Kapten Granti lapsed. Jules Verne

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ ükskõik, mis pudel see on, kui me ei tea, kust ta tuleb?»

      «Me saame seda teada, kallis Helena,» vastas lord Edward. «Igatahes niipalju võib juba öelda, et see tuleb kaugelt. Vaadake teda katvat kivistist, see on merevee mineraliseerunud sadestis. See pudel on enne haikala kõhtu sattumist juba kauemat aega ookeanis ujunud.»

      «Mul on võimatu teiega mitte nõustuda,» vastas major. «Muidugi, see habras pudel võis oma kivise katte kaitse all sooritada pika teekonna.»

      «Aga kust ta pärit on?» küsis leedi Glenarvan.

      «Oota, kallis Helena, oota – pudelitega peab kannatlik olema. Ma kas eksin väga rängalt või see pudel ise vastab kõigile meie küsimustele.»

      Seda öelnud, hakkas Glenarvan pudelisuud katvat kõva ainet kraapima. Peagi tuli nähtavale kork, mida merevesi aga tugevasti rikkunud oli.

      «Halb märk,» ütles Glenarvan. «Kui pudelis leidub mõni paber, siis on see väga halvas seisukorras.»

      «Karta on,» tähendasmajor.

      «Lisan juurde,» jätkas Glenarvan, «et see halvasti suletud pudel oleks varem või hiljem põhja läinud. Õnn, et hai selle alla neelas ja meie kätte «Duncani» pardale tõi.»

      «Kahtlemata,» vastas John Mangles, «kuid siiski oleks olnud parem, kui me oleksime pudeli välja õngitsenud avamerel, täpselt kindlaksmääratud pikkus- ja laiuskraadil. Õhu- ja merevoolusi uurides oleks siis võinud läbitud teekonda teada saada, ent selliste kirjakandjate puhul nagu haid, kes liiguvad vastu tuult ja voolu, on juba raske midagi kindlat öelda.»

      «Saab näha,» vastas Glenarvan.

      Samal hetkel võttis ta suurima ettevaatusega korgi pudelilt, ja kajutis levis tugev soolakas lehk.

      «Noh?» küsis leedi Helena puhtnaiseliku kärsitusega.

      «Jah,» ütles Glenarvan, «ma ei eksinud! Pudelis on paberid!»

      «Dokumendid! Dokumendid!» hüüdis leedi Helena.

      «Kuid niiskus näib neid rikkunud olevat,» vastas Glenarvan, «ja võimatu on neid kätte saada, sest nad on pudeli seinte külge kinni jäänud.»

      «Purustame pudeli,» ütles MacNabbs.

      «Meelsamini jätaksin selle terveks,» vastas Glenarvan.

      «Mina ka,» kostis major.

      «Kahtlemata,» lausus leedi Helena, «kuid sisu on rohkem väärt kui pudel, ja ohverdagem siis juba viimane.»

      «Kui teie kõrgeausus lööks maha ainult pudeli kaela,» ütles John Mangles, «siis saaksime dokumendid kätte ilma neid rikkumata.»

      «Aga proovi, mu kallis Edward!» hüüdis leedi Glenarvan.

      Raske oleks olnud teisiti toimida – ja lord Glenarvan otsustas purustada väärtusliku pudeli kaela.

      Selleks tuli tarvitada haamrit, sest kivine kest oli omandanud graniidi kõvaduse. Varsti langesidki pudelikaela killud lauale ja nähtavale tuli mitu üksteise külge kleepunud paberitükki.

      Glenarvan võttis nad ettevaatlikult pudelist välja, eraldas üksteisest ja laotas enda ette lauale, sellal kui leedi Helena, major ja kapten teda uudishimulikult ümbritsesid.

      II

      KOLM DOKUMENTI

      Merevees pooleldi hävinud paberitükkidel oli näha ainult mõni sõna; read olid peaaegu sootuks kustunud. Mõne minuti silmitses lord Glenarvan neid hoolega. Ta pööras pabereid igati, vaatas vastu valgust, uuris vähimaidki kirjajälgi, mille meri oli kustutamata jätnud. Siis pöördus ta oma sõprade poole, kes teda pineva tähelepanuga silmitsesid.

      «Siin on kolm erisugust dokumenti,» ütles ta, «tõenäoliselt kolm varianti ühest ja samast dokumendist kolmes keeles: inglise, prantsuse ja saksa keeles. Üksikud säilinud sõnad lubavad mul seda kindlalt arvata.»

      «Kas neil sõnadel on vähemalt mingi tähendus?» küsis leedi Glenarvan.

      «Seda on raske öelda, armas Helena. Paberitele kirjutatud sõnad on ainult osaliselt loetavad.»

      «Võib-olla täiendavad dokumendid üksteist?» pakkus major.

      «Kahtlemata,» vastas John Mangles, «sest raske on uskuda, et merevesi hävitas kõigil kolmel paberil tähed täpselt samadest kohtadest. Kui me need järelejäänud lauseosad kõrvutame, leiame neist lõpuks mingi arusaadava mõtte.»

      «Selle juurde nüüd asumegi,» ütles lord Glenarvan. «Siin on kõigepealt ingliskeelne dokument.»

      Sel dokumendil oli sõnade ja ridade asetus järgmine:

      «Sellest on küll raske midagi aru saada,» lausus major pettunult.

      «Olgu kuidas tahes,» vastas kapten, «kuid see on kirjutatud selges inglise keeles.»

      «Selles pole muidugi kahtlust,» ütles lord Glenarvan, «sõnad sink, aiand, that, and, lost on säilinud tervikuna; skipp on ilmselt osa sõnast skipper4, ja juttu on kellestki Gr… nimelisest isandast, vist hukkunud laeva kaptenist.»

      «Lisagem sõnakatkend monit ja ssistance5, millede tähendus on silmnähtav.»

      «Noh, see on juba midagi!» sõnas leedi Helena.

      «Õnnetuseks puuduvad meil terved read,» vastas major. «Kuidas leida kadunud laeva nimi ja hukkumise koht?»

      «Me leiame ka need,» ütles lord Edward.

      «Selles pole kahtlust,» sõnas major, kes oli alati igaühega nõus, «aga mil moel?»

      «Üht dokumenti teise varal täiendades.»

      «Eks katsume siis!» hüüdis leedi Helena.

      Teine leht oli veel rohkem rikutud kui esimene, sel leidus ainult üksikuid sõnu, mis asetsesid järgmiselt:

      «See on saksakeelne,» ütles John Mangles, niipea kui oli paberile pilgu heitnud.

      «Te oskate seda keelt, John?» küsis Glenarvan.

      «Väga hästi, kõrgeausus.»

      «Noh, öelge siis, mida need vähesed sõnad tähendavad.»

      Kapten silmitses dokumenti tähelepanelikult ja ütles: «Kõigepealt on meil nüüd teada sündmuse kuupäev. 7 Juni tähendab 7. juunil, ja seda ingliskeelses dokumendis leiduva number 62-ga kõrvutades saame täieliku kuupäeva: 7. juuni 1862.»

      «Väga hea!» hüüdis leedi Helena. «Jätkake, John.»

      «Samal real,» jätkas noor kapten, «on sõna Glas; kui ühendame selle ingliskeelsel dokumendil oleva silbiga gow, saame Glasgow. Ilmselt on meil tegemist Glasgow sadamast pärineva СКАЧАТЬ