Ellujäämise kokakunst. Martin Hanson

Чтение книги онлайн.

      Sushi

      Sushi on jaapanlaste tuntuim ja populaarseim külm kalasuupiste, mida on osatud hinnata nii Ameerikas kui ka Lääne-Euroopas. Jaapanist on pärit ütlus, et kolmandiku roa väärtusest moodustab välimus. Sushide serveerimise kaunist kunsti õpitakse seal aastaid. Kehtib reegel, et ühel sushivaagnal peab leiduma nii punase, rohelise kui ka kollase värvusega toiduaineid.

      Märkimist väärib ka sushide tervislikkus – 2-3 sushitükki annab umbes 60–90 kcal. Pealegi on kalas palju mineraalaineid, vitamiine ja kasulikke rasvhappeid; noris ehk merevetikatest kokku pressitud ja kuivatatud lehes aga ohtralt joodi.

      Jaapanlaste pikaealisuse võti peitub arvatavasti värskest toorainest valmistatud tasakaalustatud toidus. Sushit serveeritakse koos marineeritud ingveriga, mis aitab suud eelnevast maitsest puhastada, joogiks pakutakse rohelist teed.

      Sushiriis, spetsiaalne riisisort, sisaldab palju kleepainet. Lühikeseteraline riis keedetakse poolpehmeks. Saadakse puderjas lumivalge mass, kus on selgelt eristunud iga riisitera. Riis maitsestatakse riisiäädikast, suhkrust ja natukesest soolast valmistatud marinaadiga. Ühtlasi neutraliseerib äädikas kahjulikud bakterid, mis toore kala säilitamisel tekkida võivad.

      Wasabi – võimsa, vürtsika maitsega heleroheline juur. Jaapanlased riivivad wasabi’t sushiriisile värskelt, mujal tarvitatakse aga wasabipulbrit või – pastat.

      Sushi juures kasutatakse toidukomponente, mille maitset soovitakse sushile anda: tuunikala, lõhet, kaheksajalgu, krevetilisi, meresiili, musta ja punast kalamarja, austreid, tigusid ja karpe. Tarvitatakse ka köögija merevilju, aga ka liha ja muna.

      Kala värskus on sushi serveerimise eeldus.

      Nigiri ja norimaki

      Nigiri on sushi, mis vormitakse käte vahel. Parema käe näppude vahele tõstetakse 20–30 g keedetud sushiriisi ning vormitakse vasaku käe pihku riisipadjake, millele asetatakse värske kala õhuke viil, mis on eelnevalt alt natuke mädarõika või wasabipastaga kokku määritud.

      Norimaki vormitakse norilehti kasutades. Nori on merevetikatest kokku pressitud ja kuivatatud leht, mis hoiab rulli koos. Lehele tõstetakse sushiriis ning lükatakse see ühtlase kihina laiali. Keskele asetatakse kala, juurvili või liha ning maitsestatakse wasabi’ga. Kogu kraam keeratakse rulli ning viilutatakse kuumast veest läbi tõmmatud noaga suupärasteks tükkideks.

      Kui Jaapani makid on üsna kindlate osistega, siis Ameerikas populaarseks saanud norimakid on hoopis teisest puust, sisaldades tihti kraami, mida on külmikust leida, näiteks peekonit, sulatatud juustu, teravat kimutsi kastet. Kõige tuntum Ameerika makidest on California maki, mille täidiseks on krevetid, makra, avokaado, paprika, seesamiseemned ja majonees.

      Kiirtoit: tänavatoit vs mäkrupskid

Paratamatuse reegel 203: õndsad on need, kes vaimust vaesed, sest nende päralt on taevariik!

      Viis, kuidas me end tasahilju nagu öösel liikuv udu ennast haigeks, väetiks ja surnuks sööme, on väärt doktorikraadi tasemel uurimusi. Samas, kui me vaatame maailmas ringi, siis on Eesti toidukultuur ikka puhas tervis. Me sööme koduseid toite ja burks pole meil nii kuum kaup kui suuremate lompide taga paiknevates kantsides.

      Kui vaadata inimeste toitumisharjumusi ning kaalukategooriaid, jäävad tahestahtmata silma mõlemad Ameerikad. Ei Aasias ega Aafrikas saa esitada küsimust, miks te sööte nii palju.

      Samal ajal on Ameerikad, nii ühendatud kui ladina tüüpi, äärmiselt piiripealses situatsioonis, kus nende suurenemine individuaalselt on võtnud mõõtmed, mida saaks nimetada üle riigipiiride levivaks katastroofiks.

      Kõik videod Copacabana hirmtrimmis prouadest, heitmas seljale sensuaalse viskega ookeanimärgi juukseid, on täielik turundus ilma ühegi tõeterata. Enamik kohalikest emastest on suhteliselt ebahuvitava välimusega morsalaadsed olendid.

      Miks on just need rahvad ülekaalulised? Mine võta kinni, on selle aluseks geneetiline ebatäiuslikkus ning vastuvõtlikkus liigsele rasvale, laiskus ja mugavus, kuid kõrvalise abita ei sattuta kaalusuurenduse kiirteele.

      Põhjendus, miks heaoluühiskonnad täiesti rämedalt ülekaalulisuse all vaevlevad, on tegelikult vägagi lihtne.

      Fast food on mujal maailmas võrreldes aeglase toiduga ligi poole võrra (kui mitte rohkem) odavam.

      Kui ka meil läheb restoranis ja kõrtsus söömine nii kalliks, et tuntud kiirtoidutared on otstarbekamad, krutib ka meie kolesterool kõrgustesse nagu Gerd Kanteri ketas.

      Long live the fast food

      Yale’i ülikooli toidupoliitika ja ülekaalulisuse keskuse korraldatud küsitlus, millest võttis osa üle 4000 inimese, tõi ilmsiks täiesti haigeid eelistusi. Enam kui pooled küsitletutest olid pigem nõus loobuma ühest aastast oma elus kui olema rasvunud.

      15 protsenti vastanutest olid nõus kõhnuse nimel loobuma võimalusest saada lapsi ning minema kõndima oma pere juurest. Kolmandik Yale’i intrigeerivale uuringule vastanuist oleksid pigem depressioonis või alkohoolikud kui suurema kõhuga kui kolmikuid ootav naine.

      Eriti haiglane on aga see, et 5 protsenti online-vastuse postitanud homo sapiens’idest eelistaks pigem kaotada mõne jäseme või olla pime kui vahtida peeglis otsa Michelini mehe prototüübile.

      Aga kiirtoit ja KIIRTOIT võivad olla erinevamad kui öö ja päev, erinevamad kui Shakespeare ja Kivisildnik. Kiirtoit tähistab meie ühiskonnas rasvahunnikuga mestis küpsetatud kolmanda sordi liha ning südamehaigust kultiveerivat elustiili. Sellele poolele maailmast, mis laiutab nullmeridiaanist Maarjamaaga samal suunal, tähendab kiirtoit aga võrdlemisi muud asja. Kõik, mis valmib kiiremini kui kümme minutit, on kiirtoit – riisivõi pastaroad, korralikult krõbestatud veidrad kalapalad, lihalõigud, pirukid või mõnus kohapeal valmiv kuiv supp.

      Kui paksusekatastroofi uksest sisse astunud inimestele anda iga päev ühe mäkrupski asemel pauk porgandit ja lasta tal iga porgand tuua 100 meetri kauguselt, oleks ühiskond kahe aastaga päästetud.

      Teine viis, kuidas ülekaalulisuse ja toitumishälvetega võidelda, on saata inimesed aastaks Bangkokki või Hanoisse.

      Tänavaampsude öö ja päev

      Aga … nüüd tõstan ma pihud taeva poole ning röögin täiest kõrist: tänavatoit on super, mõnusaim maitseelamus, mille on kokku lennutanud korralikud vana kooli kokad.

      Olgugi et tänavatoidu kontseptsioon võib tunduda ohtlik, räpane ja ebatervislik, on reaalsus täpselt vastupidine.

      Bangkoki tänaval vurab ringi keskmiselt 30 eri sorti ratastel või kaenlas СКАЧАТЬ