Ootamatu võimalus. J. K. Rowling

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ esimest korda kuulis, oleks ta äärepealt püksi teinud.

      Uh huh uh huh, Rihanna

      Good girl gone bad –

      Take three –

      Action.

      No clouds in my storms …

      Let it rain, I hydroplane into fame

      Comin’ down with the Dow Jones … 3

      Krystal polnud neist sõnadest kunagi aru saanud.

      Suhvel Wall oli neile kõigile kirja saatnud; seal seisis, et naiskond tuleb kokku alles siis, kui leitakse uus treener, aga uut treenerit ei leita kunagi, nii et see oli jobujutt; seda teadsid kõik.

      See oli olnud härra Fairbrotheri naiskond, tema lemmikprojekt. Krystal oli Nikkilt ja teistelt naiskonda astumise pärast kõvasti nahutada saanud. Nende mõnitused olid varjanud umbusku ja hiljem imetlust, sest naiskond oli medaleid võitnud (Krystal hoidis enda omi Nikki majast näpatud karbis. Krystal kippus taskusse ajama asju, mis kuulusid inimestele, kes talle meeldisid. See karp oli plastmassist ja roosidega kaunistatud: tegelikult lapse ehtekarp. Nüüd oli seal keras ka Tessa käekell.)

      Kõige parem aeg oli siis, kui nad Püha Anna väikestele upsakatele mõrdadele pähe tegid; see oli Krystali elu parim päev. Direktriss oli naiskonna järgmisel kogunemisel kogu kooli ette kutsunud (Krystal oli veidi haavunud, sest Nikki ja Leanne olid tema üle naernud), aga siis olid kõik neile plaksutanud … see, et Winterdown Püha Annale tappa andis, oli juba midagi.

      Kuid selle kõigega oli lõpp, läbi, autosõidud ja sõudmine ja intervjuu kohalikule ajalehele. Krystalile oli meeldinud mõte, et ta saab jälle kohalikku ajalehte. Härra Fairbrother oli öelnud, et tuleb temaga kaasa. Nad pidid minema kahekesi.

      „Millest nad muga siis rääkida tahvad?”

      „Sinu elust. Neid huvitab sinu elu.”

      Nagu kuulsus. Krystalil polnud ajakirjade ostmiseks raha, aga ta nägi neid Nikki juures ja siis, kui ta Robbie’ga arsti juures käis. See oleks olnud veel parem kui koos naiskonnaga ajalehes olla. Ta oli intervjuu ootuses erutusest lõhki minemas, aga kuidagi õnnestus tal suu kinni hoida ja ta polnud isegi Nikki ja Leanne’i ees sellega hoobelnud. Ta oli tahtnud neid üllatada. Parem oligi, et ta midagi ei öelnud. Ta ei pääse enam kunagi ajalehte.

      Krystalil oli õõnes tunne. Majas ringi liikudes, oskamatult, ent visalt kraamides, samal ajal kui ema köögis istus, suitsetas ja tagaaknast välja vahtis, katsus Krystal härra Fairbrotherile mõtlemast hoiduda.

      Varsti pärast keskpäeva sõitis üks naine vana sinise Vauxhalliga maja ette. Krystal nägi teda Robbie toa aknast. Külalisel olid väga lühikesed tumedad juuksed, jalas mustad püksid, kaelas etnilise hõnguga helmestest kee ja üle õla suur riidest kott, mis näis kaustu täis olevat.

      Krystal jooksis trepist alla.

      „Ma arvan, et see on tema,” hõikas ta Terrile, kes oli köögis. „Sotsiaaltöötaja.”

      Naine koputas ja Krystal tegi ukse lahti.

      „Tere, mina olen Kay; ma asendan Mattie’t. Küllap sina oled Krystal.”

      „Jah,” vastas Krystal, vaevumata Kay naeratusele vastama. Ta juhatas naise elutuppa ja nägi, kuidas too selle uudset habrast puhtust vaatas: tühi tuhatoos ja enamik maas vedelnud asju oli kipakatele riiulitele tuubitud. Vaip oli ikka veel räpane, sest tolmuimeja oli rikkis, käterätik ja tsinksalvituub vedelesid põrandal ja plastvanni serval kõõlus üks Robbie automudel. Krystal oli püüdnud autoga Robbie tähelepanu kõrvale juhtida, kui tal tagumikku puhastas.

      „Robbie on sõimes,” ütles Krystal Kayle. „Ma viisin. Panin talle jälle püksid jalga. Tema topib poisile ikka mähkmeid. Ma olen ööld, et ärgu nii tehku. Ma panin ta tagumiku peale kreemi. See paraneb ära, see on aint mähkmelööve.”

      Kay naeratas talle veel kord. Krystal kiikas üle ukse kööki ja hõikas: „Ema!”

      Terri tuli köögist nende juurde. Tal oli vana räpane dressipluus seljas ja teksad jalas ning kaetumalt nägi ta parem välja.

      „Tere, Terri,” ütles Kay.

      „Kõik kombes,” ütles Terri ja tõmbas suure mahvi suitsu kopsudesse.

      „Istu,” kamandas Krystal ema, kes kuuletus ja tõmbus kerra samas toolis kus varemgi. „Kas te soovite teed või miskit?” küsis Krystal Kaylt.

      „Hea meelega,” vastas Kay istudes ja kausta avades. „Tänan.”

      Krystal kiirustas toast välja. Ta kikitas kõrvu, püüdes kuulda, mida Kay emale räägib.

      „Terri, sa ilmselt ei oodanud, et mind nii ruttu jälle näed,” kuulis ta Kayd ütlemas (naisel oli kummaline hääldus: kõlas londonipäraselt nagu nende kooli tulnud uhkel uuel mõrral, kelle järele pooled poisid hullud olid), „aga ma olin eile Robbie pärast üsna mures. Krystal ütleb, et ta on täna jälle sõimes.”

      „Jah,” vastas Terri. „Ta ise viis. Ta tuli täna ommiku tagasi.”

      „Tuli tagasi? Kus ta siis oli?”

      „Ma olin lihtsalt – olin sõbranna juures ööd,” ütles Krystal tagasi elutuppa rutates, et ise enda eest rääkida.

      „Jah, aga ta tuli täna ommiku tagasi,” ütles Terri.

      Krystal naasis kannu juurde. See tegi keema hakates sellist lärmi, et ta ei kuulnud ema ja sotsiaaltöötaja jutust sõnagi. Ta sortsas tõtakalt piima koos teekottidega kruusidesse ja jõudis kolme tulikuuma kruusiga elutuppa just sel hetkel, kui Kay ütles: „… rääkisin eile proua Harperiga lastesõimest …”

      „Selle mõrraga,” ütles Terri.

      „Olge lahke,” ütles Krystal Kayle, asetas teekruusid põrandale ja keeras ühe kruusi nii, et sang jäi Kay poole.

      „Tänan väga,” ütles Kay. „Terri, proua Harper rääkis, et Robbie on viimase kolme kuu jooksul palju puudunud. Ta pole päris tükk aega täit nädalat sõimes olnud, on nii?”

      „Mes?” küsis Terri. „Ei ole. Jah on. Aint eila puudus. Ja siis, kui tal kurk aige oli.”

      „Millal see oli?”

      „Mis? Kuu aega tagasi … poolteist kuud … umbes.”

      Krystal istus ema tugitooli käetoele. Ta vahtis oma kõrgelt istmelt Kay peale alla ja näris tarmukalt nätsu, käed vaheliti nagu emal. Kayl oli süles paks avatud kaust. Krystal vihkas kaustu. Kõike seda, mida sinust kirjutati ja alles hoiti ja hiljem sinu vastu ära kasutati.

      „Mina viin Robbie sõime,” ütles ta. „Kui kooli lähen.”

      „Noh, proua Harperi jutu järgi on Robbie viimasel ajal harva kohal olnud,” ütles Kay, vaadates märkmeid, mis ta oli sõimejuhatajaga vesteldes teinud. „Asi on selles, Terri, et sa lubasid, et Robbie käib sõimes, kui ta sulle möödunud aastal tagasi anti.”

      „Kurat, ma’i …” alustas Terri.

      „Ei, pea suu, eks ole,” ütles Krystal valjusti emale. Ta pöördus Kay poole: „Ta СКАЧАТЬ