mulje, et tema ja ta alamad on ainsad tõelised Karl Suure ja Chlodovechi Frangi riigi traditsioonide jätkajad. Siin võis abiks olla ka see, et saksakeelset nime Frankreich – frankide maa – hakati kasutama Karl Suure impeeriumi lääne-, mitte aga idapoolse osa kohta, mille kohta läks käibele nimi Deutschland. Sellele nimemuutusele aitasid kahtlemata kaasa Ottooni keisrid: nad olid saksid, keda ei häirinud, et uus nimetus ei seostanud idapoolseid alasid frankidega. – Autor
221
Alpes du Nord, Michelin, Guide Vert (Pariis, 2007), lk 338–339.
222
R. W. Dixon, The Close of the Tenth Century of the Christian Era, Arnold Prize Essay (Oxford, 1858), lk 2.
223
E. Taylor (toim), Lays of the Minnesingers or German Troubadours of the Twelfth and Thirteenth Centuries (London, 1825), lk 15–16.
224
D. Stich, Parlons francoprovençal: une langue méconnue (Pariis, 1998); www. arpitania.com.
225
R. Lane Poole, Burgundian Notes: The Supposed Origin of Burgundia Minor (Oxford, 1915).
226
Vt Adam Wandruszka, The House of Habsburg: Six Hundred Years of a European Dynasty (London, 1994).
Peter Munz, Frederick Barbarossa: A Study in Medieval Politics (London, 1969).
229
K. Leyser, „The Crisis of Medieval Germany” tema teoses Communications and Power in Medieval Europe, 2. kd (London, 1994).
230
Barraclough, Origins of Modern Germany, lk 146.
231
David Abulafia, Frederick II: A Medieval Emperor (London, 1988).
232
Vt J. Boichard, Histoire de la Franche-Comté (Toulouse, 1978).
233
Vt Rudolf Massini, Des Bistums Basel zur Zeit des Investiturstreites (Basel, 1946).
234
Reginald Abbot, The Rise of the Swiss Confederation (Oxford, 1861).
235
M. Aurel jt, La Provence au Moyen-Âge (Aix-en-Provence, 2005).
236
A. Latreille, L’Histoire de Lyon et du Lyonnais (Toulouse, 1975).
237
J. Charay, Petite histoire politique et administrative du Vivarais (Lyon, 1959).
238
F. Benoit, La Provence et le Comtat Venaissin (Pariis, 1949); B. Guillemain, La Cour pontificale d’Avignon (Pariis, 1962).
239
Françoise Gasparri, La Principauté d’Orange au Moyen Âge (Pariis, 1985).
240
Lyoni nõukogu, 1245. Vt www.piar.hu/councils/ecum13.htm#bullofex-communication; täistekst aadressil www.intratext.com/ixt/eng0066/.
241
Filioque (sõnasõnalises tõlkes „ja pojast”) on keskne element püha vaimu kahetises päritolus. 9. sajandist alates on lääne kirik olnud seisukohal, et püha vaim pärineb „isast ja pojast”. Ida kirik seevastu usub, et jumal pärineb ühest allikast, ja on seetõttu seisukohal, et püha vaim tuleneb „isast ja poja kaudu”. See väike erinevus on põhjustanud sadu aastaid väldanud lõputuid raskusi. – Autor
242
W. L. Wakefield, Heresy, Crusade and Inquisition in Southern France, 1100– 1250 (London, 1974); A. Monaster, History of the Vaudois Church (London, 1848).
243
Vt Joseph Strayer, The Reign of Philip the Fair (Princeton, 1980).
244
B. Bligny, L’Histoire du Dauphiné (Toulouse, 1973).
245
Vt www.identitecomtoise.net/histoire, see on Franche-Comté keele ja ajaloo sait.
246
„Philip I of Burgundy”, http://en.wikipedia.org/wiki/philip_1%2c_duke_of_ burgundy (August 2007).
247
Richard Vaughan, Philip the Bold: The Formation of the Burgundian State (London, 1979).
248
Richard Vaughan, Valois Burgundy (London, 1975).
249
J. Billioud, Les États de Bourgogne aux XIVe et XVe siècles (Dijon, 1922).
250
J. Calmette, The Golden Age of Burgundy (London, 2001).
251
G. Attinger, L’Histoire du Pays de Neuchâtel (Neuchâtel, 1979).
252
W. Blockmans ja W. Prevenier, The Promised Lands: The Low Countries munder Burgundian Rule, 1369–1530 (Philadelphia, 1999), lk 164–165.
253
Jean Froissart, The Chronicles of England, France and Spain etc. (London, 1906), lk464.
254
J. – M. Cauchies (toim), A la cour de Bourgogne: le Duc, son entourage, son train (Turnhout, 1998).
255
Myriam Cheyns-Condé, „L’Épopée troyennedans la „Librairie” ducale bourguignonne”, väljaandes Cauchies, A la cour de Bourgogne. Vt samuti N. F. Blake, William Caxton and English Literary Culture (London, 1992).
256
H. Liebaers, Flemish Art from the Beginning till Now (Antwerp, 1985); Dirk De Vos, The Flemish Primitives (Amsterdam, 2002).
257
K. Morand, Claus Sluter: Artist at the Court of Burgundy (London, 1991).
258
J. Lestocquoy, Deux siècles de l’histoire de la tapisserie (Arras, 1978).
259
„Un tres doulx regard: the blossoming of the Burgundian spirit in song, 1390– 1440”, www.asteriamusica.com/programs.html (2007).
260
D. Fallows, Dufay (NewYork, 1998); W. H. Kemp, Burgundian Court Song (Oxford, 1990); H. M. Brown, Josquin and the Fifteenth-Century Chanson (Oxford, 1985).
261
L. E. Halkin, Erasmus: A Critical Biography (Oxford, 1993).
262
J. Huizinga, The Waning of the Middle Ages (London, 1924), lk 1 [e k „Keskaja sügis”, tlk Mati Sirkel, Varrak, 2007, lk 11].
263
Tõlkinud Mati Sirkel (Johann Huizinga, „Keskaja sügis”, Varrak 2007, lk 11)
264
Vt „Johan Huizinga”, aadressil www.kirjasto.sci.fi/huizin.htm (2008).
265
Väljaandest Froissart, Chronicles.
266
http://www.chateau-de-santenay.com (2010).
267
„Le Palais des Ducs de Bourgogne”, http://dijon.free.fr/visite/palais1.htm (2010).
268
Richard Vaughan, John the Fearless: The Growth of Burgundian Power (London, 1966).
269
Richard Vaughan, Philip the Good: The Apogee of Burgundy (Woodbridge, 2002).
270
Edward Tabri, „The Funeral of Duke Philip the Good”, Essays in History, 33 (1990–1991).
