21 maailmakuulsat heliloojat. Laura Grünberg

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ äärmiselt keeruka mitmehäälse helitöö. Esimest korda akadeemia ajaloos valiti selle liikmeks nii noor helilooja. Mozarti anne oli veel ühe hiilgava võidu saavutanud.

      Itaalias viibimise ajal laiendas Mozart märgatavalt oma silmaringi ja rikastas teadmistepagasit. Vastuvõtlikule poisile avaldasid tugevat muljet kuulsate itaalia heliloojate, maalikunstnike, skulptorite meistritööd. Ta käis palju ooperis, kontsertidel, osales rahvapidustustel, uuris hoolikalt itaalia ooperilauljate laulmismaneeri, instrumentaal- ja vokaalmuusikat. Tema oma sümfooniad, ooperid ja paljud muud teosed, kirjutatud Itaalias ja hiljem, annavad tunnistust, kui põhjalikult noor helilooja itaalia muusika iseloomu ja varasalve tundma oli õppinud.

      Wolfgangi edu oli ületanud kõik isa ootused. Leopold Mozart oli kindel, et nüüd oli ta tõepoolest oma poja saatuse korraldanud ja tema edasisele elule kindla aluse pannud. Wolfgangil pole vaja elada igavat provintsimuusiku elu Salzburgis, kus pole isegi ooperiteatrit ja võib kohata vaid äärmiselt piiratud muusikahuvi.

      Paraku polnud isa lootustel määratud täide minna. Kõik noore muusiku, kelle nimi oli igaühe huultel, katsed leida Itaalias tööd jäid edutuks. Mitte keegi tähtsatest ja mõjuvõimsatest metseenidest ei vaevunud geniaalset noorukit, endist imelast, vääriliselt hindama. Itaallasi tegi valvsaks Mozarti ande omanäolisus, tema muusika tõsidus ja mõtlikkus, mittevastavus traditsioonilisele maitsele. Mozartitel ei jäänud üle muud kui koju, halli argipäeva tagasi pöörduda. Noort geeniust alles äsja ümbritsenud kuulsusesära muutis kodutee eriti rõõmutuks. Lõbu ja lust oli läbi. Itaallased unustasid Mozarti kiiresti. Mitte kordagi elus ei pöördunud ta sinna enam tagasi. Raske, ent õnnelik lapsepõlv ja noorukiiga olid lõppenud. Algas täiskasvanuelu, täidetud loomepalanguist ja täitumatutest lootustest.

      Kodulinn võttis kuulsad rändurid vastu ebasõbralikult. Vana krahv, kes suhtus Mozartite pikkadesse äraolekutesse leplikult, oli surnud. Salzburgi uus peapiiskop, krahv von Colloredo, osutus võimukaks ja julmaks meheks. Noores Mozartis, kelle ta oma kapelli kontsertmeistriks määras, tajus krahv kohe isepäist mõtlejat, kes ei talunud, et teda jõhkralt koheldakse. Seega kasutas ta ära iga võimaluse noormeest solvata. Colloredo nõudis oma teenijaskonnalt, kelle hulka ta arvas ka Mozarti, vastuvaidlematut kuuletumist.

      Selles väljapääsmatus olukorras vannutas isa Leopold poega leplikkusele ja sõnakuulmisele. Wolfgangile käis see üle jõu. Talle oli solvav, et teda koheldakse kui teenrit. Samuti ei pakkunud talle rahuldust vaimuliku muusika, mida krahv eriti armastas, ja väikeste meelelahutuslike palade kirjutamine. Ta unistas ooperite komponeerimisest, elust, mida täidaks huvitav, tõsine muusika, peenetundelisest ja vastuvõtlikust publikust.

      Nõutanud endale suure vaevaga puhkuse, sõitis Wolfgang koos emaga Pariisi. Ta oli 22-aastane. Kas tõesti oli ka Prantsusmaa kunagise imelapse unustanud? Pealegi oli tema anne nende aastate jooksul vaid kasvanud ja arenenud. Ta oli kirjutanud juba ligi kolmsada helitööd, mis esindasid kõige erinevamaid žanre. Teda oli tunnustatud koguni Itaalias!

      Aga ka Pariisis ei leidunud Mozartile kohta. Tema katsed korraldada kontserte või saada ooperitellimusi jäid tulemusteta. Ta elas tagasihoidliku võõrastemaja numbritoas ja teenis leivaraha näruste krosside eest muusikatundide andmisega. Kõige tipuks haigestus tema ema üleelatud pingete tagajärjel ja suri. Mozart oli meeleheitel. Ees ootas üksnes veel suurem üksindus ja vihatud ametikoht Salzburgis.

      Pariisi-aja loominguliseks tulemuseks oli viis suurepärast klavessiinisonaati, milles väljendus kogu tema talendi jõud ja küpsus.

      Aastatel 1775–1777, mis tuli taas veeta Salzburgis, kirjutas Mozart lisaks peapiiskopi tellitud arvukatele vaimulikele helitöödele ja n-ö tarbemuusikale – eramajades mängimiseks mõeldud serenaadidele – suurel hulgal soolokontserte. Nende hulgast eriti tähelepanuväärsed on viiuli- ja klaverikontserdid koos orkestriga. Siin oli Mozart saavutamas oma soolokontsertide tipptaset. Tohutu populaarsuse on võitnud tema viiulikontserdid A-duur ja D-duur, mis vapustavad oma julguse, ereda kujundlikkuse, temaatilise materjali ilu, vormilise sära ja harmooniaga.

      Alandav moosekandi-teenri positsioon tegi Mozarti elu Salzburgis väljakannatamatuks. Krahv Colloredo keelas tal isegi oma loata kontsertidel esinemise. Et kuulsat muusikut veelgi rohkem alandada, sundis ta teda einestama koos muu teenijaskonnaga lauas, kus helilooja võis küll istuda kõrgemal lakeidest, ent alamal kokkadest. Samal ajal etendus Münchenis hiilgava eduga Mozarti uus opera seria Idomeneo, re di Creta.

      Mozarti ooperiloomingu arengus kujutab Idomeneo endast olulist etappi. Selle olulisus avaldub selles, et Mozart, võtnud kõik parema Glucki opera seria’test2 ja loomingust, mõtestas need traditsioonid oma loominguliste põhimõtete vaimus ümber ja jõudis sel kombel ooperite loomiseni, mis kujutavad endast tema heliloomingu tippu.

      Idomeneomenu veenis Mozartit lõplikult, et ta talitab õukonnamuusiku sõltuvusseisundist loobudes õigesti. Tema kannatus oli ammendunud, mitte miski ei suutnud teda enam kõrvale kallutada kindlast otsusest hüljata oma teenistuskoht, olgu või materiaalse kindlustatuse kaotamise hinnaga. Ta esitas krahvile kirjaliku lahkumispalve. Peapiiskop mitte üksnes ei vastanud sellele keeldumisega, vaid külvas Mozarti lisaks veel sõimuga üle. Mozart kirjutas uue avalduse: kui ta aga vastuse järele läks, viskas peapiiskopi ülemkammerhärra kahv Arco ta välja. Pärast seda oli Mozart mitu päeva lähedal hingelisele kriisile. Toibudes otsustas ta Salzburgi mitte kunagi enam tagasi pöörduda ja Viini jääda. 1781. aastal kolis helilooja Viini ja elas siin oma elupäevade lõpuni. “Minu õnn algab alles nüüd,” kirjutas ta isale. Nii algas Mozarti elu viimane kümmeaastak, tema talendi suurima õitsengu aastad.

      Peatselt helilooja abiellus. Mozarti abielu kujunes üldjoontes õnnelikuks. Ta naitus Constanze Weberiga, lõbusa, elurõõmsa ja sümpaatse neiuga. Wolfgangi ja Constanze sõprus oli kiiresti üle kasvanud vastastikuseks armastuseks. Mozarti tundeid mõjutas ka mõrsja nime kokkulangevus ooperi, mille loomisel ta parajasti töötas, kangelanna nimega. Kuid nende soov oma saatused ühendada kohtas nii Mozarti isa kui ka Constanze ema vastuseisu. 1782. aasta augustis viis Mozart oma mõrsja emakodust ära ja lasi end temaga salaja laulatada.

      Viini Saksa teatri tellimusel kirjutas Mozart koomilise ooperi “Haaremirööv”. Sel ajal oli Viinis, nagu ka teistes Austria linnades, ülimalt populaarne itaalia muusika. See vastas rahva maitsele ja meeldis ka õukondlikele ringkondadele.

      Kirjutada rahvuslik ooper koduses saksa keeles oli olnud helilooja ammune unistus. Publik võttis Mozarti ooperi vaimustusega vastu. Ainult keisrile tundus see liialt keeruline. “Kohutavalt palju noote, mu armas Mozart,” pillas ta heliloojale rahulolematult. “Täpselt nii palju kui vaja, teie majesteet,” vastas Mozart väärikalt.

      “Haaremiröövi” süžee on tüüpiline 18. sajandi ooperile. Kuid vaatamata süžee tüüpilisusele ei olnud mitte üheski tolleaegses ooperis sellist mahedat ja peent tegelaste ja nende tunnete muusikalist karakteristikat, süvenemist nende psühholoogiasse, niisugust lüürilistes tegelaskujudes ilmnevat hingestatust ja poeetilisust ning sääraseid teravmeelseid ja humoorikaid koomilisi tegelasi nagu Mozartil.

      Viini-elu alustamine kulges Mozartil raskelt. Omamata ei alalist töökohta ega omaste ja sugulaste toetust ning kaotanud senised sidemed, oli ta sunnitud kurnatuseni tööd rabama: muusikat kirjutama, tunde andma, kontsertidel esinema. Lisandus veel muretsemine isa ja õe pärast, keda tal polnud võimalik toetada.

      “Haaremiröövi” menu avas Mozartile taas Viini kõrgema seltskonna losside ja salongide uksed. Ta sõlmis kiiresti sidemed mõne metseeniga, tutvus tuntud Euroopa muusikutega. Sai tuttavaks ka Haydniga. Sügava austuse märgiks temast vanema kaasaegse muusikaalaste teenete vastu pühendas Mozart talle kuus kvartetti. Haydn oli üks vähestest, kes mõistis ja hindas Mozarti ande kogu sügavust. “Ma pean teie poega suurimaks heliloojaks, kellest ma kunagi kuulnud olen,” ütles ta Mozarti isale.

СКАЧАТЬ