Kodaniku kanepilugemik. Kõik, mida igaüks peaks teadma kannabinoididest. Publius

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ avastuse! Teadlased leidsid, et inimkehas leidub kaht tüüpi kannabinoidiretseptoreid, ning panid neile nimeks CB1 ja CB2. See avastus läheb vastuollu alkoholihüpoteesiga, kuna meil pole alkoholiga haakuvaid retseptoreid, alkohol pole osa ühestki füsioloogilisest süsteemist ja võib kergesti põhjustada mürgistust.

      Kannabinoidiretseptorite avastamine loomadel tekitas teadlaskonnas iseenesestmõistetava küsimuse: mis nende külge sobitub? Seekord leiti vastus kiiresti. 1992. aastal avastasid kaks Mechoulami Jeruusalemma laboratooriumis töötanud uurijat esimese kehaomase kannabinoidi. Nad eraldasid anandamiidi ja andsid sellele nime sanskritikeelse sõna järgi, mis tähendab õndsust.

      See ajalootund toob meid teema juurde, milleks on DSI. Võtame selle tükkideks lahti. DSI on ingliskeelne eestähelühend fraasist depolarization-induced suppression of inhibition, depolariseerimistekkelise inhibeerimise pärssimine. See on üks moodustest, kuidas rakud omavahel suhtlevad. Niisugust sidepidamisviisi nimetatakse retro- graadseks ehk vastandsuunaliseks signaaliülekandeks. Kujutlege, et rakud peavad teistele rakkudele märku andma, kuidas läheb – umbes nagu vestlevad inimesed. Retrograadne signaaliülekanne sõelub ja ühtlustab sedasorti suhtlust. See tähendab, et vastuvõtjarakk annab saatjarakule kinnitava märguande, et sõnum on kätte saadud. See on kui peanoogutus, millega annate jutuajamise ajal märku, et olete öeldust aru saanud, ainult et rakutasandil.

      2004. aastal ajakirjas Scientific American ilmunud artikkel pealkirjaga „Kanep meie ajus“ („Brain’s Own Marijuana“) sõnastas selle järgmiselt: „Endogeensed kannabinoidid osalevad retrograadses signaaliülekandes, meie ajus aset leidvas senitundmatus suhtlusviisis.“ Sõna „senitundmatu“ selgitab paljugi. Seepärast ei teagi suurem osa ameeriklastest mitte midagi DSIst, retrograadsest signaaliülekandest ega EKSist. Me kõik oleme mingil määral teadmatusse jäetud ja halvasti informeeritud, rääkimata sellest, et ükski Ühendriikide suurem peavoolu-meediakanal pole neid murrangulisi avastusi kajastanud.

      Oleme selles raamatus käsitlenud juba mitut hämmastavat teemat. Esiteks rääkisime kolme tüüpi kannabinoididest: kehaomastest, taimsetest ja tehislikest. Selgitasime EKSi tähtsust eduka viljastumise ja raseduse juures. Mainisime, et kannabinoididel on tervisejooksu ajal oluline roll kehatemperatuuri ja pulsi moduleerimisel.

      Essee alguses nõudis lünk „XXX“ täitmist lühendiga DSI. Too senitundmatu signaaliülekande süsteem paistab olevat liikide evolutsiooni seisukohast fundamentaalse tähtsusega.

      Ja kuidas oleks nüüd raamatuga „DSI võhikutele“?

      Publius

      (2009)

      Otsinguterminid

      DSI, retrograadne signaaliülekanne ja kannabinoidid (DSI, retrograde signaling and cannabinoids); charas ja kannabinool (charas and cannabinol); Roger Adams ja kannabidiool (Roger Adams and cannabidiol); Raphael Mechoulam; THC ja anandamiid (THC and anandamide); DSE (depolarization-induced suppression of excitation; depolarisatsioonist tingitud närviärrituse pärssimine) ja kannabinoidid (DSE and cannabinoids); POTUS nr 2 John Adams (POTUS 2 John Adams).

      Uurimused ja valitud allikad

      2010: P. Zhu ja D. Lovinger, Developmental alteration of endocannabinoid retrograde signaling in the hippocampus, Neurophysiology, 2010:103:1123–9.

      2006: Y. Kawamura jt, CB1 receptor is the major cannabinoid receptor at excitatory sites in the hippocampus and cerebellum, Neuroscience, märts 2006:26(11):2991–3001.

      2004: R. Nicoli ja B. Alger, The brain’s own marijuana, Scientific American, 22. november 2004.

      2002: A. Kreitzer ja W. Regehr, Retrograde signaling by endocannabinoids, Current Opinion in Neurobiology, 2002:12(3):324–30.

      1992: W. Devane jt, Isolation and structure of a brain constituent that binds to the cannabinoid receptor, Science, detsember 1992:258(5090):1946–9.

      1992: W. Devane jt, A novel probe for the cannabinoid receptor [HU211], Medicinal Chemistry, mai 1992:35(11):2065–9.

      1988: W. Devane jt, Determination and characterization of a cannabinoid receptor in rat brain, Molecular Pharmacology, november 1988:34(5):605–13.

      1964: R. Mechoulam jt, Isolation, structure and partial synthesis of an active constituent of hashish, American Chemical Society, 1964:86(8):1646–7.

      1940: R. Adams jt, Structure of cannabidiol (I.), a product isolated from the marijuana extract of Minnesota wild hemp, American Chemical Society, jaanuar 1940:62(1):196–200.

      1940: R. Adams jt, Structure of cannabidiol (VI.), isomerization of cannabidiol to tetrahydrocannabinol, a physiologically active product, American Chemical Society, september 1940:62(9):24025.

      1896: T. Wood jt, Charas: the resin of the Indian hemp, Chemical Society, 1896:69:539–46.

      5

      Astrotsüüdid ja kannabinoidid

Püüdlus tähtede poole

      Teadus on täis lugusid rottidest või täpsemalt öeldes närilistest. Seda sellepärast, et närilised sobivad hästi laborite uuringumudelite kordamiseks. Teadlased saavad võtta sama liiki närilise, teha sama katse ja saada samu tulemusi. Lisaks leitakse liikide vahel sageli suuri erinevusi.

      Kesknärvisüsteem on loomuldasa väga rangelt reguleeritud osa organismist. Selle ülesanded on elu säilitamise seisukohalt nii tähtsad, et sissetungijate eemale hoidmiseks on püstitatud tugev tõke. Kannabinoidid on ühed vähestest ainetest, mida sellesse eksklusiivsesse VIP-alasse lubatakse. Loodus vormis endokannabinoidsüsteemi tugisambaks, mis peab sekkuma teatud signaalivahetuslike probleemide, näiteks demüelinisatsiooni – närvijätkeid ümbritseva müeliinkihi kaotuse – ja apoptoosi ehk rakusurma ilmnemisel.

      Meile tuttavad kesknärvisüsteemi osad on pea- ja seljaaju. Vaid kümme protsenti kesknärvisüsteemi rakkudest on neuronid. Ülejäänud moodustavad närvitugikoe ehk neurogliia, mille nimetus tähendab kreeka keeles liimi. Kõige arvukamad gliiarakud kesknärvisüsteemis on tähekujulised astrotsüüdid. Need erilised gliiarakud aitavad meil n-ö kõike koos hoida. Nad jagavad närvidele toitaineid, osalevad rakkude signaalivahetuses, tegelevad pärast põletikulisi seisundeid parandamise ja armkoe moodustamisega ning toetavad hematoentsefaalbarjääri ehk aju-vere tõket moodustavaid rakke.

      2006. aastal ilmunud uurimus näitas, et inimeste astrotsüüdid on näriliste omadest arenenumad. Rottide astrotsüüdid kaitsevad ja seiravad umbes 100 000 sünapsit. Inimese astrotsüüdid hõlmavad kuni kaht miljonit sünapsit. Säärane kahekümnekordne keerukuse vahe ajendas uurijaid klassifitseerima astrotsüüte diferentseerivateks rakkudeks, mis meid rottidest eristavad.

      Astrotsüüdid mängivad elulist rolli keha müelinisatsiooniprotsessis. Meie närvide aksonid ehk telgniidid on kaetud müeliini, kaitsva elektriisolatsioonmaterjaliga. Müeliini moodustumine algab juba loote kujunemise ajal ja kestab kogu täiskasvanuea. Teaduslikud uuringud on tuvastanud seose sünapside töö, astrotsüütide ja müelinisatsiooni vahel. Samuti näitavad uuringud, et EKS abistab astrotsüüte müeliinikihi loomisel ja remontimisel. Näiteks peavad astrotsüüdid põletiku puhkedes tootma valke, mis kutsuvad esile armkoe moodustumise. Juba 1998. aastal läbi viidud uuring näitas, et kannabinoidid kannustavad astrotsüüte põletiku ravimiseks vajalikke valke tekitama.

      2008. aastal läbi viidud uuring näitas, kuidas astrotsüüdid ja EKS veel koostööd teevad. Teadlased avastasid, et hipokampuseks nimetatava ajupiirkonna СКАЧАТЬ