Heinz Valk. Lugu poisist, keda kallistas ilus pastoriproua. Heinz Valk
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Heinz Valk. Lugu poisist, keda kallistas ilus pastoriproua - Heinz Valk страница 10
Название: Heinz Valk. Lugu poisist, keda kallistas ilus pastoriproua
Автор: Heinz Valk
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Биографии и Мемуары
isbn: 9789949470624
isbn:
Magusaga oli neil aastail kitsas käes. Kommi sain ma imeharva, peamiselt siis, kui Tallinna-tädid külla tulid. Tavalistel päevadel pidid külalapsed endale ise magusat otsima. Kevadel sai tilga magusat piimanõgeste ja nurmenukkude õite torujatest otstest mesinestet imedes, jaanipäeva paiku algas metsmaasikate pidu, misjärel tuli igasuguseid marju kuni sügiseni.
Marjaaja kõrghetki oli mesimurakate korjamine Kaaniksoo rabast. Selle tegevuse elamuslikkus oli mitmekihiline. Juba raba ise oli kõhedaksajav ja müstiline. Seal valitses eriline vaikus, mis sundis meid poolihääli rääkima. Iga ootamatu kääksatus koovitajalt pani kogu kehast võpatama, tedre lendutõus vaevakaskede vahelt võttis aga põlved suisa pehmeks.
Enne rabasse minekut saime vanematelt hoiatusi vältida sookailude uimastavat lõhna, mis võis teha pea segaseks ja eksitada marjulise laukasse. Laukaid piidlesime hirmuseguse aukartusega. Nende liikumatu, tõmmuna paistev vesi ja sealt kerkiv eriline lõhn ajasid judinad selga ning tuletasid meelde kuuldud õudusjutte laugaste põhjatusse kadunud enesetapjatest.
Murakad olid kuldaväärt kraam. Mesikollaseks küpsenud marjad rändasid kohe marjulise suhu, punased, veel toorevõitu marjad paigutati kodus mõnda hämarasse paika, kapi otsa või voodi alla, kus nad tasapisi järele küpsedes kindlustasid magusaid elamusi talve hakuni.
Kaaniksoo varustas lapsi marjasuhkru ja vitamiinidega ka neist aineist kõige vaesemal ajal, varakevadel. Ootasime kärsitult hetke, mil hilistalve soojenev päike hakkas lumest välja sulatama kõrgeid rabamättaid. Veel nädalake ootamist – ja oligi rõõmuhetk käes. Lume alt väljasulavad külmavõetud jõhvikad olid nii magusad, et me ahmisime neid seni, kuni keeleots hakkas kipitama. Paar päeva tuli vahet pidada, et keeleots toibuks, ning siis võis taas jätkata.
Selline pidu kestis niikaua, kuni ülessulav rabapind meid enam ei kandnud.
SURNUAIAPÜHA, MIS ENAMASTI LÕPPES LÖÖMINGUGA
Aastas oli ka üks eriline maiustusepäev, mida lapsed ootasid samasuguse kärsitusega kui jõule. Selleks oli Haljala surnuaiapüha, kuhu vooris ümberkaudsetest küladest tohutu rahvahulk. Ehkki ristiusuga väliselt seotud, oli sel pühal õigupoolest ürgvana, esivanemate austamise ja neile ohverdamise tagapõhi, mis mõneti muutunud kombestikus säilitas vana traditsiooni.
Surnuaial peetavat välijutlust kuulas väike osa kokkutulnuist, peamiselt oma patukoorma all ägavad eided ja mõnikümmend poolkarsket vanameest. Kokkutulnute põhimass siirdus pärast esivanemate haudade korrastamist ja lilledega ehtimist Kakumäe põndakule surnuaia värava ees ning kõrvalasuvatesse võsastunud kruusaaukudesse, kus sugulased suurte või vähemate seltskondadega kokku said. Rohule laotatud linadele tõsteti kodunt kaasa võetud korvidest rikkalikult häid-paremaid sakusmente, meeste põuetaskuist ilmusid nähtavale samakapudelid, ja esivanematele pühendatud paganlik ohvritalitus läks käima. Algul eestilikult tagasihoidlikult, kuid tasapisi üha vägevamaid tuure võttes.
Alati ilmus seks puhuks kohale ka mobiilne puhvet Rakverest. Selleks oli allalastavate kastikülgedega veoauto, millelt pakuti siis pidulistele linnakaupa: pudeliõlut, limonaadi, riigiviina, präänikuid, keeduvorsti ja mida kõike veel. Laste tarbeks aga tõsteti maha ratastel jäätisekäru. Kärul oli päikesekaitseks suur vihmavari ja kerekasti sees jäätükkide keskel kaks metallist jäätisenõu. Pikavarrelise metallkulbiga, millel oli väike kaha, tõstis kaupmees jäätist mingisse lükandmehhanismiga asjandusse. See lükkas välja väikese ümmarguse lapiku jäätisebriketi, ligikaudu praegu kasutatava tikutoosi mahuga. Briketike pandi kahe vahvliketta vahele ja ulatati õnnest pakatavale saajale. Väikest litrit limpsiti kaua ja õrnalt, et naudingut pikendada. Hea õnne korral õnnestus juba vinti jäänud isadelt manguda juurde veel näputäis kopikaid ning asuda teist korda jäätisesappa.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.