Salaroheline hiis. Reet Made

Чтение книги онлайн.

СКАЧАТЬ ja huvi pakub. Täiskasvanud kepsutasid samasuguse innuga kui lapsedki. Kanti asju, joosti toa ja õue vahet, passitati mööblit kohale. Visati nalja, naerdi. Ema oli köögilauale sättinud tee, kohvitermose ning meeletu virna eelmisel õhtul küpsetatud vorstipirukaid. Soovijad said iga kell lonksu sooja jooki ning pirukaampsu. Küpsetisekuhi kahanes silmanähtavalt.

      Siginas-saginas ei pannud tüdrukud tähelegi, et nende uus tuttav Kevin seisis juba mõnda aega väheke eemal kadakate veeres ja ootas õuele kutsumist. Lõpuks märkas Kärt poissi ning viipas käega. Ken tuli ja sukeldus enesestmõistetavalt sebijate hulka, nagu oleks temagi üks selle maja uusasukatest. Kärt valas poisile teed ja pakkus pirukaid. Ken sõi isukalt ning asus tüdrukutele appi kööginõusid lahti pakkima.

      „Kas sa seda meie metsa tunned hästi?” tegi Marit ootamatult teist juttu.

      „Miks ma ei peaks tundma! Terve elu nendes paikades ringi kolatud,” vastas Ken ning jäi äraootavalt vait.

      „Sulle meeldib käbidega mängida, eks?”

      „Käbidega?” ei mõistnud poiss. Või tegi, et ei mõistnud.

      „Nojah, tavaliste… kuusekäbidega.”

      Poiss kehitas õlgu. „Mis nendega ikka mängida. Vahel niisama loopida võib. Siinpool käbisid pole. Puha lehtpuud. Vaata seal…” Kevin osutas üle maantee kauguses mustava viiru poole. „Seal on männimets. Kuuski ka. Järveraba. Põhiliselt ikka männid. Kidurad, aga hulgem. Milleks sul käbisid vaja läheb?” päris Ken omakorda.

      „Minul ei lähe… Ma lihtsalt küsisin,” jäi Marit kergelt kimbatusse. „Aga… kas meie metsa taga leidub talusid, kus on ka lapsi?”

      „Talusid on. Aga tühjad või suvitajate käes. Nagu teilgi. Mõnes elab vanainimene. Selles külas pole üldse lapsi. Suveks mõni tuleb. Aga seal,” Ken näitas suunda, kus pidid asuma männimets ja järveraba, „noh, kaugemal, seal on üks kamp. Nad on meist kõvasti vanemad.”

      Rohkem Marit käbide kohta ei uurinud.

      Sass Suur, kes oli teistega koos toa ja õue vahet sibanud, tegi nüüd laste juures tegemist.

      „Igavesti kihvt koer on teil,” kiitis Ken. „Meil on ka palju loomi. Kaks lehma, mullikad, sead, posu lambaid. Talupidamine ikka,” lisas ta uhkelt. „Kolm kassi ja Rass. Rass on kaukaaslane. Igavene suur ja parajalt kuri. Teie Sass võiks olla talle taskukoeraks. Mul oli merisiga ka. Ükskord tõstsin ta kastiga õue, et saaks värsket õhku, aga rebane viis ära,” jutustas Ken ühe hingetõmbega. Poiss näis olevat päris jutukas, kui hoogu sattus.

      „Rebane?” tsuskas Kärt vahele. Kevin oli rebase-teema ise kätte mänginud. Marit võttis vilkalt jutujärje üle.

      „Kui kole! Vaene merisiga. Ega sa siin meie metsas ole rebast näinud? Väikesele Sassule oleks ta ohtlik.” See jutt polnud õhust võetud. Loomaarst oli seda maininud, kui viimati Sass Suurele marutõvesüsti tehti. Oli hoiatanud, et metsatalus varitseb väikest kääbuspuudlit palju hädaohte. Et kõige hullemad on rebased, kanakullid ja rästikud.

      „Ei siin ümbruses pole ma näinud. Aga kindel ei või olla. Need metsad kubisevad kõiksugu loomadest.”

      „Kuid mina nägin! Oli selline julge, täitsa sõbraliku olekuga. Laskis lähedale ja…” sädistas Kärt õe keelavatest näomoonutustest välja tegemata.

      „Ära sa niisugust käppima küll mine! Tavaline rebane ei luba enda lähedale. Säärane võib hull olla!” tähendas Ken täiskasvanuliku karmusega.

      „Aga sina meie konna käppisid?” Marit haaras jälle ohjad enda kätte.

      „Missugust teie konna?”

      „Seda seal, kaevu juures.”

      „Pole aimugi. Mis eri konn see teil siis on?”

      „Lähme vaatame, kui sa tõesti ei tea,” kutsus Marit.

      Konn kükitas mättal, nagu ta oli viimati Kärdist jäänud.

      „Äge,” ütles Ken tunnustavalt. „Miks te arvate, et mina olen seda kiskunud? On kuskilt katki või?”

      Kärt kirjeldas, kuidas ta paar päeva tagasi oli nende verivärske aiaskulptuuri pähklisalust avastanud. „Me isaga arvasime, et kuna sa käisid siin meile kirja toomas, siis võib-olla võtsid konna… ee-e… lihtsalt nalja pärast.”

      „Mina teiste asju pihta ei pane! Ja nii nõmedaid nalju ka ei tee! Mulle on küll igasuguseid vigu leitud. Aga vargaks pole mind veel tembeldatud.” Ken oli tõsiselt solvunud.

      „Ega Kärt niimoodi ei mõelnud!” proovis Marit asja kiiresti siluda. „Keegi pole sind varguses süüdistanud. Ta mõtles, et niisama lihtsalt nalja pärast, et hiljem tood jälle kätte ja… Aga konn oli ära tassitud – see on fakt. Mis sina arvad, kes võis seda teha?”

      Poiss raputas pead. „Pole halli haisugi.” Ta vaatas hajameelse pilguga ümberringi. „Okei, ma hakkan minema.” Kärt vahetas Maritiga kiirpilgu. Selge. Ken oli ikkagi pahane.

      Конец ознакомительного фрагмента.

      Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

      Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

      Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

/9j/4AAQSkZJRgABAQEAYABgAAD/2wBDAAQCAwMDAgQDAwMEBAQEBQkGBQUFBQsICAYJDQsNDQ0LDAwOEBQRDg8TDwwMEhgSExUWFxcXDhEZGxkWGhQWFxb/2wBDAQQEBAUFBQoGBgoWDwwPFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhYWFhb/wAARCAD6AOIDASIAAhEBAxEB/8QAHwAAAQUBAQEBAQEAAAAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtRAAAgEDAwIEAwUFBAQAAAF9AQIDAAQRBRIhMUEGE1FhByJxFDKBkaEII0KxwRVS0fAkM2JyggkKFhcYGRolJicoKSo0NTY3ODk6Q0RFRkdISUpTVFVWV1hZWmNkZWZnaGlqc3R1dnd4eXqDhIWGh4iJipKTlJWWl5iZmqKjpKWmp6ipqrKztLW2t7i5usLDxMXGx8jJytLT1NXW19jZ2uHi4+Tl5ufo6erx8vP09fb3+Pn6/8QAHwEAAwEBAQEBAQEBAQAAAAAAAAECAwQFBgcICQoL/8QAtREAAgECBAQDBAcFBAQAAQJ3AAECAxEEBSExBhJBUQdhcRMiMoEIFEKRobHBCSMzUvAVYnLRChYkNOEl8RcYGRomJygpKjU2Nzg5OkNERUZHSElKU1RVVldYWVpjZGVmZ2hpanN0dXZ3eHl6goOEhYaHiImKkpOUlZaXmJmaoqOkpaanqKmqsrO0tba3uLm6wsPExcbHyMnK0tPU1dbX2Nna4uPk5ebn6Onq8vP09fb3+Pn6/9oADAMBAAIRAxEAPwD7+ooqrNqFnHIYmmDOp+ZUUsV+uM4/GgC1RWXZ67p10rPD9rZY3KMTZTAAg46leR79Klm1fSolRpNQtlEjBUBkGWY9gPXg8UAX6Kz49Ysn5QXTDHDCzl2n8dtSvqEIUbY7l89Ntu5/XFAFuiqX9pW6/wCuWaEZwDLCyr+eMVNNeWkKI81zDGsn3C8gG76Z60AT0UjEAZJAHqTSggjIoAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKACiiigAooooAKKKKAGTIJIWjbOGUg4ODz71i2Fu1repp011CtrZwK6RrDs8wElcsSSDjA6Y5b6Vu1V1LT7DUIvLv7K3ukwRtmiDjB69aALQprlVG5iqgdyelZ1npFvCvOCQTtCJtVR2ABzUlxp/mDaTA6f3Zod38iM0ATQ31jKrmK8t3EZw5WUHaff0pkWpWEt19njuomk2hwob7ynuD3HHaqs2mTSXG/ydMyQAZjafPx7Z/rVl9Nt54PKv0jvVByBPChC/QY4oAsyzRRLuklRF9WYCsuwHh+ykm+z3Fqvm4DI04KqoHCqCcKvsOOtTR6LYJNvhgjhUAbY44Y1Vcdx8uQefXtV2SJXj2gkEDAcYLD880AY0A0q3VYGnt7jaPk82X5VXPAUcgAYxnrxWTcDUNPikl0jVbyZCv8AqXgSaMN/e3RRll98bvpnOexVMEHcxIGOTSTSLEmWNAHF2Oq+IkVpRqGkXIPzKgvlYY79URl6jg5/DpW34f1yW+ultp СКАЧАТЬ