Ootamatu võimalus. J. K. Rowling

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ Ma vaatan enne need läbi.”

      Mees korjas põrandalt prinditud pabereid, millel oli lasknud maha kukkuda; tundus, et ta ammutab oma hulljulgest uuest plaanist palavikulist energiat.

      Tessa võttis magamistoas aeglaselt riidest lahti. Tundus, nagu oleks raskusjõu mõju tugevamaks läinud; oli tohutu pingutus liikmeid kergitada, tõrksat lukku alistuma sundida. Tessa tõmbas hommikumantli selga ja läks vannituppa, kus ta kuulis, kuidas Paksu üleval ringi liigub. Neil päevil tundis ta end tihti üksildasena ja kurnatuna, pendeldades mehe ja poja vahel, kes näisid elavat täiesti omaette ja olid teineteisele niisama võõrad nagu majaperemees ja üürnik.

      Tessa asutas käekella ära võtma, kuid taipas siis, et oli selle eelmisel päeval kusagile kaotanud. Nii väsinud … ta kaotas ühtelugu asju … ja kuidas tal ometi polnud meeles Parminderile helistada? Nutuälevil, mures ja pinges, lootsis ta voodisse.

      Kolmapäev

      I

      Pärast eriti inetut tüli emaga oli Krystal Weedon esmaspäeva ja teisipäeva öö oma sõbra Nikki magamistoa põrandal veetnud. Tüli sai alguse siis, kui Krystal sõpradega hängimast koju tuli ja nägi, kuidas Terri Obboga lävel juttu ajas. Fieldsis tundsid pondunud näo ja hambutu naeratuse, paksude ümmarguste prilliklaaside ja vana räpase nahktagiga Obbot kõik.

      „Lihtsalt oiad neid paar pääva, Terri? Saad selle eest mõne naela.”

      „Mida ta oiab?” oli Krystal nõudnud. Robbie roomas Terri jalgade vahelt välja ning klammerdus Krystali põlvede külge. Robbie ei sallinud, kui mehed majas käisid. Tal oli selleks küllaga põhjust.

      „Eimiskit. Arvuteid.”

      „Ei,” oli Krystal Terrile öelnud.

      Ta ei tahtnud, et emal vaba sularaha oleks. Ta poleks imestanud, kui Obbo oleks ühe astme vahele jätnud ja emale teene eest heroiinipakiga maksnud.

      „Ära võta neid.”

      Kuid Terri oli juba jah öelnud. Kogu Krystali elu oli ema kõigele ja kõigile jah öelnud, nõustunud, leppinud, alati päri olnud: Jah, olgu, las käia, ole lahke, pole probleem.

      Krystal oli sõpradega kiikede juures pimeneva taeva all aega surnuks löönud. Ta tundis, et on pinges ja plahvatusohtlik. Tundus, nagu ei mahuks härra Fairbrotheri surma tõsiasi talle pähe, kuid kõht kiskus ikka ja jälle kokku, nii et ta oleks tahtnud kellelegi virutada. Ta oli endast väljas ning tundis süümepiinu ka selle pärast, et oli Tessa Walli käekella pihta pannud. Aga miks see loll mõrd siis kella Krystali nina alla jättis ja silmad kinni pani? Mida ta siis ootas?

      Teiste seltskonnast polnud abi. Jemma nokkis Krystalit kogu aeg Paksu

      Walli pärast; viimaks Krystal plahvatas ja ründas teda; Nikki ja Leanne pidid Krystalit tagasi hoidma. Niisiis tormas Krystal koju ja leidis, et Obbo arvutid on kohale jõudnud. Robbie üritas eestoas virna laotud kastide otsa ronida, samal ajal kui Terri istus nüristunult ja oimetult, süstimistarbed põrandal laiali. Nagu Krystal oli kartnud, oligi Obbo Terrile heroiinipakiga maksnud.

      „Sa kuradi lollakas narkarist mõrd, sa lendad sealt kuradi kliinikust jälle välja!”

      Kuid heroiin viis Krystali ema maailma, kus ta oli kättesaamatu. Ehkki ta vastas sellega, et nimetas Krystalit väikeseks libuks ja hooraks, tegi ta seda mõttelagedalt ja ükskõikselt. Krystal virutas emale vastu kõrvu. Terri käskis tal persse minna ja maha kärvata.

      „Vaata, kurat, siis vahelduseks oma kuradi lapse järele, sa kuradi mõttetu narkouimas lehm!” karjus Krystal. Robbie jooksis ulgudes tema kannul eeskotta, aga Krystal lõi ukse venna nina ees kinni.

      Krystalile meeldis Nikki kodu rohkem kui kellegi teise oma. See polnud nii puhas nagu tema vanamamma Cathil, aga sõbralikum, lohutavalt lärmakas ja askeldusrohke. Nikkil oli kaks venda ja õde, nii et Krystal magas õdede voodite vahel kokkupandud tekil. Seinu katsid ajakirjadest välja lõigatud pildid, kollaaž ihaldusväärsetest poistest ja ilusatest tüdrukutest. Krystalile polnud kunagi pähe tulnud omaenda magamistoa seinu kaunistada.

      Kuid süütunne näris tema sisimas; talle meenus ikka ja jälle Robbie kohkunud nägu, kui ta ukse poisi nina ees kinni lõi, nii et kolmapäeva hommikul tuli ta koju. Niikuinii ei meeldinud Nikki vanematele, kui ta rohkem kui kaheks ööks nende juurde jäi. Kord oli Nikki talle omase otsekohesusega Krystalile öelnud, et emal pole midagi selle vastu, kui seda liiga sageli ei juhtu, aga Krystal ei tohiks nende kodu võõrastemaja eest pruukida ja iseäranis ei peaks ta välja ilmuma pärast keskööd.

      Terri paistis rõõmustavat – niivõrd, kuivõrd ta üldse rõõmustas –, et Krystal koju tuli. Ta rääkis uue sotsiaaltöötaja külaskäigust ja Krystal mõtles närviliselt, mida võis võõras arvata nende majast, mis oli hiljuti veelgi sügavamasse räpamülkasse vajunud. Krystalile tegi erilist muret see, et Kay oli leidnud Robbie kodust päeval, mil poiss pidanuks lastesõimes olema, kuna Terri lubadus, et Robbie jätkab eelkoolis, kus poiss oli käima hakanud kasuema juures elades, oli põhitingimus, mis möödunud aastal poisi kojunaasmist arutades esitati. Krystal oli vihane ka selle pärast, et sotsiaaltöötaja oli näinud Robbie’t mähkmega pärast kõiki tema pingutusi, et poissi vetsus käima harjutada.

      „Mis ta siis ütles?” küsis Krystal Terrilt.

      „Ütles, et tuleb tagasi,” vastas Terri.

      Krystalil oli paha tunne. Näis, et nende senine sotsiaaltöötaja laskis Weedonite perel erilise sekkumiseta elada. Ähmane ja hajevil, unustas ta tihti nende nimed ära ja ajas probleemid segi teiste klientide omadega, käis iga kahe nädala tagant kohal, ainsaks nähtavaks eesmärgiks järele vaadata, kas Robbie on veel elus.

      Uus oht rikkus Krystali tuju veelgi. Kui ema parajasti heroiini ei tarvitanud, ajas tütre viha talle hirmu nahka ja ta laskis Krystalil end kamandada. Oma ajutist võimu maksimaalselt ära kasutades käskis Krystal Terril end korralikult riidesse panna, tõmbas Robbie’le puhtad püksid jalga, meenutas talle, et ta ei tohi püksi pissida, ja viis ta lastesõime. Poiss kukkus röökima, kui Krystal minekule asutas; alguses sai Krystal venna peale vihaseks, kuid kükitas viimaks, lubas poisile, et tuleb kell üks ja viib ta ära, ning poiss laskis tal minna.

      Siis tegi Krystal poppi, ehkki kolmapäev oli koolis tema lemmikpäev, sest siis olid kehalise kasvatuse tund ja nõustamine, ning asus maja kraamima, pihustas kööki männilõhnalist desovahendit, korjas kõik toidujäätmed ja suitsukonid prügikottidesse. Ta peitis Terri süstimisriistadega küpsisepurgi ära ja tassis allesjäänud arvutid (kolm oli juba ära viidud) eeskoja kappi.

      Kogu selle aja, kui Krystal taldrikutelt toitu lahti kraapis, naasid tema mõtted sõudenaiskonnale. Järgmisel õhtul oleks tal trenn, kui härra Fairbrother veel elus oleks. Tavaliselt viis Barry Fairbrother ta mahtuniversaaliga trenni ja tõi koju, sest teisiti poleks Krystal Yarvili kanali juurde saanud. Fairbrotheri kaksikud tütred Niamh ja Siobhan ning Sukhvinder Jawanda tulid samuti mahtuniversaaliga. Koolis Krystal nende kolme tüdrukuga eriti läbi ei käinud, aga sestajast, kui neist sai naiskond, ütlesid nad koridorides üksteisest möödudes alati: „Kõik kombes?” Krystal oli arvanud, et teised tüdrukud vaatavad tema peale viltu, aga kui ta nendega tuttavaks sai, polnud neil häda midagi. Nad naersid tema naljade peale. Neile oli mõni tema lemmiklause külge jäänud. Mingis mõttes oli ta naiskonna juht.

      Krystali suguseltsis polnud kellelgi kunagi autot olnud. Kui ta keskendus, siis tundis ta mahtuniversaali lõhna isegi Terri lehkavas köögis. Talle meeldis auto soe plastmassilõhn. Ta ei sõida selle autoga СКАЧАТЬ