Vihavald. Herman Sergo

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ vajavad palju rohkem seemet, karja põhjaks oleks tarvis palju enam loomi. Kõik see on ju ometi vanema mure.

      Aga mis ütles Atter? «EtTaani kuningat aidata, läheb vaja palju enam oskusi, kui su peas ja kätes praegu on.» Ent kas siis muhulaste-saarlaste vanem võib teada vähem kui Taanimaa Valdemari laevnik? Isaisade ajal, mil inimesed veel ausad olid, kõlbasid suusõnal tehtud kokkulepped ja käelöömisega kinnitamised, kuid nüüd hakatakse ikka rohkem ja rohkem kõike pärgamendile ning paberile panema. Sigurd Thorkeli pojal olid andamite määrad kirjatähtedes kinnitatud. Sinna enam midagi juurde ei lisa, nagu rüütlid oma nõudmistega igal aastal teevad. Sõnu võidakse süüa, lubadused lakke heita, aga kirjatäht on kindel, nagu nüüd on kombeks saanud kõnelda.

      Vanemal vaja kümnes kohas käia, sada asja meeles pidada. Võib unustada. Aga kui kõik kirja panna, ei lähe midagi meelest ära. Kirjatäht võib sind päästa pikkadest reisidest. Käskjalaga saadetud kitsenahkne lubjaparki saanud pärgamenditükk ajab asja ära. Ja mis kõige tähtsam: oskad osa saada, mis kõige targemad mehed, ka need, kes aastasadu enne sind on elanud, raamatutesse tallele on pannud. Kunagi kõneles Seidforsi Olav, et temal olla kodulinnuses üle kolmekümne raamatu, kus seisab kogu maailma kõige teadjamate meeste tarkus.Taara nimel! Ainult osata läbi lugeda ja sul on peas kümnete meeste mõistus!

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Rait – pikk hoone, ridahoone. – Toim

      2

      Päringud – põrandatalad.

      3

      Paarid – talad, sarikad. – Toim

      4

      Kahmakas – sületäis.

      5

      Omanuhti – omapead.

      6

      Ärvima – pärima.

      7

      Breemeni Adam (Adam Bremensis) – 11. sajandi teisel poolel tegut-senud Breemeni vaimulik ja teoloog, kes sai tuntuks ajaloolase ja kroonikuna. Tema peateoseks on ajavahemikus 1075–1080 koostatud Gesta Hammaburgensis ecclesiae pontificum, üks peamisi varaseid kirjalikke allikaid Põhjamaade ajaloo kohta. – Toim

      8

      Tänapäeval Põhja-Saksamaal levinud alamsaksa keele (Nederdüütsch, Plattdüütsch) keskaegseks arengufaasiks oli keskalamsaksa keel, 14.–17. sajandini põhiline suhtlus- ja kirjakeel Põhja-Euroopas, iseäranis hansalinnades. Esimesed kirjalikud mälestised keskalamsaksa keeles pärinevad 13. sajandist. (Autori eksimus: Breemeni Adam kirjutas siiski ladina keeles.) – Toim

      9

      Hiiela – allilm, surnute kodu; paralleelnimetusena on tuntud ka Manala ja Toonela. – Toim

      10

      Nori – suurem kalapaat; uisk – rannasõiduks kasutatav kaubalodi.

      11

      Vineta – müütiline linn Põhja-Saksamaal, mis olevat elanike moraalse allakäigu tõttu hävinud üleujutuses. – Toim

      12

      Trääl – sõjavangi või võlaorjusesse langenud isik. – Toim

      13

      Letgallia (Latgallia) – Latgale piirkond Lätis. – Toim

      14

      Koos – suund, kurss. – Toim

      15

      Vesikaar – lääs. – Toim

      16

      Raand – puust ämber. – Toim

      17

      Töök – paadi aeruhark, tull.

      18

      Tabaniõrs – üle kogu toa kulgev õrs, millele riided ja muud esemed riputati.

      19

      Ormsö – rootsi k. Ussisaar, praegu Vormsi. Odinsholm – rootsi k. Odini saar, praegu Osmussaar, mida mõnel pool veel tänapäevalgi Odinsholmi nime all tuntakse. Packö – rootsi k. Röövlisaar, praegu Pakri.

      20

      Narö (Nargö) – rootsi k. Kõle saar, praegu Naissaar.

      21

      Kokskär – rootsi k. Keedulaid, praegu Keri saar, mille tuletorni kutsutakse tänapäevani Kokskäri majakaks.

      22

      Brandö – rootsi k.Tulesaar, praegu Prangli (rootsi k. ka Wrangö).

      23

      Högland – rootsi k. Kõrge maa, praegu Kõrgessaar. Rödskär – rootsi k. Punane laid, praegu Ruuskeri saar. Sejdskär – rootsi k. Nõialaid, praegu Seiskari saar.

      24

      Nedå – rootsi k.Alajõgi, praegu Neeva.

      25

      Ventå – rootsi k. Ootejõgi, praeguVenta.

      26

СКАЧАТЬ