Tantra. Ülim mõistmine. Osho

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ aga mitte halb inimene. Pole olemas halba ega head, on ainult tarkus ja rumalus. Kui oled rumal, siis kahjustad ennast ja teisi, ja kui oled tark, siis ei kahjusta sa kedagi – ei teisi ega ennast. Pole olemas pattu ega voorust; tarkus on kõik. Kui tahate seda vooruseks nimetada, siis nimetage. Ja on olemas teadmatus; kui soovite, siis nimetage seda patuks. See on ainus patt.

      Niisiis, kuidas muuta teie teadmatus tarkuseks? See on ainus muutus, ja teie ei saa seda vägisi sundida; see juhtub siis, kui olete vabad ja loomulikud.

      „… jäädes vabaks ja loomulikuks,

      võib ikke murda –

      ja saavutada vabanemise.”

      Inimene muutub täiesti vabaks. See on alguses raske, sest vanad harjumused on ikka veel alles ja sunnivad teid midagi tegema. Te tahaksite vihane olla, ent vanast harjumusest naeratate. On inimesi, kelle puhul võib kindel olla, et nad on naeratades vihased. Oma naeratusega näitavad nad välja viha. Nad peidavad midagi; nende näole ilmub võltsnaeratus. Nad on silmakirjatsejad.

      Silmakirjatseja on ebaloomulik inimene: kui ta on vihane, siis naeratab; kui ta vihkab, siis näitab üles armastust; kui tunneb raevu, siis teeskleb kaastunnet. Silmakirjatseja on täiuslik moralist – täiesti kunstlik, plastiklill, inetu, kasutu, üldse mitte lill, vaid lihtsalt toretseja.

      Tantra on loomulik viis. Ole vaba ja loomulik! See on raske, sest vanadest harjumustest tuleb loobuda. See on raske, sest teil tuleb elada silmakirjatsejate ühiskonnas. See on raske, sest satute igal pool silmakirjatsejatega vastamisi, aga see tuleb läbi teha. See on vaevarikas, sest võltsidesse kunstlikesse pretensioonidesse panustatakse nii palju. Te võite end tunda täiesti üksi, aga see on ainult mööduv etapp. Varsti hakkavad teised teie autentsust aduma, ja pidage meeles, et isegi ehtne viha on parem kui teeseldud naeratus, sest vähemalt on see ehtne. Vähemalt on see ehtne, oma loomusele truu. Mis ka ei juhtuks, sellele inimesele võib loota, sest ta on endale truu. Inimene, kes ei suuda olla ehtsalt vihane, ei suuda üldse olla ehtne.

      Olen asju jälginud, ja ehtne viha on kaunis ja võltsnaeratus on inetu. Tõelisel vihkamisel on oma ilu, just nagu ka tõelisel armastusel – sest ilu on seotud tõega. See ei ole seotud vihkamise ega armastusega – ilu on tões. Tõde on kaunis mis tahes vormis. Tõeliselt surnud inimene on ilusam kui võltsilt elus inimene, sest vähemalt on olemas ehtsus.

      Mulla Nasreddini naine suri ja naabrid kogunesid kokku, aga mulla Nasreddin seisis täiesti tundetult, nagu poleks midagi juhtunud. Naabrid hakkasid nutma ja uluma ning ütlesid: „Miks sa seal seisad, Nasreddin? Ta on surnud.”

      Nasreddin ütles: „Oodake! Ta on selline valevorst – ma pean vähemalt kolm päeva ootama ja vaatama, kas see on tõsi või mitte.”

      Pidage meeles, et ilu tuleneb tõest, ehtsusest. Saage ehtsamaks ja te puhkete õide. Ja kui muutute ehtsamaks, hakkate tundma, et paljud asjad langevad iseenesest ära. Te pole selleks pingutanud; need langevad iseenesest ära. Ja kui te juba kord seda nippi teate, siis muutute veelgi vabamaks, loomulikumaks, ehtsamaks.

      Tilopa ütleb:

      „… võib ikke murda –

      ja saavutada vabanemise.”

      Vabanemine pole enam kaugel; see on sinu taga peidus. Kui oled ehtne ja uks on lahti… aga sa oled selline valetaja, selline teeskleja, selline silmakirjatseja, sa oled nii sügavalt võlts; sellepärast sa tunnedki, et vabanemine on väga, väga kaugel. Aga pole! Ehtsale olendile on vabanemine lihtsalt loomulik. See on sama loomulik kui kõik muu.

      Nagu vesi voolab ookeani, nagu aur tõuseb taevasse, nagu Päike on kuum ja Kuu on jahe, samasugune on ehtsa olendi jaoks vabanemine. See pole midagi, millega hoobelda. See pole midagi, mille kohta inimestele rääkida, et oled midagi saavutanud.

      Kui Lin Chilt küsiti: „Mis sinuga on juhtunud? Räägitakse, et oled saanud valgustunuks,” siis kehitas ta õlgu ja ütles: „Juhtunud? Mitte midagi. Ma raiusin metsas puid ja tassisin aašramisse vett – tuleb kaevust vett tassida ja puid raiuda, sest talv on saabumas.” Ta kehitas õlgu, väga tähendusrikas žest.

      Ta ütleb: „Midagi pole juhtunud. Mis mõttetust te küsite! See on loomulik – tassida kaevust vett, raiuda metsas puid. Elu on täiesti loomulik.”

      Lin Chi ütleb: „Kui olen unine, siis lähen magama; kui olen näljane, siis söön. Elu on muutunud täiesti loomulikuks.”

      Vabanemine on see, et oled täiesti loomulik. Vabanemine pole midagi sellist, millega hoobelda, et oled midagi suurt saavutanud. See pole midagi suurt; see pole midagi erilist. See tähendab lihtsalt loomulikku olekut, olemist sina ise.

      Mis siis teha? Jäta ära pretensioonid, jäta ära silmakirjalikkus, jäta ära kõik see, mida oled kultiveerinud oma loomuliku olemuse ümber, ole loomulik. Alguses on see väga vaevaline, ent ainult alguses. Kui oled end sellele häälestanud, siis hakkavad teised tundma, et sinuga on midagi juhtunud, sest ehtsal olemusel on nii palju jõudu, magnetismi. Nad hakkavad tundma, et midagi on juhtunud: „See inimene ei kuulu enam meie hulka, ta on täielikult muutunud.” Ja sa ei kaota midagi, sest ära jäävad vaid kunstlikud asjad.

      Kui luuakse tühjus, heites kõrvale kunstlikud asjad – pretensioonid, maskid – siis lööb õitsele loomulik olemus. See vajab ruumi. Ole tühi, vaba ja loomulik. Olgu see sinu elu kõige tähtsam põhimõte.

Tänaseks piisabTantra – see on ülim mõistmine

      2. peatükk

Kõikide probleemide juured

      Laul läheb edasi:

      „Kui keegi näeb eimiskit, vaadeldes maailmaruumi,

      kui keegi jälgib meelt meelega,

      purustab ta erisused ja jõuab budasusse.

      Pilvedel, mis rändavad taevas,

      pole juuri, pole kodu; ega ka mitte eristavatel mõtetel,

      mis hõljuvad läbi meele.

      Kui ilmub eneseteadlik meel,

      siis eristamine lõpeb.

      Maailmaruumis moodustuvad vormid ja värvid,

      ent ei must ega valge tooni avarust.

      Kõik asjad tärkavad eneseteadlikust meelest.

      Voorused ega pahed ei jäta meelele plekke.”

      Kõikide probleemide põhiprobleem on meel ise. See on esimene asi, millest tuleb aru saada – mis see meel on, millest see on tehtud, kas see on entiteet või protsess, ka see on aineline või unenäoline. Ja kui te ei tunne meele loomust, siis pole te võimelised ühtki oma probleemi lahendama.

      Te võite küll püüda, aga kui püüate lahendada üksikut isiklikku probleemi, siis tabab teid ebaõnnestumine – täiesti kindlalt –, sest tegelikult pole olemas isiklikke probleeme – meel on probleem. Kui lahendate mingit probleemi, siis sellest pole kasu, sest põhiprobleem jääb puutumata.

      See on nagu puult okste lõikamine, nende pügamine, ent mitte väljajuurimine. Tulevad uued lehed, uued oksad – isegi rohkem kui varem; pügamine aitab puul tihedamaks muutuda. Kui te ei tea, kuidas seda välja juurida, siis on teie võitlus mõttetu; see on rumal. Te hävitate iseennast, mitte puud.

      Võideldes kaotate energiat, aega, elu, ja puu muutub üha tugevamaks, palju tugevamaks ja tihedamaks. Ja te olete üllatunud, mis on juhtunud: te teete nii rasket tööd, püüdes seda ja teist probleemi lahendada, aga need muudkui kasvavad, suurenevad. Enne kui üks probleem on lahendatud, tärkab juba teine.

      Ärge СКАЧАТЬ