Tõrjutud mälestused. Imbi Paju

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ kommunismi ajalugu ja tema enda korraldatud tapatalgud, kujunes sellest tegevusest eriti jõhker ettevõtmine. Kingissepp lasti 1922. aastal Eestis riigikorra kukutamise pärast maha. Kommunistid Anvelt ja Pöögelmann tapeti 1930. aastatel Nõukogude Venemaa “puhastusaktsioonide” ajal Stalini timukate kuuli läbi. Nad küll rehabiliteeriti hiljem ja politrukid konstrueerisid neist pärast Eesti õnnestunud okupeerimist sovetiaegsetes ajalooõpikutes müüti kui kommunismi märtritest, tänavatele ja klubidele anti nende nimed, kuid see ei avaldanud inimestele mõju, sest see oli Nõukogude propaganda üks osa, millel polnud reaalsusega midagi pistmist.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

      1

      Bruno Groppo. Mida teha tumeda minevikuga? – Diplomaatia 2005, nr. 18/19.

      2

      François Dosse. Mälujälgede historiseerimine. – Vikerkaar 2006, nr. 4–5, lk. 90–101.

      3

      Jonathan Glover. Humanity. London, 2000.

      4

      Turo Uskali. Älä kirjoitaa itseäsi ulos – Moskovan-kirjeenvaihtajat Neuvostoliittokuvan kuriireina. Jyväskylä, 2003.

      5

      Margit Sutrop. Nõukogude aja ihalus on ohtlik. – Postimees 25.05.2006.

      6

      http://www.okupatsioon.ee/nimekirjad/raamat/koikfreimid.html.

      7

      1941. aastal arreteeritud venelased olid kas äri omanikud või Nõukogude Venemaalt bolševismi eest põgenenud Vene valgekaartlike organisatsioonide liikmed, kes olid Nõukogude Liidu salapolitsei eriliseks huviobjektiks. Eesti venelasi süüdistati luuretegevuses Nõukogude Liidu vastu n. – ö. kolmandate riikide heaks. Nende ülekuulamisega ei tegeldud tavaliselt Eestis, vaid nad viidi füüsiliseks ja psüühiliseks töötlemiseks Leningradi, et nad oma “süü” üles tunnistaks. (Aigi Rahi-Tamme kommentaar)

      8

      Aigi Rahi-Tamm. Küüditamised Eestis. – Eestlaste küüditamine. Mineviku varjud tänases päevas. Tartu, 2004, lk. 15–57.

      9

      Imbi Paju. Bolševikud on hoiatusmärk ajaloost. Intervjuu Simon Sebag Montefiorega. – Postimees 12.11.2004.

      10

      François Dosse. Mälujälgede historiseerimine. – Vikerkaar 2006, nr. 4–5, lk. 90–101.

      11

      Punavägi kasutas Eestisse loodud lennu- ja mereväebaase Soomele kallaletungimiseks. Nii rikkus Nõukogude Liit Eestiga 28. septembril 1939 sõlmitud vastastikuse abistamise pakti 1. artiklit, mis lubas sõjaväebaaside aktiivset kasutamist üksnes suurriikidega puhkeva sõja korral.

      12

      Max Jakobson. XX sajandi lõpparve. Tallinn, 2005.

      13

      Anne Applebaum. Gulag. Nõukogude koonduslaagrite ajalugu. Tallinn, 2005.

      14

      Seda teemat on “Helsingin Sanomates” 15.11.1998 käsitlenud Maikki Kiviharju-Wiebenga.

      15

      Alain Besançon. 20. sajandi õnnetus. Tallinn, 2001.

      16

      François Dosse. Mälujälgede historiseerimine. – Vikerkaar 2006, nr. 4–5, lk. 90–101.

      17

      Elsbet Parek. Minu koolipõlve Tallinn 1916–1922. Tartu, 1999.

      18

      Samas.

      19

      Samas.

      20

      Samas.

      21

      Samas.

      22

      Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani. Koost. Silvia Õispuu. Tallinn, 1992.

      23

      Ajaloolase Heikki Rausmaa kommentaar. 24.10.2006.

      24

      Marko Mihkelson. Punane terror ja kirik Eestis 1918–1919. – Looming 1992, nr. 11, lk. 1545–1552; Mart Laar. Eesti ja kommunism. – Kommunismi must raamat. Tallinn, 2000, lk. 823–894.

      25

      Mart Laar. Eesti ja kommunism. – Kommunismi must raamat. Tallinn, 2000, lk. 823–894.

      26

      Catherine Merridale. Night of Stone. Death and Memory in Russia. London, 2000.

      27

      Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani. Koost. Silvia Õispuu. Tallinn, 1992.

/9j/4AAQSkZJRgABAQEAYABgAAD/2wBDAAgGBgcGBQgHBwcJCQgKDBQNDAsLDBkSEw8UHRofHh0aHBwgJC4nICIsIxwcKDcpLDAxNDQ0Hyc5PTgyPC4zNDL/2wBDAQkJCQwLDBgNDRgyIRwhMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMjIyMj СКАЧАТЬ