tähendab inglise keeles võimlejat, gimnazistka vene keeles aga gümnaasiumi naisõpilast. – Tõlk.
2
Kirjeldasin võiduparaadi peamiselt Nõukogude filmikroonika Parad Pobedõ 1945 järgi. Žukovi kõne masinkirjas eksemplar oli eksponeeritud aprillis 2010 Moskvas Suure Isamaasõja 65. aastapäeva tähistamise näitusel. Informatsioon, kuidas Žukov kõnepidamist harjutas, pärineb tema tütrelt Eralt, keda autor intervjueeris Moskvas aprillis 2010.
3
Autori intervjuust Era Žukovaga, Moskva, aprill 2010.
Ericksoni ülevaate leiab Žukovi arhiivitoimikust, kus on tema kohta välismaa perioodikas ilmunud artiklite väljalõiked, Venemaa Riiklikus Sõjaväearhiivis – Rossiiski Gossudarstvennõi Vojennõi Arhiv (edaspidi RGVA), F. 41107, Op. 1, D. 85.
16
G. K. Žukov, Vospominanija i razmõšlenija (Moskva: APN, 1969). Ingliskeelne tõlge publitseeriti pealkirjaga The Memoirs of Marshal Zhukov (London: Jonathan Cape, 1971).
17
G. K. Žukov, Vospominanija i Razmõšlenija, 2 köidet. (Moskva: APN, 1974). Selle väljaande ingliskeelne tõlge publitseeriti pealkirjaga G. Zhukov, Reminiscences and Refl-ections, 2 köidet. (Moscow: Progress Publishers, 1985).
18
„V posledni put: pohoronõ maršala Sovetskogo Sojuza G. K. Žukova”, Pravda, 22. juuni 1974.
19
V. Suvorov, Ten Pobedõ (Donetsk: Harvest, 2003), lk. 17, 26.
20
G. K. Žukov, Vospominanija i razmõšlenija, 3 köidet, 10. ja 11. trükk. (Moskva: APN, 1990–1992). Mõlemas väljaandes on kursiivis esile tõstetud varem väljajäetud tekstiosad. Otto Preston Chaney arvutuse järgi leidub kümnendas väljaandes eelmisele lisaks 125 lehekülge ja üheteistkümnendas veel 35 lehekülge: O. P. Chaney, Zhukov, täiendatud väljaanne. (Norman: University of Oklahoma Press, 1996), lk 527.
21
Žukovi isikutoimikuid säilitatakse RGVA-s. Neis umbes 190 toimikus asuvad tema memuaaride, kõnede, artiklite, kirjavahetuse ja isiklike mälestuste käsikirjad ja muud materjalid (F. 41107, Op. 1–2). Samas arhiivis on samuti Žukovi Halhõn-goli lahingu toimikud (F. 32113, Op. 1).
22
Kui pole eraldi mainitud, siis pärineb selles peatükis kasutatud informatsioon Žukovi memuaaride G. Zhukov, Reminiscences and Reflections, 1. kd (Moscow: Progress Publishers, 1985) (edaspidi: Zhukov, Reminiscences) esimesest kolmest peatükist. Žukovi memuaaride 1974. aasta täiendatud väljaande 1985. aasta ingliskeelsele tõlkele viidatakse kogu raamatus. Olgu öeldud, et Žukov pidas sünnipäeva 2. detsembril ning et seda kuupäeva mainitakse paljudes nõukogude teatmeteostes seetõttu, et Žukovi sündimise ajal kasutati Venemaal ikka veel Juliuse kalendrit, mis oli tollal teistes riikides kasutatavast Gregoriuse kalendrist kaksteist päeva taga. Kahekümnendal sajandil kasvas kahe kalendri vahe kolmeteistkümne päevani. 1918. aastal võtsid bolševikud kasutusele Gregoriuse kalendri, mis tähendas, et kõik pidid oma sünnikuupäeva muutma. Paljud nagu ka Žukov lisasid õige kaheteistkümne päeva asemel hoopis kolmteist.
23
V. Daines, Žukov (Moskva: Molodaja Gvardija, 2005), lk 9.
24
M. Žukova, Maršal Žukov – moi otets (Moskva: Izdanije Sretenskogo monastõrja, 2005), lk 25. Teise allika järgi abiellus Žukovi ema Konstantiniga 29-aastaselt.
25
Zhukov, Reminiscences, 1. kd, lk 19.
26
M. Žukova, Maršal Žukov, lk 34.
27
A. N. Buhhin, 170 000 kilometrov s G. Žukovõm (Moskva: Molodaja Gvardija, 1994), lk 29–30.
28
Vt tema tütre Era meenutust „Otets” raamatus Maršal Žukov: Polkovodets i tšelovek, 1. kd (Moskva: APN, 1998), lk 30.
29
Zhukov, Reminiscences, 1. kd, lk 24.
30
Tsiteerinud A. Axell raamatus Marshal Zhukov: The Man Who Beat Hitler (London: Pearson, 2003), lk 2.
31
E. Žukova, „Interesõ ottsa” raamatus Maršal Žukov: Polkovodets i tšelovek, 1. kd, lk 47–48. Žukovi säilinud raamatute ja neisse tehtud ääremärkuste ülevaate leiab V. S. Astrahanski trükisest „Biblioteka G. K. Žukova,” Arhivno-Informatsionnõi Bjulleten, nr. 13, 1996.
32
Maršal Žukov: Moskva v žizni i sudbe polkovodtsa (Moskva: Glavarhiva Moskvõ, 2005), lk 21–22.
33
G. K. Žukov, Vospominanija i razmõšlenija, 11. trükk, 1. kd (Moskva: APN, 1992), lk 64 (edaspidi: Žukov, Vospominanija). Seda Žukovi memuaaride üheteistkümnendat venekeelset väljaannet tsiteeritakse raamatu lõpuni. See on Žukovi memuaaride kõige täielikum publitseeritud versioon. Mainitud mõttevahetus jäeti nõukogude ajal publitseeritud tekstist välja. Bolševikud (st kommunistid) arendasid sõjavastast poliitikat ja püüdsid kukutada tsaarivalitsust, aga Žukovi tollane mõtteavaldus osutas, et tema mõttelaad oli pigem patriootlik kui sotsialistlik. Hiljem rõhutas Žukov alati, et ta oli võidelnud kodumaad kaitstes neljas sõjas: Esimeses maailmasõjas, Vene kodusõjas, 1939. aastal Mongoolias (sõjas Jaapaniga) ning Teises maailmasõjas.
34
Zhukov, Reminiscences, 1. kd, lk 43.
35
Samas, lk 49.
36
RGVA, F. 41107, Op. 1, D. 86, L. 5.
37
Zhukov, Reminiscences, lk 52.
38
M. von Hagen, Soldiers in the Proletarian Dictatorship: The Red Army and the Soviet Socialist State, 1917–1930 (Ithaca, N.Y.: Cornell University Press, 1990), lk 39.
39
Daines, Žukov, lk 28.
40
V. Krasnov, Žukov: maršal velikoi imperii (Moskva: Olma-Press, 2005), lk 18–19. Oma memuaarides eksis ta selles kronoloogias, väites, nagu poleks 1. märtsil 1919, mil ta parteisse astus, olnud partei liikmekandidaadi staatus veel kehtes
СКАЧАТЬ
