. Olgu su naised nii hästi söödetud kui tahes, kuid СКАЧАТЬ