Minu Omaan. Meeli Lepik

Чтение книги онлайн.

      „Meeli, palun luba mulle midagi,” ütleb kapten Andrew ja peatub palmidega ääristatud pargiteel, kus me teistest veidi eespool kodu poole jalutame. Detsembrikuine õhk on pehme ja soe.

      On möödunud nädal ja homme on kurikuulus lõbureis taas meil mõlemal ees. Ka Andrew’l ei läinud eelmine kord hästi. Teda pahandas, et kaptenisillas trügis kogu sõidu ajal kari kõrvalisi isikuid, kes tööd ja laevajuhtimist segasid. Nii lihtsalt ei ole tavaks, et inimesed lobisevad kapteni selja taga kõva häälega tühjast-tähjast. Tõeliselt vihastas ta aga siis, kui Omaani ülemused hakkasid kamandama: „Peatu siin – ära peatu siin! Sõida kiiremini − ära sõida nii kiiresti!” Kõik otsused laevas on ikkagi kapteni vastutada ja sõltuvad tema parimast äranägemisest, mitte juures seisjate vahelehõigetest. Just seesama juhtus ka minuga. Tundsin, et ei saa oma tööle keskenduda, vaid olen kõrvaliste isikute poolt lükata-tõmmata. Meile mõlemale tundus, nagu me oleks kasutud idioodid.

      Kohalikke olusid paremini tundev David soovitab aga olukorda huumoriga suhtuda ning mitte südamesse võtta.

      „Mõtle neist kui lastest, kes on saanud uue ja uhke mänguasja, ei ole ju seesugust riistapuud sultanaadis enne nähtud! Igaüks tahab end selle omanikuks kuulutada ja tuttavatele näidata, mis asjandusega teha saab. Mõtle, kui vägev on sõprade ees praalida, et kapten lisas kiirust just minu nõudmise pärast või laevatäis inimesi ootas vaid minu saabumist! Selline käitumine, küll veidi lapsemeelne, on lihtsalt inimlik ja omaanlaste puhul tüüpiline.

      Keeruliseks läheb siis, kui kogenematusest tingituna tekib ohtlik olukord, sest süüdi on siis ikkagi laeva meeskond. Tuleb vaid endale kindlaks jääda ja järgida neid tavasid, mis laeval kombeks. Oma kõigutamatuid otsuseid saab alati põhjendada turvalisuse tagamise nõudega.”

      Samuti kinnitab David, et kapteni ja minu ametid on laevas nii-öelda poliitiliselt keerulisimad – meie peame vaatama, et lambad oleksid terved ja hundid söönud, nagu ütleb Eesti vanasõna. Kohe meenuvad mulle ka Anja sõnad oma positsiooni hoidmise kohta ja mõistan nüüd ta nõuannet.

      „Luba mulle, et enne, kui sa täna magama lähed, kujutad vaimusilmas ette, mismoodi homme kõik õnnestub suurepäraselt,” jätkab Andrew. „Sest soovi jõud on suur ning mõtted saavad teoks. Nii on kõik võimalik.”

      „Hea küll, ma luban,” vastan kõigest väest oma sõnu uskuda tahtes. Sellest õnnetust meresõidust saab alguse meie tugev sõprus ja koostöö.

      Järgmist Päikeseloojangureisi saadabki tõeline edu. Kapteni toetus ja kahe eelmise reisi kogemused aitavad mul oma otsustes tugevaks jääda ning töösse mittepuutuvaid isikuid eirata. Suupistekandikutele lasen laduda topeltkoguse ning toidu pakkumise korraldan nii, et tüdrukutel jääb rohkem aega üle, samas on klientidel kõht täis ning ära ei pea midagi viskama. Muud pole vajagi, kui järele jäänud toit pärast helikopteriteki külastust väikestele laudadele välja panna, nii et igaüks saaks möödaminnes napsata endale meelepärase pala. Oman Airist lasen saata piltidega menüü ja külaliste arvu kolm korda ületava koguse kohvialuseid, nii jääb pesemise vaev tervenisti ära.

      Merilin on oma töökuse ja abivalmidusega mulle suureks abiks. Tema kiire kohanemisvõime ning hea läbisaamine eriti maroko tüdrukutega on mu tiimi palju ühtsemaks muutnud. Kuigi mulle Fatimad ja väike Hesnaa väga meeldivad, püsib meie vahel siiski teatav distants: tundub, et mu põhjamaine loomus jääb nende jaoks veidi jahedaks ning loomulikult olen neile ka ülemus. Kohati näib, otsekui oleksid kõik kolm marokolannat ühesuguse iseloomuga – kui üks solvub, on kõik pahased, ja vastupidi.

      Siiski märkan, et Fatima Alima oskused küündivad palju kaugemale kui vaid kahwa-kallamine. Fatima Daliyah jälle annab vajadusel mulle lahkelt nõu, samas mu kõrgemat positsiooni austades. Hindan seesugust sotsiaalset intelligentsust väga. Noorukese Hesnaa tundlik loomus tahab oskuslikku ümberkäimist. Küll vaevavad neiut kõhuvalud, paha tuju või lihtsalt pirtsutamine.

      Meriliniga seda probleemi ei ole. Varasema rahvusvahelise kogemuse ja professionaalse töössesuhtumisega on Merilin suurepärane meeskonnaliige. Me võime koos naerda lõkerdada ja poodlemas käia, kuid tööülesanded võtab ta alati vastu lugupidamisega ja vastu vaidlemata. Merilinist saab justkui mu Omaani õde. Mõlemapoolset arukust nõuab see, et töö ja eraelu segamini ei läheks. Meil õnnestub see suurepäraselt.

      Olen aru saanud, et töömuredega on parem kõigepealt Saksa firma ülemuste poole pöörduda. Seetõttu rõhutan just Davidile tungivalt, et ootan omaanlastelt tualettide koristajat. Sisetunne ütleb, et kui ma jälle ise neid koristama hakkan, ei saa ma lisajõudu kunagi, kuid omaanlastele otse ütlemisega tasub ettevaatlik olla. Libekeelne nõunik härra Amir tegi kord märkuse, et mitte keegi ei hakkavat talle vastu, välja arvatud mina – kuid see isegi meeldivat talle. Ka David mainib, et omaanlastele avaldavad selgrooga naised muljet. Panen selle kõrva taha.

      Järgmised nädalad pakuvad tööl palju väljakutseid ja põnevust. Meie klientide hulka kuuluvad sageli lähiriikide kroonitud pead ja Omaani külastavate läänemaade valitsuste liikmed. Laeval toimuvad firmade suurejoonelised galaüritused laser-show’de ja otseülekannetega suurtes telekanalites. Meie firma on Omaanis kuulsaks saanud.

      Kuigi kõrgetasemeliste reiside teeninduse ja toitlustuse eest vastutamine on vahel pingeline, olen uuel töökohal tasapisi leidnud oma positsiooni СКАЧАТЬ