Minu Soome. Kaja Saksakulm Tampere
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Minu Soome - Kaja Saksakulm Tampere страница 9
Название: Minu Soome
Автор: Kaja Saksakulm Tampere
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Книги о Путешествиях
isbn: 9789949479245
isbn:
Selles korteris me kaua ei elutsenud, üsna pea õnnestus üürida väga hea korter rongijaama lähistel uues majas, mida kutsutakse Veturitalliks. Seekord siis juba üürikorterite turult – see on Jyväskyläs väga aktiivne, sest ülikoolilinn vajab palju elamispaiku. Soomlastel on kombeks pärast gümnaasiumi kiiresti iseseisvuda või isegi paari heita ja hakata elama omaette, vanematest lahus. Riik maksab selleks tarbeks noortele ka toetust. On eluasemetoetus ja õppetoetus ning selle suurus on väga individuaalne – sõltuvalt inimese majanduslikust olukorrast ja vajadusest, sellest, kas ta õpib või töötab, elab Soomes või kolib välismaale. Koolis õppimiseks makstakse sellist abiraha noorele inimesele isegi kuni kuus aastat. Nii et on piisavalt aega atra seada ja suureks kasvada. Tavaliselt kolitakse teise linna ja valik sõltub sellest, millises koolis edasi hakatakse õppima. Kuid iseseisvumine võib toimuda ka nii, et jäädakse oma kodulinna. Lihtsalt reegel on, et vanematest elatakse eraldi.
Meie uus üürikorter oli šikk, moodsa mööbliga ja täiesti varustatud, nii nagu ülikooli külaliskortergi, isegi potidpannid-taldrikud oli peremees meile sisse jätnud. Peremees oli ostnud selle oma tütrele ja see oli seal mõnda aega ka elanud, kuid nüüd kolis peikaga kokku ja nii jäigi üks korter üleliigsena tühjaks. See oli muidugi meile suur vedamine.
Uues korteris oli ka täitsa oma saun ja pesumasin, ka köök oli täies varustuses – tavaline külmik, sügavkülmik. Isegi videomakk ja telekas olid meile jäetud. Meil polnud ikka veel vaja teha suuri kulutusi majapidamisele, ja see oli väga-väga hea.
Tegelikult oli meil ülikooli külaliskorterist ärakolimisel üks jõuline taganttõukaja – iga õhtul, kui Ave akna all oma kirjutuslaua taga koolitöid tegi, tuli naabermaja rõdule liputaja, kes oli meie aknast liigagi hästi nähtav. Noh, kardinad tõmbasime küll ette, aga ebameeldiv oli siiski…
Veturitalli elu oli meie arvates juba täiesti luksuslik elamine. Korter oli sisustatud stiilselt ja kaunilt, oli suhteliselt haruldane, et saime möbleeritud korteri üürida – enamik pakutavatest eluasemetest on siin sellised, et pead ise sisustama. Ma arvan, et tean ka põhjust. Soomlased soovivad olla väga iseseisvad, eriti noored, kes on valdavalt üürikorterite turu kliendid ja kes saavad riigilt päris kopsakat toetust iseseisva elu alustamiseks (kui ollakse õppurid) ning sellega seoses tahetakse olla omanäolised ja sisustada isikupärane korter, mis on ju ka iseseisvuse saavutamise ja oma sõltumatuse deklareerimise viis. Tegelikult varuvad juba paljud gümnaasiuminoored endale asju tulevase päris oma korteri jaoks – ostetakse näiteks tehasemüükidelt ja allahindlustelt Marimekko kangaid ja muretsetakse stiilseid lauanõusid, disainmööblit jne. Selline meie jaoks veidi vanamoodne veimevaka kogumine käib päris hoolega ja on trendikas. Samuti on paljudel Soome noortel iseseisva elu alguses olemas sugulaste ja ristivanemate poolt aastate jooksul kogutud rahaline toetus oma elu alustamiseks ning seetõttu on Soome noored isegi väga valmis gümnaasiumi või isegi põhikooli (kui jätkatakse näiteks ametikoolis) lõpetamise järel kohe oma pesa punuma hakkama.
Seega sisustatud kortereid üüriturul eriti palju pole ja Veturitalliga meil tõesti vedas. Lisaks oli see korter superhea asukohaga – otse raudteejaama kõrval. Maja ja raudteejaama vahel oli bensiinijaam, kus oli ka väike kauplus, mis on 7 päeva nädalas 24 tundi päevas lahti. Soomes tuleb arvestada sellega, et talvel on suured supermarketid pühapäeviti kinni, ja ka nädala sees ei ole need nii pikalt lahti, kui Eestis harjunud oleme. Seega, kui hilja õhtul või pühapäeval toidupoolist tahad osta, ongi ainsad kohad pisipoed, mis enamasti asuvad bensiinijaamade juures. Niisiis saime selle korterivahetusega lisaboonusena endale „sahvri”, kust vahel sai ka natuke jäätist hilisõhtuseks maiustamiseks või miskit muud head, kui tekkis tahtmine söögi kaudu meeli rõõmustada.
Korteris oli kaks tuba – jagasime need nii, et mina magasin tagumises väikeses toas ja Ave elutoas diivanil. See oli Avel lai ja mugav ase, mis polnud mõeldud magamiseks, kuid sellegipoolest oli vaat et mõnusamgi, kui minu voodi. Söögilaud oli ka arvutilaua eest ja asetses köögi ja elutoa vahel. Kogu elu käiski meil tegelikult selle ilusa klaasist söögilaua ümber. See oli piisavalt suur, et mahtuda sinna samal ajal internetis msn-ima ja sööma, seal laua taga ajasime juttu ja tegime koolitöid, Ave enda omi ja mina enda omi. Taustaks mängis meile tavaliselt MTV.
Juba Puistokatul ülikooli korteris kujunes meil välja teatud argipäevarutiin. Kuigi Eesti inimesele võib tunduda, et ainuüksi Soomes töötamise fakt teeb inimesest püstirikka, siis pean vajalikuks rõhutada, et elamine on Soomes siiski üldkokkuvõttes kallim kui Eestis. Teenid numbriliselt küll suurema summa, kuid kulutused on ka suuremad. Nii et rikkuse kogunemise koha pealt pole vahet, teenimine ja kulutamine on suhteliselt proportsioonis. Vahe on, nagu juba eespool mainisin, mõtteviisis ja kulutamise stiilis. Soomlased on koonrimad ja ostavad palju rohkem allahinnatud kaupu. Samuti on nende igapäevased elamise kombed kasinamad – näiteks kartuleid keedetakse pigem vähem kui et paar tükki üle, sööki planeeritakse täpselt või veidi vähem. Muidugi on kaupu, mis on Eestis odavamad – alkohol, juust ja liha eelkõige. Kuid on ka kaupu, mis on Soomes odavamad – paljud tööstuskaubad ja elekter näiteks. Kusjuures tudengitele on täiesti oma elektrihind, tavahinnast veelgi soodsam.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.