21 maailmakuulsat heliloojat. Laura Grünberg

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ lauljatar Luigia, Napolist pärit mauritar – oli aga kõigest 19. Ja väga võluv neiu. Luigia läbisaamine abikaasaga oli halb, täpselt nagu Haydnil oma naisega. Surmani tüdinud oma riiakast ja rumalast Maria Annast, armus helilooja Luigiasse. See kirg vältas aja jooksul küll vähehaaval jahtudes ja tuhmudes Haydni vanuripõlveni välja. Ilmselt Luigia ka vastas Haydni tunnetele, ehkki tema suhtumises ilmnes rohkem omakasupüüdlikkust kui siirust. Igal juhul nõudis ta alatasa ja väga visalt Haydnilt raha.

      Sosistati koguni (pole teada, kas see ka tõele vastas), et Luigia poja Alois Anton Nicolause isa oli tegelikult Haydn. Haydn hoolitses lausa isalikult ka lauljanna vanema poja Pietro eest, võttes osa nii poisi õpetamisest kui ka kasvatamisest.

      Hoolimata oma sõltlase-seisundist ei tahtnud Haydn vürsti teenistusest lahkuda. Noil aegadel oli töötamine õukonnakapellides või kirikukoori juhatamine muusiku ainsad võimalused elatist teenida. Enne Haydnit polnud veel ükski helilooja söandanud proovida taolise tööta hakkama saada. Nõnda ei riskinud alalisest töökohast loobuda ka Haydn.

      1791. aastal, kui Haydn oli juba ligi 60-aastane, suri vana vürst Eszterházy. Tema pärija, kes muusikast suuremat ei pidanud, saatis kapelli laiali. Ent Haydnist ta siiski ei loobunud – eks temagi edevust kõditanud tahtmine, et niivõrd kuulsaks saanud heliloojat peetaks endiselt tema kapellmeistriks. Seetõttu määras noor Eszterházy Haydnile pensioni, millest piisas, et tema “teener” kellegi teise teenistusse ei astuks.

      Haydn oli õnnelik. Lõpuks ometi oli ta saavutanud vabaduse ja sõltumatuse! Ta vastas nõustuvalt ettepanekule reisida Inglismaale kontserte andma. Esimest korda nägi ta merd. Kui palju kordi oli ta sellest unistanud, püüdes silme ette manada piiritut vetevälja, laineid, vee muutlike värvitoonide ilu. Kunagi nooruses oli ta isegi üritanud luua oma muusikaga pilti mäslevast merest.

      Elamusterohkeks kujunes ka edasine Inglismaa-reis. Kontserdid, kus ta ise oma teoste ettekandmist dirigeeris, läksid triumfaalse eduga. Säärast suurt avalikku heakskiitu oma muusikale koges Haydn esmakordselt. Oxfordi ülikool nimetas ta koguni oma auliikmeks.

      Haydn käis Inglismaal kaks korda. Nende aastate jooksul kirjutas ta oma kuulsad 12 “Londoni sümfooniat”. Need teosed kujunesid tema sümfoonilise muusika tippsaavutuseks. Tema anne oli täielikult õitsele puhkenud. Muusika oli muutunud sügavamaks ja väljendusrikkamaks, sisu tõsisemaks, orkestri kõlavärvingud külluslikumaks ja mitmekesisemaks.

      Vaatamata suurele hõivatusele leidis Haydn siiski mahti uuema muusika kuulamiseks. Eriti tugeva mulje jätsid talle tema vanema kaasaegse, saksa helilooja Händeli oratooriumid. Händeli muusika mõju oli nii suur, et naasnud Viini, kirjutas Haydn ka ise kaks oratooriumi – “Loomine” ja “Aastaajad”.

      “Loomise” sisu on erakordselt lihtne ja naiivne. Oratooriumi esimesed kaks osa pajatavad, kuidas maailm Jumala tahtel alguse sai. Kolmas, viimane osa räägib Aadama ja Eeva elust paradiisis kuni pattulangemiseni.

      Helilooja eluajal oli “Loomine” tohutult menukas ja lisas Haydni kuulsusele veelgi rohkem aupaistet. Ent kõlas siiski ka kriitilisi hääli. Oratooriumi naiivne kujundlikkus šokeeris eelkõige filosoofe ja esteete, kes pooldasid “ülevamat” muusikat.

      Vene muusikakriitik ja helilooja Aleksander Serov kirjutas “Loomisest” vaimustatult: “Milline giganditöö on see oratoorium! Seal on muide üks aaria, mis kujutab lindude loomist – loodushelisid jäljendava muusika tõeline tippsaavutus –, ja seejuures milline energia, milline lihtsus, milline naiivne graatsia! Kaheldamatult on sellele raske võrdset leida.”

      Siiski võib “Aastaaegade” oratooriumi pidada “Loomisest” tähenduslikumaks teoseks. Mõlema oratooriumi teksti oli kirjutanud van Sviten. “Aastaajad” on oma helikeelelt mitmekesisem ja sügavalt inimlik mitte üksnes sisult, vaid ka vormilt. See on terviklik filosoofia, looduspiltide ja Haydni patriarhaalse talupoegliku moraali entsüklopeedia, mis ülistab tööd, loodusearmastust, maaelu võlusid ja naiivset hingepuhtust. Lisaks lubas selle oratooriumi sisu luua Haydnil terviklikult äärmiselt kooskõlalise ja lõpetatud, harmoonilise muusikalise kontseptsiooni.

      “Aastaaegade” mahuka partituuri kirjapanemine ei olnud raugastuvale Haydnile kerge, nõudes temalt rohkesti närvipinget ja unetuid öid. Töö lõpetamise eel piinasid teda peavalud ja painavad muusikakatked.

      “Londoni sümfooniad” ja kaks oratooriumi kujunesid Haydni heliloomingu tipuks. Pärast oratooriume ei kirjutanud ta praktiliselt enam midagi. Elu oli olnud liialt pingeline. Tema jaks oli raugemas. Viimased eluaastad veetis helilooja väikeses majakeses Viini äärelinnas. Selles vaikses ja üksildases kodus pakkusid talle vaheldust vaid tema talendi austajate külaskäigud. Vestlused puudutasid minevikku. Eriti meeldis Haydnile meenutada oma noorust – rasket, töörohket, ent tulvil julgeid, avastuslikke otsinguid.

      Haydn suri 1809. aastal ja maeti Viini. Hiljem korraldati tema põrmu ümbermatmine Eisenstadti, kus ta oli veetnud nii suure osa oma elust.

      WOLFGANG AMADEUS MOZART

      1756–1791

       WOLFGANG AMADEUS MOZARTI TEOSEID

      Ooperid –Idomeneo (1781)

      “Haaremirööv” (1782)

      “Teatridirektor” (1786)

      “Figaro pulm” (1786)

      “Don Giovanni” (1787)

      Cosi fan tutte (“Nii teevad kõik”, 1790)

      “Võluflööt” (1791)

      Sümfooniad – 35. sümfoonia “Haffner” (1782)

      36. sümfoonia “Linz” (1783)

      38. sümfoonia “Praha” (1786)

      39. sümfoonia Es-duur (1788)

      40. sümfoonia g-moll (1788)

      41. sümfoonia C-duur (“Jupiter”, 1788)

      Klaverikontserdid – 20. -22. klaverikontsert (1785)

      26. klaverikontsert (1788)

      27. klaverikontsert (1791)

      Missa c-moll (1783)

      Klaverisonaat c-moll (1784)

      “Reekviem” (1791)

      Pjotr Tšaikovski on kirjutanud ühes omapäevikus: “Minu sügava veendumuse kohaselt on Mozart kõrgeim punkt, kulminatsioon, mille ilu muusikasfääris on saavutanud. Mitte keegi teine ei ole pannud mind niimoodi nutma ning värisema vaimustusest ja oma läheduse tunnetamisest millegagi, mida me nimetame ideaaliks, nagu tema. Mozartis armastan ma kõike, sest armastame me ju kõike inimeses, kellele kuulub meie tõeline armastus. Eelkõige käib see aga “Don Giovanni” kohta, kuna tänu sellele sain ma teada, mis on muusika.”

      Anton Rubinstein oma raamatus “Muusika ja selle esindajad” on aga hüüatanud: “Igavene päikesepaiste muusikas, sinu nimi on Mozart!”

      Kui lähtuda Goethe väitest, et inimkonna suurkujud võlgnevad oma ande ja intellekti eelkõige emale, siis Mozarti puhul ei pidanud see küll paika, kuna Maria Anna Mozart ei küündinud mitte üheski suhtes СКАЧАТЬ