Kodaniku kanepilugemik. Kõik, mida igaüks peaks teadma kannabinoididest. Publius

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ ootan ma kannatlikult, et saaksin kunagi hankida kanepit sama lihtsalt kui farmatseutilisi ravimeid, millel mu hulgi- skleroosi leevendada ei õnnestunud.

      Ma tahaksin, et te hoomaksite minu loos avastamis- ja paranemisrõõmu. Kõik lood ei ole nii rõõmsad. Enne mind on paljud patsiendid kannatanud kanepikeeluseaduste tagajärgede all; paljud on surnud ja paljud surevad edaspidigi. Kuni me seaduste muutumist ootame, lohistatakse patsiente läbi kohtusüsteemi ja neile keelatakse vajalikku ravimit. Üks märkimisväärne näide on Jonathan Magbie, 24-aastane noormees, kes suri 2004. aastal Washingtoni vanglas. Talle määrati kümnepäevane vabadusekaotus, kuna ütles kohtunikule, et ei kavatse kannabinoidide pruukimist lõpetada. Magbiel oli kõigi jäsemete halvatus ja ta tarvitas kanepit selle valuliste sümptomite leevendamiseks. Nelja-aastaselt jäi ta koolibussist väljudes purjus juhi roolitud auto alla. Õnnetus röövis Magbielt kaelast allpool liikumisvõime, pärssides kasvu ja sundides ta eluks ajaks ratastooli.

      Kohus oleks pidanud eeskätt arvestama Magbie tervisega. Magbie ei saanud liikuda ilma lõua abil juhitava ratastoolita ning ta vajas öösiti trahheotoomiatoru, südamestimulaatorit ja hingamisaparaati. Kuna kongi hingamisaparaati ei lubatud, tekkis tal kopsupõletik. Ta suutis kõnelda vaid sosinal ning vanglaametnike tähelepanu äratamiseks tuli tal ratastooliga kongi sisseseadet rammida. Magbie käitumine ilmselt ärritas valvureid, mistõttu pandi ta luku taha haiglaosakonda, kus puudus paanikanupp. Vaatama mindi teda alles järgmisel hommikul, kui ta oli juba surnud.

      Kui Magbie üksi vangikongis suri, oli möödunud tükk aega päevast, mil teda pildistati koos Ronald Reaganiga, kes oli POTUS nr 40. Me vajame oma poliitilistelt liidritelt midagi palju enamat kui hea-tuju-pilte, meil on vaja uusi kanepiseadusi. Ma kardan päeva, mil mind vahistatakse ja mul keelatakse tarvitada oma ravimit. Ükski kannatlik inimene ei peaks taluma sellist ebaõiglust – eriti mitte õigluse nimel.

      Publius

      (2010)

      Otsinguterminid

      Kannabinoidid, müeliin ja remüelinisatsioon (cannabinoids, myelin and remyelination); kannabinoidid ja valu (cannabinoids and pain); Jonathan Magbie, Colbert King ja Reagan; ravikanep Columbia ringkonnas 1998. aastast tänaseni (1998–present DC medical cannabis); Dale Gieringer.

      Uurimused ja valitud allikad

      2011: The Exile Nation Project: Charles Shaw’ dokumentaalfilm, ExileNation.org.

      2010: P. Tyagi jt, Functional role of cannabinoid receptors in urinary bladder, Indian Journal of Urology, jaanuar–märts 2010:26(1):26–35.

      2009: 9. detsembril lubas USA kongress Columbia ringkonnal hakata rakendama 1998. aasta ravikanepiseadust; Magbie suri 2004.

      2009: P. Anand jt, Targeting CB2 receptors and the endocannabinoid system for the treatment of pain, Brain Research Review, aprill 2009:60(1):255–66.

      2008: A. Arevalo-Martin jt, CB2 cannabinoid receptors as an emerging target for demyelinating diseases: from neuroimmune interactions to cell replacement strategies, British Journal of Pharmacology, jaanuar 2008:153(2):216–25.

      2006: A. Hohmann ja R. Suplita, Endocannabinoid mechanisms of pain modulation, American Association of Pharmaceutical Scientists, november 2006:8(4):E693–E708.

      2005: C. King, A searing portrait of abuse, Washington Post, 26. november 2005.

      2003: A. Arevalo-Martin jt, Therapeutic action of cannabinoids in a murine model of multiple sclerosis, Neuroscience, aprill 2003:23(7):2511–6.

      9

      Jah, magada! Võib-olla undki näha

– Shakespeare

      Arstid ja luuletajad on ühel nõul, et magamisel ja unenägudel on tervise seisukohast tähtis roll. Lihtne loogika näitab, et need on inimeksistentsi kogemise põhialus. Seda kinnitavad uuringud, mis näitavad, et uni vähendab stressi, parandab ärksust ja mälu, aitab organismi tervendada ja taastab värske vaimu.

      Meie „ööpäevaringsuse kultuur“, mis teeb aja mahavõtmise ja puhkamise keeruliseks, häirib meie une-ärkveloleku tsükli loomulikke rütme. See tekitab palju unehäireid. Suurem osa tavalistest unerohtudest, olgu need retsepti- või käsimüügiravimid, tekitab mitmeid probleeme. Mõned lihtsalt ei mõju, teised aga tekitavad sõltuvust. Seda sellepärast, et need n-ö tulistavad märgist mööda. Need pole kannabinoidipõhised ega aktiveeri organismi „sisseehitatud“ unerohtu, endokannabinoidsüsteemi.

      „Oo, uni, magus uni,

      sa põetaja, kuis kohutasin sind,

      et sa ei taha sulgeda mu lauge

      ning unustust mu meeltele ei laota?“ 11

      Siit king pigistabki. Loodus on meile juba unerohud välja kirjutanud – nendeks on endokannabinoidid ja retrograadne signaaliülekanne. Selle süsteemi aktiveerumisel saab uni alata. Minu isiklik kogemus unehädadega pole midagi ebatavalist. Kanepi kasutamine loodusliku „põetaja“ aktiveerimiseks hõlbustas üleminekut teadvelolekust uneseisundisse.

      Paljud inimesed kasutavad kanepit une kvaliteedi parandamiseks. Nad kinnitavad ka, et selline unekogemus on hea. Sama ei saa öelda farmatseutiliste unerohtude ja nendega seoses teatatud kõrvatoimete kohta, milleks võivad olla näiteks peapööritus, gripisümptomid ja hommikune uimasus. Samuti ei too kannabinoidide kasutamine kaasa hirmuäratavaid pikema uneskõndimise või, mis veelgi ohtlikum, uneseisundis autojuhtimise juhtumeid. Tungiv soov normaalse ööune järele ajendab inimesi selliseid äärmuslikke kõrvaltoimeid siiski välja kannatama.

      „Ma reisist väsinuna heidan sängi,

      et liikmeid kosutada unes heas,

      mu keha puhkab, vaim ent tunneb ängi,

      sest siis mul algab rändamine peas.“ 12

      Une ja kannabinoidide teemalised teadusuuringud tõotavad enamat. Ajakiri Chemistry & Biodiversity Journal andis 2007. aastal teada, et kanepiekstrakti saanud patsientide uni oli rahulikum, nende sooritus päevasel ajal tõhusam ja elukvaliteet parem. 2000 kannabinoidravimit tarvitanud patsienti hõlmanud uurimus leidis, et nende subjektiivsed uneparameetrid olid märkimisväärselt paranenud.

      Ameeriklased kulutavad unerohtudele aastas ligi kolm miljardit dollarit. Veel mitmeid miljoneid panustatakse meile farmatseutiliste ravimite müümiseks. Meie valitsus on seda märganud. USA tervishoiuinstituutide riiklik büroo (NIH) kutsub üles unetust ja selle ravivõimalusi põhjalikumalt uurima. Paljude unetuse ravimiseks pruugitavate medikamentide pikaajalisi mõjusid pole uuritud, ehkki patsiendid võtavad neid reeglina aastaid järjest. Enamgi veel – nagu näitab NIH hiljutine aruanne, ei ole mõned unetuse ravimiseks laialdaselt rakendatavatest raviviisidest, kaasa arvatud ravi antidepressantide ja antihistamiinidega, unetuse ravimiseks üldse ametkondlikku heakskiitu saanud.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно СКАЧАТЬ