Tantra. Ülim mõistmine. Osho

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ aga vajadus peab olemas olema; muidu võite Tilopast, Buddhast, Jeesusest mööda minna ja te ei pruugi sellest arugi saada.

      Tilopa elas sellel maal. Keegi ei kuulanud teda – ja ta oli valmis kinkima ülimat kingitust. Mis juhtus? Sellist asja on sellel maal palju kordi juhtunud – selle taga peab midagi olema. Sellist asja on sellel maal rohkem juhtunud kui kusagil mujal, sest siin on sündinud rohkem Tilopasid. Kuid miks pidi Tilopa Tiibetisse minema? Miks pidi Bodhidharma Hiinase minema?

      See maa teab liiga palju, see maa elab liiga palju oma peas. Sellepärast on raske leida südant … sel brahmanite ja panditite maal, sel teadjate ja filosoofide maal. Nad tunnevad kõiki veedasid, kõiki upanišade; nad võivad peast lugeda kõiki pühakirju – mõistuse maal. Sellepärast ongi sellist asja nii palju kordi juhtunud.

      Isegi mina tunnen – nii palju kordi olen seda tundnud –, et kui brahmiin tuleb siia, on raske suhelda. Inimene, kes teab liiga palju, muutub võimatuks … sest ta teab, ilma et teaks. Ta on kogunud palju kontsepte, teooriaid, doktriine, pühakirju. See on ta teadvusele koorem; ta ei õitse. See pole tema ise; see kõik on laenatud, ja kõik, mis laenatud, on rämps, praht. Visake see võimalikult kiiresti minema.

      Ainult see, mis sinuga juhtub, on õige. Ainult see, mis sinus õitseb, on õige. Ainult see, mis sinus kasvab, on õige ja elus. Pidage seda alati meeles ja vältige laenatud teadmisi.

      Laenatud teadmistest saab meeletrikk; see peidab endas teadmatust, see ei hävita sind. Mida rohkem on su ümber teadmisi, seda sügavamal su keskmes, su olemuse juurtes on teadmatus ja pimedus. Teadmistega inimene, laenatud teadmistega inimene on peaaegu suletud oma teadmistesse; sa ei suuda temast läbi tungida. Raske on leida ta südant; ka ta ise on kaotanud sideme oma südamega. Niisiis pole juhuslik, et Tilopa pidi minema Tiibetisse, Bodhidharma pidi minema Hiinasse. Seeme peab nii kaugele rändama, kui tal pole siin mulda.

      Pidage seda meeles, sest kerge on teadmistest sõltuvusse sattuda. See on sõltuvus; see on narkootikum. LSD ja marihuaana pole nii ohtlikud. Mingis mõttes on need sarnased, sest marihuaana laseb sul heita pilgu millelegi, mida pole olemas; see annab sulle unenäo, mis on täiesti subjektiivne, see annab hallutsinatsiooni. Teadmistega on sama lugu: need annavad sulle teadmishallutsinatsiooni. Sa hakkad tundma, et tead, sest suudad veedasid peast tsiteerida; tead, sest oskad vaielda; tead, sest sul on väga loogiline ja terav mõistus. Ära ole rumal! Loogika pole kunagi kedagi tõe juurde juhatanud.

      Ratsionaalne meel on lihtsalt mäng. Kõik vaidlused on alaealistele. Elu on vaieldamatult olemas ja tõel pole tõendeid tarvis; sel on vaja ainult sinu südant, mitte argumente – ainult armastust, usaldust, valmisolekut vastu võtta.

      „Mahāmudrā on väljaspool kõik sõnu ja sümboleid,

      aga sinule, Naropa, tõsisele ja truule,

      tuleb öelda seda:

      Tühjus ei vaja usaldust;

      mahāmudrā puhkab eimiskil.

      Ilma pingutuseta,

      jäädes vabaks ja loomulikuks,

      võib ikke murda –

      ja saavutada vabanemise.”

      Kusagilt ei leia te tähendusrikkamaid sõnu. Püüdke aru saada igast nüansist, mida Tilopa püüab öelda.

      „Tühjus ei vaja usaldust”

      Kui on olemas miski, siis vajab see toetust; see vajab usaldust. Aga kui on olemas eimiski, tühjus, siis pole toetust vaja. See on kõigi teadjate sügavaim arusaam: et sinu olemine on mitteolemine. Öelda, et see on olemine, on vale, sest see pole miski, see ei sarnane miskiga. See on nagu eimiski: tohutu tühjus, millel pole piire. See on antama, mitte-sina; sinu sees sind pole. Kõik tunded sinust endast on valed. Kõik samastumised – „ma olen see ja teine” – on valed.

      Kui jõuate viimseni, kui jõuate oma sügavaima tuumani, siis äkitselt mõistate, et te pole see ega teine, te pole mitte keegi. Te pole ego, vaid lihtsalt tohutu tühjus. Ja vahel, kui istute, panete silmad kinni ja tunnete, kes te olete – kus te siis olete? Minnes sügavamale, võite kartma hakata, sest mida sügavamale lähete, seda sügavamalt tunnete, et te pole keegi, olete eimiski. Sellepärast kardavadki inimesed nii väga meditatsiooni. See on surm. See on ego surm ja ego on lihtsalt võlts kontsept.

      Tänapäeval on füüsikud teadusuuringutega aine sügavustesse tungides sama tõeni jõudnud. Selle, milleni Buddha, Tilopa ja Bodhidharma jõudsid kaemuse kaudu, on avastanud teadus ka välisilmas. Nüüd öeldakse, et ainet pole olemas, aine on iseduse paralleelsubstants.

      Kivi on olemas; sa tunned, et see on väga aineline. Sa võid kellelegi vastu pead lüüa ja veri hakkab jooksma, inimene võib isegi surra, see on väga aineline. Aga küsi füüsikutelt; nad ütlevad, et see on „mitteaine”, seal pole midagi. Nad ütlevad, et see on lihtsalt energeetiline fenomen: paljud energiavood, mis kivis ristuvad, annavad ettekujutuse ainest. Nagu joonistaksid paberile ristuvaid kriipse, ning jooned kohtuvad ühes punktis ja see tõuseb. Seda punkti polnud, kaks joont ristuvad ja see tõuseb, palju jooni ristub ja punkt tõuseb. Kas see punkt on päriselt olemas või kas joonte ristumine tekitab lihtsalt illusiooni, et punkt on olemas?

      Füüsikud ütlevad, et joonte ristumine loob mateeria. Kui küsida, mis need energiajooned on, siis need pole materiaalsed; neil pole kaalu; need on mittemateriaalsed. Mittemateriaalsete joonte ristumine annab illusiooni materiaalsest asjast; väga ainelisest nagu kivi.

      Buddha saavutas valgustuse 25 sajandit enne Einsteini: et sees pole kedagi, ainult ristuvad energiajooned tekitavad tunde isedusest. Buddha tavatses öelda, et ise on nagu sibul: koorid seda, üks kiht tuleb ära ja selle all on teine. Muudkui koorid kiht kihi haaval, ja mis lõpuks järele jääb? Kogu sibul on kooritud, ja te pole seest midagi leidnud.

      Inimene on nagu sibul. Te koorite mõttekihte, tundekihte, ja lõpuks, mille te leiate? Ei midagi. See eimiski ei vaja kaitset. See eimiski eksisteerib ise. Seepärast Buddha ütlebki, et Jumalat pole olemas; Jumalat pole vaja, sest Jumal on tugi. Buddha ütleb, et loojat pole, sest eimiskit pole vaja luua. See on üks kõige keerulisemaid kontseptsioone, enne kui te pole seda mõistnud.

      Sellepärast ütleb Tilopa:

      „Mahāmudrā on väljaspool kõiki sõnu ja sümboleid …”

      Mahāmudrā on eimiski-kogemus; lihtsalt sind pole olemas, ja kui sind pole olemas, kes siis kannatab? Kes see on, kellel on valu ja piin? Kes on masendunud ja kurb ning kes on õnnelik ja õnnis? Buddha ütleb, et kui tunned, et oled õnnis, siis saab sinust jälle kannatuse ohver, sest sa oled ikka veel seal. Kui sind pole, täiesti, lõplikult, siis pole kannatust ega õndsust – ja see on tõeline õndsus. Siis ei saa sa tagasi langeda. Eimiski saavutamine tähendab kõige saavutamist.

      Mu jõupingutused teiega tähendavad samuti teie juhtimist mittemiski poole, teie juhtimist täielikku vaakumisse.

      „Tühjus ei vaja usaldust;

      mahāmudrā puhkab eimiskil.

      Ilma pingutuseta,

      jäädes vabaks ja loomulikuks,

      võib ikke murda –

      ja saavutada vabanemise.”

      Esimene asi, millest tuleb aru sada, on see, et ise kontseptsiooni on loonud mõistus; sinus pole sind ennast.

      Juhtus kord järgmine lugu.

      Suur budist, valgustunu, kutsuti kuninga juurde, et ta kuningat õpetaks. Selle budistliku munga nimi oli Nagasena ja kuningas СКАЧАТЬ