21 maailmakuulsat heliloojat. Laura Grünberg

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ raamidest palju kaugemale. Tema missa ja passioonid on monumentaalsed kontsertteosed. Nende ettekandmises osalevad solistid, koor, orkester, orel. Oma kunstiliselt tähenduselt kujutavad kantaadid, passioonid ja missa endast kolmandat, kõige kõrgemat tippu helilooja loomingus.

      Kirikuisad olid Bachi muusikaga ilmselgelt rahulolematud. Nagu varemailgi aastail, peeti seda liiga kirkaks, ilutsevaks, inimlikuks. Ja tõepoolest, Bachi muusika ei vastanud kiriku rangele olemusele, vaid läks sellega ja kõigist maistest rõõmudest lahtiütlemisega pigem vastuollu.

      Kõrvuti suurte vokaal-instrumentaalteostega jätkas Bach klaverimuusika kirjutamist. Pea samaaegselt Missaga valmis tema kuulus “Itaalia kontsert”. Helilooja lõpetas ka “Hästitempereeritud klaveri” teise, 24 uuest prelüüdist ja fuugast koosneva osa.

      Lisaks ulatuslikule loometööle ja töötamisele kirikukoolis osales Bach aktiivselt Leipzigi ülikooli Collegium musicum tegevuses. See kujutas endast muusikasõprade ühingut, kes korraldas linnakodanikele just ilmaliku, mitte vaimuliku muusika kontserte. Collegium musicum’i kontsertidel oli Bachil suur menu nii solisti kui ka dirigendina. Ühingu kontsertide jaoks kirjutas ta rohkesti ilmaliku loomuga orkestri-, klaveri- ja vokaalpalu.

      Paraku tõi Bachi põhitöö – kiriku koorikooli juhatamine – talle üksnes muret ja ebameeldivusi. Rahasummad, mis kirik koolile eraldas, olid armetud ning kooripoisid käisid ringi tühja kõhuga ja kehvalt riides. Ei olnud neil ka erilisi muusikuandeid. Enamasti võeti kooli uusi kooripoisse Bachi arvamust küsimata. Ka kooli orkester oli enam kui tagasihoidlik: neli pasunat ja neli viiulit!

      Kõik palved kooli toetada, millega Bach linnavalitsuse poole pöördus, jäid tähelepanuta. Kantori oma asi, kuidas ta kooliga hakkama saab…

      Lohutust ja rõõmu pakkusid talle vaid loometöö ja perekond. Kõik kolm poega – Wilhelm Friedemann, Carl Philipp Emanuel, Johann Gottfried Bernhard – osutusid andekateks muusikuteks. Juba isa eluajal said nad tuntuks ka heliloojatena. Suure musikaalsusega paistis silma ka helilooja teine naine Anna Magdalena Bach, kellel oli suurepärane muusikaline kuulmine ja ilus tugev sopran. Hea laulja oli ka Bachi vanem tütar. Oma perekonna jaoks kirjutas helilooja vokaalseid ja instrumentaalseid ansamblipalu.

      Viimastel eluaastatel tabas Bachi tõsine silmahaigus. Ebaõnnestunud operatsiooni tagajärjel jäi ta päris pimedaks. Ent ta jätkas ikka veel komponeerimist, dikteerides oma teoseid ülesmärkimiseks. Bachi surm jäi muusikaavalikkusest peaaegu märkamata. Ta unustati kiiresti. Kurvaks kujunes ka tema abikaasa ja noorima tütre saatus. Anna Magdalena suri kümme aastat hiljem vaestemajas. Noorem tütar Regina vireles suures puuduses, viimastel eluaastatel aitas teda Beethoven.

      FRANZ JOSEPH HAYDN

      1732–1809

       FRANZ JOSEPH HAYDNI TEOSEID

      Sümfooniad – sümfoonia nr 1 D-duur (1759)

      Sümfoonia nr 3 G-duur (1760)

      Sümfoonia nr 6-8, “Hommik”, “Keskpäev”, “Õhtu”

      (1761)

      Sümfoonia nr 42 D-duur (1771)

      Sümfoonia nr 45 fis-moll, “Lahkumissümfoonia”

      (1772)

      Sümfoonia nr 73 D-duur, “Jaht” (1781)

      Sümfoonia nr 82-87, “Pariisi sümfooniad”

      (1785–1786)

      Sümfoonia nr 92 G-duur, “Oxfordi sümfoonia”

      (1789)

      Sümfoonia nr 93-104, “Londoni sümfooniad”

      (1791–1795)

      Oratooriumid – “Loomine” (1798)

      “Aastaajad” (1801)

      Keelpillikvartetid – op. 20 “Päikesekvartetid” (1772)

      Op. 33 “Skertsokvartetid” (1781)

      Op. 50 “Preisi kvartetid” (1784)

      6 missat (1796-1802)

      Haydnit loetakse õigustatult klassikalise sümfoonia ja keelpillikvarteti stiili kujundajaks, suureks klassikalisele instrumentaalmuusikale alusepanijaks, nüüdisaegse orkestri loojaks.

      Franz Joseph Haydn sündis 31. märtsil 1732 Alam-Austrias, väikeses Rohrau nime kandvas kolkas Ungari piiri lähedal. Tema esivanemad olid põlised austria-saksa käsitöölised ja talupojad. Josephi isa Mathias oli tõllassepp. Ema – sündinud Anna Maria Koller – töötas köögitüdrukuna.

      Just isalt pärisid Haydnite perekonna lapsed musikaalsuse ja armastuse muusika vastu. Väike Joseph äratas muusikutes huvi juba viieaastaselt. Tal oli suurepärane muusikaline kuulmine ja mälu ning hea rütmitunne. Kõiki vaimustas ka poisikese hõbedaselt helisev lauluhääl.

      Tänu väljapaistvatele muusikalistele võimetele võeti poiss kõigepealt Heinburgi väikelinna kirikukoori ja seejärel Viini Sankt Stephani kiriku (peakiriku) koorikapelli. See oli Haydni jaoks otsustava tähtsusega, kuna oli ainus võimalus saada muusikaharidust.

      Kooris laulmine jäigi Haydni ainsaks, kuigi heaks koolituseks. Poisi võimed arenesid kiiresti ja talle hakati usaldama raskeid soolopartiisid. Kirikukoor esines sageli ka linnapidustustel, pulmades ja matustel. Samuti kutsuti koori laulma õukonnapidudele. Ja kui palju aega kulus veel proovidele ja esinemistele Sankt Stephani kirikus endas! Kõik see tähendas noorukeste kooripoiste jaoks ränka koormust.

      Joseph oli taibukas ja kõike uut kiiresti omandav. Ta leidis koguni veel aega tegelda viiuli- ja klavikordimänguga ning tegi selleski osas märkimisväärseid edusamme. Seevastu ei tahetud kuidagi toetada tema katseid ise muusikat kirjutada. Üheksa kooriaasta jooksul sai ta kapelli juhatajalt kõigest kaks kompositsioonitundi!

      Kui Haydnil algas häälemurre, mis muutis võimatuks kooris laulmise, vallandati ta pikemalt tseremoonitsemata. Noorukil tuli nüüdsest alustada iseseisvat elu, kannatades puudust ja näguripäevi, ent tehes seejuures pidevat ja visa tööd.

      “Kui ma lõpuks oma hääle kaotasin,” kirjutas Haydn oma märkmetes, “tuli mul tervelt kaheksa aastat kuidagiviisi toime tulla noorukite õpetamise varal.”

      Muide, ka tundide andmise võimalust ei saanud ta kohe. Enne seda tuli läbi elada meeleheitlik tööotsingute aeg. Ühtteist õnnestus tal leida – äraelamiseks küll kaugeltki mitte piisavat, kuid vähemalt näljasurmast päästvat. Haydn hakkas andma laulu- ja muusikatunde, mängis peoõhtutel ja vahel ka lihtsalt tänaval viiulit. Tellimusel kirjutas ta ka mõned oma esimesed muusikapalad. Kuid kõik see oli juhuteenistus. Noormees mõistis, et kui ta tahab heliloojaks saada, tuleb tal palju ja visalt õppida. Ta hakkas uurima muusikateooriat, sealhulgas Johann Matthesoni ja J. J. Fuxi töid.

      Tulusaks osutus koostöö Viini koomiku Johann Joseph Kurz-Bernardoniga – tol ajal Viinis väga populaarse andeka näitleja ja farsside autoriga.

      Haydniga tutvunud Kurz-Bernardon nägi noormehes kohe vajalikku sädet ja pani talle ette kirjutada muusika tema enda loodud koomilise ooperi libretole “Kõver kurat” СКАЧАТЬ