Ellujäämise kokakunst. Martin Hanson

Чтение книги онлайн.

      Chorizo – klassikaline hispaaniapärane tume toorvorst, mis on üsna kange ja vürtsikas.

      Tapas sai alguse söögikohas veiniklaasile kärbeste kaitseks pandud juustuvõi singiviiludest, mis loomulikult pärast halastamatult pintslisse pandi.

      Tapas’eks nimetatud suupisteid on nii erinevaid kui taevas tähti, maitseid samas mahus kui põllul rohtu.

      Neid ridu kirjutades vaatan Gibraltari väinalt Aafrikat, libistan veini ning mõtisklen kolimisest Lõuna-Hispaaniasse. Paradiis, raisk … Igal juhul oli tarvis kolistada just Vahemere kallastele, et saada aimu, mis kurat see tapas tegelikult on. Neli tundi lennukit ja juba kolletub rohi, päike toonib keha ning mereannid ei ole midagi Maarjamaa rääbise lähedast.

      Panen kaasa mõne versiooni tapas’est, mis on mulle valusalt maitseelamusena meelde sööbinud.

      • Serrano singis seened

      • Parma singis küpsetatud küüslauk

      • Peekonis küpsetatud oliiviga lõheamps

      • Peekonis grillitud kuivad ploomid

      • Serrano singis al dente Prantsuse kartul

      • Juustu-singikattega sirmikud

      • Langustid

      • Kaheksajalad

      • Merekarbid

      • Rannakarbid

      • Teod

      • Makrell

      • Sardiinid

      • Tomatikastmes lihapallid

      • Oliiviõlis marineeritud küüslaugud

      • Äädikamarinaadis šalottsibulad

      • Oliiviõlis marineeritud päikesekuivad tomatid

      • 100 erinevat juustu (Brie, kitsejuustud maitsetega, kõva juust, pehme juust)

      • Lõheleivad (ciabatta’d)

      • Singileivad (ciabatta’d)

      • Erinevad saiad (ciabatta’d, pulksaiad, kuivikud)

      • Võid (maitsevõid, oliivivõid, taluvõid)

      • Tortiljad (kartuli, peekoni, rohelise herne, küüslaugu, seente või kurat teab millega)

      • Tartaletid (al dente spargli või sardiinide, tigude, lihaga)

      • Veinikastmes chorizo’d

      • Värsked ürdisalatid

      • Kastmed (peterselline oliiviõlikaste küüslauguga, kodune ürdimajonees jne)

      See on äärmiselt väike valik kõigest võimalikust, mis on tapas.

      Konserv aka 10 ruutmeetrit mõnu

      Meenutagem vanavanemate keldriuberikku või garaažinurka. Paremal servas virnade viisi räime tomatis, mille tagant vahtis kohkunult paar rida sprotte ning mõniteist skumbriaga plekikosu.

      Vasakul võtsid seest õõnsaks turistieinete, vürtsitatud veiseliha ja kanamaksapasteetide rasked karbid ning purki pistetud tomatite, seente ja kurkide variatiivne rohkus. Aukohal, kogu sõjatandri keskel, juhtisid vägesid aga vinegreti, poslamaslade ja mereandide litrid.

      Tagatipuks vedas vanaisa igal aastal keldri silmini täis vanaema tehtud keediseid ja köögiviljasegusid. Kui veel õite hiljuti uurisin, kas majapidamises “seda” leidub, sain vastuseks, et oota, ma keldrist vaatan. Ja voila! Olemas!

      Kolasin selvehalli igipikkades riiulivahedes ning silmitsesin kõikvõimalikke karpe ja purke. Ahjaa, ma võtan konservinimistusse ka purgid, sest klaaspurgis pakutakse pandavaid tigusid ja teod on mu lemmarid! Tihti panen ma siia alla ka pakisüldi ning pasteedid. Nimekiri sai 100 kanti. See on ligilähedaselt 10 ruutsentimeetrit purgi kohta. Laua suuruseks teeb see siis 10 x 10 meetrit.

      Niisiis, soovitused:

      • Tõsta alati lauale soe leib ning tõeliselt hea taluvõi. Keeda juurde törts head Eesti kartulit ning võta kapist pitsid ja karge viin. Sinep, mädarõigas ja äädikas ka loomulikult.

      • Maitseaineriiul tühjenda koos saba ja sarvedega laua keskele.

      • Konservide valikul lähtu esiteks oma isiklikust soovist ja hetkeihast, edasi liigu aga ekstreemsuse ja ebatavalisuse suunal: marineeritud hapuoblikad, kaheksajalad, oliiviõlis trühvlid ja oaidud.

      • Lase kõik purgid ja konservid kenasti laual valla ning hakka segama ja katsetama. Tõsta toidud taldrikule ning söö kahvliga, pane röstitud leivale ja hauka või pista purgist-karbist otse suhu.

      • Pits viina ka ikka, sest sea moodi pole ilus süüa.

      Sakuska

      Kui nimetada sakuskat, ilmub kõigile primaarselt silme ette end kuulikindlaks trimbanud vene pätt, marineeritud heeringalõik kahvli otsas.

      Või sukeldub sõna “sakuska” peale pilt hoopis valgustatud peosaali, kus võimsad mahagonlauad on lookas kristallnõudes pesitsevast kalamarjast, skumbriast, vutist ja muust kuldsest söögist. Sametistel kanapeedel lösutavad Westwoodi ja Pradat kandvad isikud, kes läidavad 100dollariliste rahatähtedega Havanna sigari ning lürbivad Crystali peale. Nurgas närivad konti kõhnad dobermannid ning punt joodikuid mängib lavaaugus 14 balalaikal.

      Tegelikult saab iga mats endale justament säärase pidulaua luua. Okei … dobermanni asemel on naabri krantsterjer ning balalaika asendatakse kurbliku suupilliga ning kristall … Kristall on olemas.

      Vale on arusaam, et sakuska on vaid viina peale heitmiseks mõeldud mahendussöök.

      Sakuskaks sobivad marineeritud seened, kurgid ja küüslauk, sardiinid, sinimerekarbid, puhastatud vürtsikilud, meemarinaadis veiselõigud, must ja punane kalamari, hapukoor, palsamiveiniäädikas keedetud munad, rebitud vutiliha, vobla, juust, hanemaksapasteet, sült, paneeritud kaheksajalg, maitsestatud sibularõngad jne.

      Maitsmismeel tuleb ette valmistada paljuks: lauale tuleb võtta sinep, mädarõigas, hapukoor, majonees, äädikas, pipar, sool, kaneel ja tuhat muud käredat maitset. Ma paneks ka purgi jalapenosid lauanurgale.

      Mõte on rahumeelse ja ka tigeda vestluse keskel süüa kõike erisugust, võtta viina ning hoida ihu ja hing elavad.

      Viin, viin ja veel kord viin!

СКАЧАТЬ