Kapten Granti lapsed. Jules Verne
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Kapten Granti lapsed - Jules Verne страница 3
Название: Kapten Granti lapsed
Автор: Jules Verne
Издательство: Eesti digiraamatute keskus OU
Жанр: Детская проза
isbn: 9789949478262
isbn:
«Niisiis,» ütles leedi Helena, «oleks nagu jutt kaptenist ja kahest madrusest?»
«Arvatavasti,» vastas lord Glenarvan.
«Pean tunnistama, kõrgeausus,» rääkis kapten edasi, «et järgmine sõna, graus, viib mind segadusse. Ma ei tea, kuidas seda tõlkida. Võib-olla aitab kolmas dokument sellest aru saada. Mis puutub kahte viimasesse sõnasse, siis on need hõlpsasti mõistetavad. Bringt ihnen tähendab “tooge neile”, ja kui me kõrvutame need sõnad ingliskeelse sedeli seitsmendal real oleva sõnaga assistance, siis on lause mõte selge: tooge neile abi, või tulge neile appi!»
«Jah! Tulge neile appi!» kordas Glenarvan. «Aga kus need õnnetud siis on? Seni pole meil ühtki teadet õnnetuskohast ja laeva hukkumispaik on täielikult teadmata.»
«Loodame, et prantsuskeelne dokument ütleb rohkem,» sõnas leedi Helena.
«Vaadakem siis prantsuskeelset dokumenti,» vastas Glenarvan. «Kuna me kõik seda keelt tunneme, on uurimine seda hõlpsam.»
Kolmanda dokumendi täpne ärakiri on järgmine:
«Siin on numbreid!» hüüdis leedi Helena. «Vaadake!»
«Alustagem ülalt,» ütles lord Glenarvan. «Lubage mul neid eraldi seisvaid ja poolikuid sõnu ükshaaval vaadelda. Kõigepealt, juba esimestest tähtedest näen, et tegemist on kolmemastilise laevaga, mille nimi tänu inglis- ja prantsuskeelsetele dokumentidele on tervenisti säilinud: see on «Britannia». Kahest järgmisest sõnast gonie ja austral6 on vaid teisel sõnal tähendus, mida te kõik taipate.»
«See on juba väärtuslik üksikasi,» ütles John Mangles.
«Niisiis, laevahukk leidis aset lõunapoolkeral.»
«See on liiga ebamäärane,» sõnas MacNabbs.
«Ma jätkan,» ütles Glenarvan. «Ah! …abor – tüvi sõnast aborder – randuma. Õnnetud on kuskil randunud. Aga kus? contin… peab see tähendama, et mõnel kontinendil..? Cruel…»
«Cruel!» hüüatas John Mangles. «See on ju seletus saksakeelsele graus… grausam – julm!»
«Edasi! Edasi!» ütles Glenarvan, kelle huvi sedamööda üha suurenes, kui talle nende katkendlike sõnade mõte arusaadavaks muutus. «Indi… võib-olla on jutt Indiast, kuhu laevahukk nood meremehed paiskas? Ja mida tähendab sõnakatke ongit? … Aa! Longitude – pikkuskraad! Ja siin ongi laius: 37° 11’. Viimaks ometi! Meil on ju nüüd täpsed andmed.»
«Kuid puuduvad andmed pikkuse kohta,» ütles MacNabbs.
«Ei või liiga palju tahta, kallis major,» vastas Glenarvan. «Hea seegi, et teame täpset laiuskraadi. Prantsuskeelne sedel on neist kolmest kindlasti kõige täielikum. Samuti pole kahtlust, et kõigi kolme sedeli sisu oli sõna-sõnalt ühesugune, sest kõigil on samapalju ridu. Seepärast peame nüüd sedelid kõrvutama ja ühte keelde tõlkima, et leida kõige tõenäolisem, loogilisem ja selgem mõte.»
«Kas kavatsete dokumendi prantsuse, inglise või saksa keelde tõlkida?» küsis MacNabbs.
«Prantsuse keelde,» vastas Glenarvan, «sest enamik meid huvitavaid sõnu on säilinud selles keeles.»
«Teil on õigus, kõrgeausus,» ütles John Mangles. «Pealegi on prantsuse keel meile kõige lähedasem.»
«Otsustatud. Ma kirjutan selle dokumendi neid poolikuid sõnu ja lausekatkeid ühendades, sõnu lahutavaid vahesid arvestades ja neid sõnu täiendades, mille tähenduse suhtes võime kindlad olla; siis võrdleme ja teeme oma järeldused.»
Glenarvan võttis kohe sule ja mõne hetke pärast esitas ta oma sõpradele paberi, millele olid kirjutatud järgmised read:
Sel hetkel tuli üks madrustest kaptenile teatama, et «Duncan» on jõudmas Clyde’i lahte, ja palus korraldusi.
«Mis on kõrgeaususe kavatsused?» pöördus John Mangles lord Glenarvani poole.
«Tahan võimalikult ruttu Dumbartoni jõuda. Ja niipea kui leedi Helena pöördub koju Malcolm Castle’isse, sõidan Londonisse ja esitan selle dokumendi admiraliteedile.»
John Mangles tegi vastava korralduse ja madrus läks seda laevaohvitserile edasi andma.
«Nüüd, sõbrad,» ütles Glenarvan, «jätkakem oma uurimist. Oleme suure õnnetuse jälil. Meie taibukusest sõltub mitme inimese elu. Rakendagem siis kogu mõistus selle mõistatuse lahendamisele.»
«Oleme valmis, armas Edward,» vastas leedi Helena.
«Kõigepealt,» jätkas Glenarvan, «peame silmas pidama selle dokumendi kolme erinevat asjaolu: esiteks seda, mida me teame, teiseks seda, mida me võime oletada, kolmandaks seda, mida me ei tea. Mida me teame? Teame, et 7. juunil 1862 hukkus kolmemastiline laev «Britannia», mille kodusadamaks oli Glasgow. Teame, et kaks madrust ja kapten viskasid meie ees olevad sedelid merre laiusel 37°11’ ja et nad paluvad abi.»
«Täiesti õige,» tähendas major.
«Mida me võime oletada?» jätkas Glenarvan. «Kõigepealt seda, et laev hukkus lõunapoolsetes vetes. Seejuures juhin teie tähelepanu sõnale gonie. Kas ei juhata see meid iseenesest hukkumispaiga nime juurde?»
«Patagonie!» hüüatas leedi Helena. «Patagoonia!»
«Kahtlemata.»
«Aga kas 37. laiuskraad läbib Patagooniat?» küsis major.
«Seda on lihtne teada saada,» ütles John Mangles ja laotas Lõuna-Ameerika kaardi lauale. «Tõepoolest, 37. paralleel puudutab Patagooniat. See läbib Araukaania, kulgeb üle pampade Patagoonia põhjaosas ja kaob Atlandi ookeani.»
«Hästi. Jätkame oma oletusi! Mõlemad madrused ja kapten abor… randuvad – kus? Contin… kontinendil. Mõistate, kusagil mandril, aga mitte saarel! Mis neist saab? Meil on siin kaks saatuslikku tähte – pr… mis meile nende olukorra teatavaks teevad. Need õnnetud on vangistatud või vangid – pris või prisonniers. Kelle vangid? Julmade indiaanlaste – cruels Indiens. Kas olete veendunud? Kas ei hüppa sõnad iseenesest neile tühjadele kohtadele? Kas ei selgu dokumendi sisu otse teie silmade all? Kas teie peas midagi juba koitma ei hakka?»
Glenarvan rääkis veendumusega. Tema silmist paistis kindel usk. Tema elevus nakatas ta kuulajaidki. Nad hüüatasid nagu temagi: «See on ilmne! See on ilmne!»
Hetke pärast lord Edward jätkas:
«Kõik need oletused, mu sõbrad, näivad mulle äärmiselt usutavad; minu arvates juhtus õnnetus Patagoonia ranna lähedal. Siiski lasen ma Glasgow’st järele küsida, missugune maa oli «Britannia» reisisihiks. Nii saame kindlasti teada, kas laev võis Patagoonia vetesse sattuda.»
«Oo! Meil ei tarvitse seda teadet Glasgow’st otsima minna,» vastas John Mangles. «Mul on siin «Mercantile and Shipping Gazette’i» vanad aastakäigud, kust leiame täpseid teateid.»
«Vaatame СКАЧАТЬ
Austral (prantsuse keeles) – lõunapoolne.