Ambleri kustutamine. Роберт Ладлэм
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Ambleri kustutamine - Роберт Ладлэм страница 12
Название: Ambleri kustutamine
Автор: Роберт Ладлэм
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Контркультура
isbn: 9789949857227
isbn:
Ta oli lõpuks ometi tagasi. Ta hingas sügavalt sisse puhast õhku, astus läbi avause okaspuudereas ja vaatas ringi, et näha … väikest, tühja lagendikku kohas, kus oleks pidanud asuma tema majake. Samasugust välu, mida ta oli näinud seitse aastat varem, kui võttis vastu otsuse siia ehitama hakata.
Peapööritus ja meeltesegaduslaine võtsid tema üle võimust. Ta tundis, nagu värahtaks maa tema jalge all. See oli võimatu. Majakest ei olnud. Ei mingit maja ega jälgegi sellest, et siia oleks üldse kunagi midagi ehitatud. Taimestik oli täiesti puutumata. Tema mälestus sellest, kuhu ta oli oma ühetoalise onnikese paigutanud, oli kustumatu – ja ometi ei näinud ta muud kui sammalt, mööda maad roomavat kadakat ja madalat hirvede pügatud jugapuud, mis nägi välja vähemalt kahekümne- või kolmekümneaastane. Ta kõndis lagendikul ringi, tegi sellele tiiru peale, silmad valvsalt otsimas märke inimtegevusest, olgu siis ammusest või praegusest. Ei midagi. See oli puutumata lapike loodust, täpselt sellises seisukorras nagu siis, kui ta selle ostis. Lõpuks ei suutnud ta enam vapustavat arusaamatust tõrjuda ning vajus põlvili külmale samblale. Isegi selle küsimuse moodustamine täitis teda hirmuga ja ometi tuli tal seda teha: kas ta saab oma mälestusi usaldada? Viimased seitse aastat tema elust – alustame sellest. Kas tema mälestused on tõelised? Või oli tema praegune kogemus illusioon – äkki ärkab ta iga hetk üles ja avastab, et on oma valges lukustatud toas osakonnas 4W?
Talle meenus, mida oli kunagi kuulnud räägitavat – et kui inimene näeb und, siis ei tunne ta lõhna. Kui nii, siis ei olnud see unenägu. Ta tundis järvevee, taimede lagunemise, lehtede kõdunemise ja vihmausside väljaheidete vaevuhoomatavaid aroome, okaspuude õrna vaigulõhna. Ei, jumal aidaku, see ei olnud unenägu.
Just see muutiski selle õudusunenäoks.
Ta tõusis püsti ja tõi kuuldavale madala kurguhäälse raevu- ja frustratsioonimöirge. Ta oli jõudnud oma hinge koju ja kodu polnudki. Vang sai vähemasti hellitada põgenemislootust – seda teadis ta omast käest. Tal oli vähemasti lootus leida leevendavat puhkust. Aga mis lootust on olendil, kes on ilma jäänud oma pelgupaigast?
Kõik siinne oli tuttav ja ei olnud ka. See oligi see, mis teda kõige rohkem hulluks ajas. Ta hakkas tammuma edasi-tagasi, kuulates talviste lindude sirinaid ja vilinaid. Siis kuulis ta äkitselt teist sorti kauget, vilistavat heli ning tajus teravat tunnet – valu ja sissetungiva jõu kombinatsiooni – oma kaelast veidi allpool.
Aja kulg aeglustus. Tema käsi sirutus kohta, kus tundis mingit eset oma kehast välja ulatumas, ning tõmbas selle ühe hooga välja. See oli pikk, pastakat meenutav nool, mis oli tabanud tema rinnakorvi ülemist osa kõrist veidi allpool. See oli sinna kinni jäänud nagu puusse visatud nuga.
Selle jämeda luu piirkonna kohta oli olemas eraldi nimetus, mäletas Ambler ühest koolitusjuhisest: manubrium ehk rinnakupide – hästikaitstud piirkond, mida tasus vältida. Mis tähendas, et Ambleril võis olla väga vedanud. Ta sukeldus ühe suure kanada tsuuga madalate okste alla ning lootes, et on ajutiselt nägemisulatusest väljas, uuris metallseadeldist.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.