Kadunud riigid. Norman Davies
Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Kadunud riigid - Norman Davies страница 57

Название: Kadunud riigid

Автор: Norman Davies

Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU

Жанр: Зарубежная образовательная литература

Серия:

isbn: 9789985327760

isbn:

СКАЧАТЬ (London, 1950), lk 24.

22

Vt www.lescommunes.com/communie-vouille-86294.html (2009). Vt ka 15 Centenaire de la Bataille de Vouillé, 507–2007, eessõna autor Ségolène Royal (Poitiers, 2007), lk 29.

23

www.507vouillelabataille.com (2008).

24

J. B. Bury, The History of the Later Roman Empire, 395–800 (London, 1889), 1. kd, 6. ptk järgi.

25

Neljandal sajandil elanud presbüteri Aleksandria Ariuse (surn 336) pani Nikaia kirikukogu kirikuvande alla, sest ta eitas Kristuse jumalikku päritolu ja sellest tulenevalt ka püha kolmainsust. Pärast Nikaia kirikukogu keelasid keisririigi võimud tema õpetuse. – Autor

26

Vt H. Wolfram, History of the Goths (Berkeley, 1998); P. Heather, „The Fourth Century Goths”, väljaandes P. Heather ja J. Matthews, The Goths in the 4th Century (London, 1991), lk 51–94.

27

Themistios, Orations, tsit väljaandes Heather ja Matthews, The Goths in the 4th Century, lk 47.

28

Edward Gibbon, The History of the Decline and Fall of the Roman Empire, rahvaväljaanne kuues köites (London, 1911), 31. ptk.

29

Marcel Brion, Alaric the Goth (London, 1932).

30

Paulus Orosius (surn 418), Historia Adversos Paganos, tsit väljaandes Gibbon, Decline and Fall, 31. ptk.

31

Vt R. Mathisen ja H. Sivan, „Forging a New Identity: The Kingdom of Toulouse and the Frontiers of Visigothic Aquitaine, 418–507” väljaandes Ferreiro, The Visigoths, lk 1–62.

32

„Seitsme linna provints” Septimania Vahemere rannikul moodustati Béziers’i, Elne’i, Agde’i, Narbonne’i, Lodève’i, Maguelonne’i ja Nîmes’i ringkonnast.

33

Vt Mathisen ja Sivan, „Forging a New Identity”.

34

Püha Hieronymus (342–420), Vulgata tõlkija. Tema kroonika tugineb Eusebiose varasematele töödele ja see kujunes kristliku kiriku varase ajaloo peamiseks allikaks. Vt ka L. Valentin, St Prosper d’Aquitaine (Pariis, 1900).

35

Nestoriuse, kes oli aastail 428–431 Konstantinoopoli patriarh ja 5. sajandi peamisi ketsereid, mõistis Efesose kirikukogu hukka selle eest, et ta pidas Kristuse päritolu ühtaegu inimlikuks ja jumalikuks. – Autor

36

Oletatavasti toimus lahing Châlons-en-Champagne’i ümbruses. – Autor

37

E. A. Thompson, The Huns (Oxford, 1999); Christopher Kelly, Attila the Hun: Barbarian Terror and the Fall of the Roman Empire (London, 2008).

38

Sidonius Apollinaris, Letters, tlk O. M. Dalton (Oxford, 1915).

39

K. Zeumer (toim), Leges Visigothorum Antiquiores (Hannover, 1894).

40

Pablo C. Diaz, „Toulouse: The Shadow of the Roman Empire” väljaandes Heather, The Visigoths, lk 330.

41

Vt Ian Wood väljaandes Kathleen Mitchell ja Ian Wood (toim), The World of Gregory of Tours (Leiden, 2002).

42

T. Hodgkin, Theodoric the Goth: The Barbarian Champion of Civilization (London, 1923).

43

Vt J. Gaudemet, „Bréviaire d’Alaric” väljaandes Jean Leclant (toim), Dictionnaire de ll’antiquité (Pariis, 2005).

44

Vt Edward James, The Franks (Oxford, 1998).

45

Gregory of Tours, Historia Francorum, 2.35; ladinakeelne tekst aadressil www. thelatinlibrary.com/gregorytours/gregorytours2. shtml; ingliskeelne tõlge aadressil www.fordham. edu/halsall/basis/gregory-hist.html.

46

Samas, 2.37.

47

Ian Wood, väljaandes Rosamund McKitterick ja Roland Quinault (toim), Gibbon and Empire (Cambridge, 1997).

48

Gibbon, Decline and Fall, 38. ptk.

49

Vt John Moorehead, Justinian (London, 1994).

50

Vt B. Young, „The Missing Archaeology of the Visigoths”, väljaandes The Battle of Vouillé: Symposiumcommemorating the1500th Anniversary, University of Indiana at Urbana Champaign, 12 April 2007; http://theheroicage.blogspot. com/2007_04_01_archive.html.

51

„La Bataille de Voulon”, http://voulon.fr/histoire_42.htm (2010).

52

www.jacobins. mairie-toulouse.fr/patrhist/edifices/menu/listeed_.htm (2010); www.visite.org/aquitaine/fr/patrimoine. php (2010).

53

A. Ferreiro, The Visigoths in Gaul and Spain, AD 418–711: A Bibliography (Leiden, 1998).

54

„Clôitres et monastères disparus de Toulouse”, http://pedagogie.ac-toulouse. fr/culture/religieux/clodaurade.htm (2010).

55

www.corbieresweb.com/montagne-dalaric (2010).

56

Henry Lincoln, The Holy Place: Decoding the Mystery of Rennes-le-Château (Moreton-in-Marsh, 2005); www.rennes-le-chateau-archive.com/ (2010).

57

Henri Boudet, La Vraie Langue celtique et le cromlech deRennes-les-Bains (Carcassonne, 1886; Nîmes, 1999).

58

http://redpill.dailygrail.com/wiki/rennes_le_chateau (2010); http://dreamscape. com/morgana/metis.htm (2010); www.magie-arcadie.be/rennes-le-chateau.htm (2010).

59

Gérard de Sède, L’Or de Rennes, ou La vie insolite de Bérenger Saunière (Pariis, 1967); Michael Baigent, Richard Leigh ja Henry Lincoln, The Holy Blood and the Holy Grail (London, 1982, 2005); R. Andrews ja P. Schellenberger, The Tomb of God (London, 1996); Lynn Picknett ja Clive Prince, The Templar Revelation: Secret Guardians of the True Identity of Christ (London, 1997, 2007); Christian Doumergue, Rennes-le-Château, le grand héritage (Nîmes, 1997); Dan Brown, The Da Vinci Code: A Novel (London, 2003) [e k „Da Vinci kood”, Ersen, 2003].

60

Vt Joseph O’Callaghan, A History of Mediaeval Spain (Ithaca, NY, 1975), 1. ptk, „The Visigothic Kingdom’; Harold Livermore, Twilight of the Goths: The Rise and Fall of the Kingdom of Toledo, 575–711 (Bristol, 2006).

61

Kuningapalee juures Plaza de Oriente väljakul. – Autor

62

D. A. Pharies, A Brief History of the Spanish Language (Chicago, 2007).

63

V. Kouznetsov, Les Alains: cavaliers des steppes, seigneurs du Caucase (Pariis, 1997).

64

August von Platen (1796–1835), „Das Grab in Busento” (1820).

65

Panoraamse ülevaate Dumbartoni kaljust saab aadressil www.flickr.com/photos/ccgd/5512793/. Samuti Dumbarton Rock, John Crae foto; www.clydesite. co.uk/articles/upperriver.asp.

66

Roomlased kutsusid selle nimega Iirimaa kirdeosas elavaid gaeli keelt rääkivaid hõime, kes tungisid Britanniasse 4. sajandi lõpul ja asusid hiljem elama Põhjaväina mõlemale küljele. Nimetus „šotlane” aga hakkas järjest СКАЧАТЬ