Ellujäämise kokakunst. Martin Hanson
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Ellujäämise kokakunst - Martin Hanson страница 4

Название: Ellujäämise kokakunst

Автор: Martin Hanson

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Кулинария

Серия:

isbn: 9789949470297

isbn:

СКАЧАТЬ style="font-size:15px;">      Käigu p***** kõik eliidikollid. Kui sulle meeldib restos ise liha küpsetada või saiale juustu määrida või maasikat glasuurida, anna tuld. Siis peaks sulle meeldima ka ise töökojas oma autol rehve vahetada ning endal hambaid puurida.

      Liha lobistamine kuumas õlis või saia keerutamine sulajuustus on väga lihtne viis luua ebaõiglaselt püha fiiling. Nagu oleks palju vaeva nähtud. Iidne petuskeem. Naistele ja ülemusele see meeldib.

      Korraliku fondüüpaja võib osta igast suuremast selvehallist. Nota bene! Keiss on selles, et iga paksemapõhjaline pottsobib fondüüks, peaasi et pajapõhi kuumust säilitaks. Miks on fondüü aga klassikaline poissmehe vidin? Sest õhtusöögi kokkupanemine on umbes 20 minuti kaugusel.

      Kui üritad pugeda mõnele neiule pükstesse, kuid küpsetamisega on sama seis, mis karul tantsimisega, peidab fondüü endas kõike, mis vaja. Enne alustamist tee valik, kas valmistad juustu-, õli-, puljongivõi šokolaadifondüüd.

      Õlifondüü on suhteliselt ühemaitseline, kuid olen proovinud fondüüd ka maitseõlidega ning tulemused on võrratud. Juustufondüü pakub samuti seinast seina võimalusi, kuid oluline on segada kokku keskmise tugevusega segu.

      Boeuf à la tartar

Venemaa

      Meeste värk nõuab igavikuliselt oma munade suuruse näitamist. Juua sulatina või torgata naelu kõrva on labane ja ilge. Niisiis valime vähe kergema tegevusmalli ning sööme toorest liha.

      Arusaam, et boeuf on liialt glamuurne või kallis roog … mmm … ee … tuleb purustada. Materjal on kättesaadav igast selvehallist. Projekti ebaõnne vältimise nimel tasub lauale lüüa verivärske, veel kergelt piima andev sisefilee. Mullane porkan, kurk, sipul, küüslauks janiiedasijaniiedasi

      Põhimõtteliselt sobib lihakraabe igasugusele üritusele: üksi nokitsemiseks, sünnale, pulma, matusele, grupikale, koosolekule, barmitzva’le, saatesse “Prillitoos”, kontorisse, ajalehe vahele jne jne.

      Oled sõpradega oma kvartiira köögis, Telegraafi restorani elitaarses klavessiinimusas või vedeled küünlavalgel kaminaesisele seatud angoorakattel ning vaatad sügavalt paari hurmavasse pruuni silma, kättkargel Chrystalil hoides, boeuf kontrollib olukorda. Alati.

      Toore liha söömisel pidavat olema kahetine efekt: see suurendab libiido töövõimekuse registrit, vabastades kõrvaltoimena muredest ning stressist. Niisiis, toores liha sisse ja püksid maha.

      Kuid kui ikka ei meeldi, ei ole tarvilik põikpäiselt (toorest) liha närida. Võta pann ja lase kuumaks. Asja nimi on siis praetud hakkliha, maitse pulstunud ja niru, kuid kui süda rahul, siis prae sinna vahele kas või Peipsi tinti.

      Kuna ma olen enam kui kindel, et hobuseliha ei suuda teist umbes 99 % kuskilt välja tõmmata, tegeleme tuttavama looma, sõralisega. Aga alla hea meetrise sisefileepoisi me ehk kultiveerima ei hakka.

      Niisiis, korralikku liha toorelt järamiseks ei saa hakklihamasinas muljudes, vaid laastudena tüki küljest lahti kratsides.

      Tõsta lihakänts suurele lõikelauale, kiired käevenitusharjutused on eelduseks viljakale ja joviaalsele lõike(loe kraape-) joonele. Võta kõige vahedam nuga, mis kambüüsis vedrutab, ja asu noaga ristipidiselt liha lahti kraapima. Vahejupid ning kelmed üle selja prügikotti, hakkeliha külmkappi.

      Lisanditeks võta, mida tahad. Määri liha sisse kas või vanaema vaarikamoosi või piima.

      Võta lauale kõik, mis tundub sobivat ning …

      … lõigu kogu muu mant ninnatõmbamise suuruseks massiks ning jaga kaussidesse või ekstra boeuf’i jaoks puhutud klaasmehhanismi (suur, sektoritega taldrikuelement). Pane materjal lauale, viska kergelt oliiviõliga piserdatud röstsaiad grillile ning tõsta pisemasse kaussi liha. Desinfitseeri piiritusega muna, läigata pihus hetkeks põlema ning löö seejärel koos täiega (ümbris ikka maha) liha keskele surutud õõnsusse.

      Laiskusest võib nüüd keegi võtta ülesanded enda kanda, segada kausis liha munaga mõnusaks ködiks ning serveerida laual. Edasi on kõik kõige lihtsam. Kogu kraam pipra ja soola, sinepi ja tomatipasta ning Tabasco’ga segi ning krõbeda sooja saia najal endale sisse.

      Lisandid

      Lisandid tuleb hakkida kauniteks kuubikuteks, et neid liha sisse segada. Oluline on kuubikud lõikuda väikseks, sest liigsuured tükid hakkavad domineerima. Maitsed peavad looma ühtse tunnelilaadse hõrgu elamuse.

      Vürtsivõi hapukurk, mugulsibul, küüslauk, marineeritud seened, paprika, porgand, anšoovisefilee, kapparid.

      Maitsed

      Ürte ja muid maitseaineid võib kasutada meelepärases koguses ja variatsioonis. Boeuf’i põhilised maitseained on värskelt jahvatatud must pipar ja sool, lisada võib ka kõiksuguseid vürtse India masala’test kuni Tai kalamaitseainete ning hiinapäraste tšillisegudeni.

      Kastmed

      Et lisada lihasegule pisut kreemisust ja vedelust, tuleb kindlasti kasutada kastmeid. Need peavad olema nii maitseküllased kui ka paralleelselt sobituvad, et nii liha kui ka lisandite maitse jääks kõlama.

      Mädarõigas, vürtsikas tomatikaste, sinep, või, ketšup.

      Kuivad supid

Aasia

      Misasja? Kuiv supp? Kas leem söödi juba ära?

      Kontseptsioon on tõesti äärmiselt kummaline, kuid projekti mõte seisneb kahes erinevas lähenemises. Esmalt tuleb võtta arvesse tõika, et kui sa keedad ühte suppi, on sinu variatiivsus supi koostise vallas ikkagi piiratud. Sa võid kasutada 10 korda n-koostisosasid, kuid supp jääb ikka kas kanavõi lihasupiks või külmaks supiks.

      Maitsestamine on nagu pärast seksi kallistamine: teeb asja tunduvalt mõnusamaks, kuid ei paranda täielikult eelnevaid vigu.

      Supp võib olla kuiv, kuid siiski supp. Kuiva supi kontseptsiooni kohtab näiteks Aasia köögis, samuti mõne Aafrika hõimu toidukultuuris ning Lõuna-Ameerika põhjarahvaste kulinaarias.

      Iga sööja tõstab endale kaussi kõiksugust eelprepareeritud kraami riisist kapparite, liha ja seenteni ning maitsestab oma äranägemise kohaselt. Viimasena tõstetakse kruusi keskmine kogus tulikuuma puljongit. Ja voila, supp valmis! Kuiv supp.

      Kuivade suppide tegemiseks ei ole vaja midagi muud kui võimalikult suurt plejaadi erinevaid osiseid. Kuivade suppide valmistamist võib pidada ka seltskondlikuks ajaviiteks.

      Kuiva supi kontseptsioon on äärmiselt levinud enamikus Aasia riikides, kus erisugustele sisuelementidele lisatakse ürte ja muid palasid ning kallatakse üle pisukese leemega. Ei ole nagu supp, aga pole ka praad.

      Keeda üks suur pada maitsestatud lihavõi kanapuljongit, mida hoia pidevalt soojas. Lisaks keeda riisi, nuudleid, bataate, tatart, prae lambalihalõike, seaja veisefileetükke, hirveliha ning jänesekintsu. Rebi luudelt nii suitsukui ka grillkana tükke. Pane kausiga lauale lihapallid ja viineriseibid, salaamija pastraamiviilud.

      Lõigu kurki, tomatit, sibulat, paprikat, õunu, rediseid, СКАЧАТЬ